Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-6428 11. veebruar 2022 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kriminaalasi Margus Õispuu ja Ljudmila Larina süüditunnistamises KarS § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ning Villu-Jannus Ainsami süüditunnistamises KarS § 1332 lg 2 p 2 ja § 255 lg 1 järgi Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a otsus Margus Õispuu, Ljudmila Larina ja Villu-Jannus Ainsami kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, teistmisavaldused Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask 12. jaanuar 2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a otsus osas, millega maakohus:
1.1.tunnistas Margus Õispuu süüdi ja karistas teda KarS § 255 lg 1 järgi, mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja luges KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust;
1.2.tunnistas Ljudmila Larina süüdi ja karistas teda KarS § 255 lg 1 järgi, mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja luges KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust;
tunnistas Villu-Jannus Ainsami süüdi ja karistas teda KarS § 255 lg 1 järgi, mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja luges KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust;
1.4.mõistis Margus Õispuult, Ljudmila Larinalt ja Villu-Jannus Ainsamilt välja sundraha 1250 eurot.
2.Tühistatud osas teha uus kohtuotsus, millega:
1-18-6428
1-18-6428
2.1.mõista Margus Õispuu KarS § 255 lg 1 järgi õigeks, arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg KarS § 1332 lg 1 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 4 päeva vangistust;
2.2.mõista Ljudmila Larina KarS § 255 lg 1 järgi õigeks, arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg KarS § 1332 lg 1 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust;
2.3.mõista Villu-Jannus Ainsam KarS § 255 lg 1 järgi õigeks, arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust;
2.4.mõista Margus Õispuult riigi kasuks välja sundraha 750 eurot;
2.5.mõista Ljudmila Larinalt riigi kasuks välja sundraha 750 eurot;
2.6.mõista Villu-Jannus Ainsamilt riigi kasuks välja sundraha 750 eurot.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Mõista Eesti Vabariigilt Margus Õispuu kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Ljudmila Larina kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
6.Mõista Eesti Vabariigilt Villu-Jannus Ainsami kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
7.Teistmisavaldused rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus tegi 2. oktoobril 2018 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Margus Õispuu, Ljudmila Larina ja Villu-Jannus Ainsami süüdi karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi ja karistas neid selle kuriteo eest kolme aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistas kohus M. Õispuu ja L. Larina süüdi KarS § 1332 lg 1 järgi, karistades neid kahe aasta pikkuse vangistusega. V-J. Ainsam tunnistati süüdi KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti kõigile KarS § 64 lg 1 kohaselt kolm aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti M. Õispuult sularaha 1725 eurot ja mootorsõiduk väärtusega 7500 eurot, L. Larinalt sõiduauto väärtusega 4600 eurot ja kogumishoius 8000 eurot. V-J. Ainsamilt mõisteti KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisena riigi tuludesse 6250 eurot. Lisaks mõisteti M. Õispuult, L. Larinalt ja V-J. Ainsamilt välja menetluskulud, sh sundraha 1250 eurot.
2.KarS § 255 lg 1 järgi tunnistati M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam süüdi selles, et nad kuulusid koos teiste isikutega (sh T. A., P. U., LCF Kinnisvara OÜ, M. P, A. Z-i ja R. Z-iga) püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele Tallinnas asunud bordellides. M. Õispuu ja L. Larina juhtisid ning koordineerisid bordellide igapäevast tööd ja tagasid nendes korra. V-J. Ainsam aitas bordelli pidamisele kaasa bordelli majandavate äriühingute kaudu, mille juhiks ta oli. Nii korraldas ta 2(5)
1-18-6428
1-18-6428
bordelli ja samas hoonetekompleksis asuva majutusasutuse koostööd. KarS § 1332 lg 1 järgi tunnistati M. Õispuu ja L. Larina süüdi prostitutsioonile kaasaaitamises ning V-J. Ainsam KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi prostitutsioonile kaasaaitamises suure varalise kasu saamise eesmärgil.
3.Maakohtu otsus jõustus 18. oktoobril 2018.
4.Harju Maakohtu 3. juuni 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10100 tunnistati P. U. üldmenetluses süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu
4.septembri 2020. a otsusega jäeti maakohtu otsus süüküsimuse osas muutmata. Riigikohtu
7.aprilli 2021. a otsusega mõisteti P. U. KarS § 255 lg 1 järgi õigeks.
TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsami kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist kaitsealuste süüditunnistamises ja neilt sundraha väljamõistmises ning kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Lisaks palub kaitsja jätta teistmismenetluse kulud riigi kanda. Teistmisavalduste kohaselt tuvastas Riigikohus lahendis nr 1-18-10100/141, et sellist kuritegelikku ühendust, millesse kuulumist tema kaitsealustele ette heideti, ei ole kunagi eksisteerinud, mistõttu esineb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p-s 8 nimetatud teistmisalus.
6.Prokuratuur asus seisukohale, et Riigikohus saab teistmismenetluses KrMS § 373 lg 3 alusel M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsami KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista, kuid jõusse tuleb jätta nende süüditunnistamine ning karistamine KarS § 1332 lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi.
7.Vastuses prokurörile leiab V-J. Ainsami kaitsja, et kuivõrd kassatsioonimenetluses pole Riigikohtul pädevust jõustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust üksnes mõne kuriteo osas, ei ole tal sellist pädevust ka teistmismenetluses. Tuvastades teistmismenetluses, et kokkuleppe kui terviku kinnitamiseks alust ei ole, tuleb kriminaalasi KrMS § 248 lg 1 p 2 alusel tagastada prokuratuurile.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.KrMS § 366 p 8 järgi on teistmise alus kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.
9.Riigikohtu 7. aprilli 2021. a otsusega nr 1-18-10100/141 mõisteti P. U. KarS § 255 lg 1 järgi õigeks, kusjuures Riigikohus märkis, et kohtute tuvastatu ei anna alust rääkida kuritegelikust ühendusest KarS § 255 lg 1 tähenduses, vaid viitab pikka aega tegutsenud kaastäideviijate grupile. Käesolevas kriminaalmenetluses tunnistati M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam kokkuleppemenetluses süüdi samasse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kuigi sama kuritegeliku ühenduse liikmed ei pruugi alati olla KarS § 21 lg 2 esimese lause tähenduses kaastäideviijad, aitasid M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam süüdistuste kohaselt prostitutsioonile kaasa ühiselt ja kooskõlastatult P. U-ga. Seega tunnistati M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam kokkuleppemenetluses KarS § 255 lg 1 järgi süüdi grupiviisilises kuriteos, mille üheks kaastäideviijaks oli P. U., ning teistmisavaldused on selle kuriteo osas põhjendatud.
10.Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi. Seda aga vaid ulatuses, milles teistetav lahend on hiljem jõustunud otsusega vastuolus, sest KrMS § 366 p-s 8 nimetatud teistmisaluse eesmärk on kõrvaldada vastuolu kahe
3(5)
1-18-6428
1-18-6428
jõustunud kohtulahendi vahel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2020. a otsus nr 1-17-7212/27, p 10 ja 20. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-1-2-2-16, p 20). Seetõttu ei ole ka asjakohane kaitsja toodud Riigikohtu pädevuse võrdlus teistmis- ja kassatsioonimenetluses.
11.Eeltoodu alusel rahuldab kriminaalkolleegium teistmisavaldused osaliselt ja juhindudes KrMS § 366 p-st 8 ja § 373 lg-st 2, tühistab Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a otsuse osaliselt, s.o M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsami süüditunnistamises ja karistamises KarS § 255 lg 1 järgi, neile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ning M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsami ärakandmata vangistuse pikkuse kindlaksmääramises. Kuivõrd kuritegelikku ühendusse kuulumine oli ainus esimese astme kuritegu, milles süüdistatavad süüdi tunnistati, tuleb kohtuotsus tühistada ka osas, milles kohus mõistis KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel nii M. Õispuult, L. Larinalt kui ka V-J. Ainsamilt välja sundraha 1250 eurot.
12.KrMS § 373 lg 3 näeb ette, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Prokuratuuri hinnangul tuleb M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista. Seega pole alust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ega Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2021. a otsus nr 1-19-2585/57, p 8). M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam tuleb prokuratuuri süüdistustest loobumise tõttu KrMS § 14 lg 2, § 301 ja § 309 lg 2 alusel KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista.
13.Süüdistatavate osaline õigeksmõistmine toob kaasa vajaduse tühistada neile mõistetud liitkaristused ning korrigeerida kandmata karistuste pikkust teistetava kohtuotsuse tegemise aja seisuga. M. Õispuud ja L. Larinat karistati KarS § 1332 lg 1 järgi kaheaastase vangistusega, V-J. Ainsamit KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Arvestades KarS § 68 lg 1 kohaselt süüdistatavate eelvangistuses viibitud aega (M. Õispuu 1 kuu ja 26 päeva, L. Larina 2 päeva, V-J. Ainsam 2 päeva), on süüdistatavate vangistuse kestus pärast eelvangistusaja karistusaja hulka arvamist M. Õispuu puhul 1 aasta 10 kuud ja 4 päeva, L. Larina puhul 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ning V-J. Ainsami puhul 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva.
14.Kolleegium teeb KrMS § 373 lg 3 alusel uue otsuse M. Õispuult, L. Larinalt ja V-J. Ainsamilt sundraha väljamõistmise kohta. Kuivõrd süüdistatavad mõistetakse õigeks esimese astme kuriteos, ent nende süüdimõistmine teise astme kuriteos jääb jõusse, mõistab kolleegium neilt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatud määras ehk pooleteisekordses kuupalga alammääras, mis kehtis teistetava kohtuotsuse tegemise ajal aastal 2018 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-2-1-12, p 10.1). Siis oli kuupalga alammäär 500 eurot (Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määrus nr 189 (RT I, 23.12.2017, 49), § 1), mis teeb väljamõistetava sundraha suuruseks 750 eurot.
15.Rohkem vastuolusid Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a otsuse ja kriminaalasjas nr 1-18-10100 tehtud kohtuotsuse vahel ei ole, mistõttu pole alust maakohtu otsust täielikult tühistada. Seega jääb vaidlustatud kohtuotsus jõusse osas, millega M. Õispuu ja L. Larina tunnistati süüdi ja neid karistati KarS § 1332 lg 1 järgi, samuti V-J. Ainsami süüditunnistamises ja tema karistamises KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi. Kolleegium ei muuda maakohtu otsust ka eelvangistuse KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka arvamise ega mõistetud karistuste KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata jätmise osas. Katseaja alguseks jääb 2. oktoober 2018, millest tulenevalt on M. Õispuu, L. Larina ja V-J. Ainsam karistused ära kandnud.
16.Kaitsja taotleb Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a otsuse tühistamist ka osas, millega konfiskeeriti M. Õispuult ja L. Larinalt vara KarS § 832 lg 1 alusel ja mõisteti V-J. Ainsamilt 4(5)
1-18-6428
1-18-6428
KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisena riigile välja 6250 eurot. Ka selles osas ei ole teistetav kohtuotsus vastuolus lahendiga nr 1-18-10100/141. KarS § 1332 järgi kvalifitseeritavates tegudes jäävad süüdimõistvad otsused jõusse ning KarS § 1332 lg 4 alusel võib kohus kohaldada nimetatud süüteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. Süüdistused kuritegelikku ühendusse kuulumises ja prostitutsioonile kaasaaitamises olid omavahel tihedalt seotud ning kaitsja ei ole ka ära näidanud, et M. Õispuult ja L. Larinalt konfiskeeritud vara ning V-J. Ainsamilt riigile mõistetud vara oleks olnud seotud vaid süüdistusega KarS § 255 lg 1 järgi. Neil põhjustel jääb kaitsja kõnealune taotlus edutuks.
17.Kaitsja taotleb teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist M. Õispuule 450 euro, L. Larinale 450 euro ja V-J. Ainsamile 450 euro ulatuses. Taotlustele lisatud arvete ja selgituste kohaselt osutas kaitsja igale kaitsealusele õigusteenust kolm tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes nõupidamistes süüdistatavatega, kriminaalasjaga seotud kohtuotsuste läbitöötamises ja teistmisavalduste koostamises. Kolleegium peab neid toiminguid vajalikeks ja neile kulunud aega põhjendatuks ning mõistab taotletud summad KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg-te 1 ja 3 alusel riigilt süüdistatavate kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.