süüdimõistetu Andreas Kasaku (isikukood 39803106527) vangistuse täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 5. jaanuari 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
Andreas Kasak ja Andreas Kasaku kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2022 määrus muutmata. Andreas Kasaku kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi määruskaebus jätta rahuldamata ja Andreas Kasaku enda määruskaebus jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 1. märtsi 2021 otsusega tunnistati Andreas Kasak süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti A. Kasakule mõistetud vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile.
2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 17. detsembril 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Kasaku vangistus täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on see, et A. Kasak lahkus 23. novembril 2021 ilma kriminaalhooldusametniku loata Eestist (A. Kasak naasis Eestisse 8. detsembril 2021) ega täitnud 6. detsembril 2021 registreerimiskohustust.
Vaidlustatud kohtumäärus
3.Tartu Maakohus rahuldas 5. jaanuari 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras A. Kasaku vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) automaatteavituse kohaselt lahkus A. Kasak Eesti territooriumilt 23. novembril 2021 kell 12.00 Tallinna Vanasadama kaudu ning naasis Eestisse
8.detsembril 2021. Nii kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses kui kohtuistungil kinnitas A. Kasak, et oli Soomes. Samas luba Eestist lahkumiseks ta kriminaalhooldusametnikult ei küsinud. 6. detsembril 2021 oli A. Kasakul kokku lepitud registreerimine Eestis kriminaalhooldusosakonnas. Sellele registreerimisele ta Soomes viibimise tõttu ei ilmunud ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku oma mitteilmumisest. Sellega rikkus A. Kasak KarS § 75 lg 1 p-des 2 ja 6 sätestatud kontrollnõudeid.
5.Kriminaalhooldusametniku 6. detsembri 2021 e-kirjale vastates selgitas A. Kasak, et ei jõudnud registreerimisele, kuna käis eelneval laupäeval lapsepõlvesõbra sünnipäeval, hakkas seal alkoholi tarvitama, pidu läks pikale ja ta magas end kaineks. 9. detsembril 2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses märkis A. Kasak, et oli sõbra sünnipäeval, tarbis alkoholi ja plaanis tagasi Eestisse tulla 6. detsembril 2021 kella 7.30 laevaga, kuid jäi magama ning ärkas alles kell 15.00. Soomes oli tal vaja käia, et tuua ära oma asjad, mis jäid enne kriminaalhooldust Soome tööandja korterisse. Kohtuistungil selgitas A. Kasak, et pidi Soomes tööd tegema ja raha teenima, kuna tal olid võlad. Eestisse plaanis ta tagasi tulla 6. detsembril 2021, kuid selleks ei olnud tal raha.
6.Süüdimõistetu peab korraldama oma elu selliselt, et kohtuotsusega temale pandud kohustused saaksid täidetud. Kuna 6. detsembril 2021 jättis A. Kasak registreerimisele ilmumata Soomes viibimise tõttu ning sinna oli ta läinud omavoliliselt, rikkus ta KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet tahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta. Tahtlik ja mõjuvalt põhjendamata oli ka KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud kontrollnõude rikkumine. Kuigi Soome mineku ja seal viibimise kohta esitas A. Kasak erinevaid põhjuseid, ei õigusta ükski toodud põhjus Eestist lahkumist ilma kriminaalhooldusametniku loata. Pealegi valetas A. Kasak kohtu hinnangul kriminaalhooldusametnikule e-kirjas, kui väitis, et ta ei saa tulla registreerimisele uuel kriminaalhooldusametniku pakutud ajal ehk 8. detsembril 2021 kell 12.30, sest talle ei sobi bussiajad. Tegelikult oli ta sel ajal Soomes ja jõudis Eestisse tagasi alles 8. detsembri 2021 õhtul. Seega püüdis A. Kasak välismaal käimist kriminaalhooldusametniku eest algul üldse varjata.
7.A. Kasakul esines ka varem probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Registreerimislehe kohaselt ei ilmunud ta juba esimesele registreerimisele 22. märtsil 2021 ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku oma mitteilmumisest. Ka jättis A. Kasak registreerimisele ilmumata 17., 24., 25. ja 27. mail 2021. A. Kasaku seletuste kohaselt ei ilmunud ta 17. mail 2021 registreerimisele unustamise tõttu, 24. mail 2021 seetõttu, et jäi peale lõunat magama ega kuulnud äratust, 25. mail 2021 polnud tal piisavalt raha bussisõiduks ja 27. mail 2021 ei jõudnud ta Pärnust tagasi, sest ei saanud sealse tööga õigeks ajaks valmis. Nende rikkumiste eest tehti A. Kasakule kirjalik hoiatus. 19. juulil ja 2. augustil 2021 jättis A. Kasak jälle registreerimistele ilmumata, põhjendades esimest rikkumist sellega, et ta ei mäletanud õiget aega ning teist rikkumist Tallinnas tööl olemise ja unustamisega. Nende rikkumiste eest tehti talle teine kirjalik hoiatus. Ka need varasemad rikkumised iseloomustavad A. Kasaku katseaja kulgemist negatiivselt ja viitavad sellele, et tal puudub registreerimiskohustuse täitmiseks distsipliin.
2(5)
8.Riskihindamise põhjal koostati A. Kasakule hoolduskava, mille tegevuste hulgas oli sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine. A. Kasak allkirjastas kokkuleppe programmis osalemiseks ning esimene programmi tund toimus 27. oktoobril 2021. Sinna A. Kasak aga ei ilmunud, põhjendades seda unustamisega. Kuigi A. Kasakule pole kohtu poolt seatud kohustust sotsiaalprogrammi läbimiseks, iseloomustab riske maandavas tegevuses mitteosalemine teda siiski negatiivselt. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et karistusregistri väljatrüki kohaselt karistati A. Kasakut 8. juuli 2021 otsusega liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi 12. juunil 2021 ehk katseajal toime pandud väärteo eest. Tegemist ei ole küll A. Kasaku kohtuotsusega karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteoga, mistõttu ei saa see väärtegu iseenesest olla aluseks tema vangistuse täitmisele pööramisele, kuid katseajal uue süüteo toimepanemine iseloomustab A. Kasakut siiski negatiivselt, osutades sellele, et lisaks käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete süstemaatilisele eiramisele suhtub ta jätkuvalt hoolimatult ka õiguskorda üldiselt.
9.A. Kasakule anti võimalus elada vangla asemel vabaduses ja seda tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. A. Kasak ei ole seda tingimust täitnud. Ka hoiatustega andis kriminaalhooldusametnik talle veel võimalusi, kuid A. Kasak jätkas rikkumisi. Oma käitumisega on A. Kasak muutnud kriminaalhoolduse normaalse teostamise praktiliselt kogu senise katseaja vältel võimatuks ning tema selgitused osutavad sellele, et ta ilmselgelt ei ole aru saanud kehtestatud reeglite kõrvalekaldumatu täitmise vajadusest. Ka soovimatus osaleda sotsiaalprogrammis ja katseajal uue süüteo toimepanemine osutab sellele, et A. Kasak suhtub enda poolt võetud kohustuste täitmisesse hoolimatult ega ole huvitatud oma käitumise parandamisest. A. Kasaku senise käitumise valguses puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks käitumiskontrolli nõudeid edaspidi korrektselt täitma. Seda enam, et tegemist ei ole A. Kasaku esimese kriminaalkaristusega. Karistusregistrist nähtuvalt on A. Kasakul viis kehtivat kriminaalkaristust ja ta on juba varem viibinud vanglas. A. Kasaku senine käitumine näitab, et teda pole mõjutanud käitumiskontrolli nõuetest kinni pidama ka hirm karistuse täitmisele pööramise ees. Korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varem reaalset vangistust kandnud isiku puhul ei kõla veenvalt avaldus, et ta on nüüd oma rikkumistest aru saanud ega korda neid edaspidi. Kohtu hinnangul ei ole A. Kasaku senised käitumiskontrolli nõuete rikkumised tingitud mitte tema alkoholi või narkootikumide tarvitamisest või psüühilistest probleemidest, vaid ilmselgelt kohuse- ja vastutustunde puudumisest. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et A. Kasaku edasisi rikkumisi saaks ära hoida mõne täiendava kohustuse määramisega. Just asjaolu, et A. Kasaku rikkumised ei ole olnud ühekordsed või juhuslikud, vaid on korduvad ja kestnud kogu senise katseaja, annab alust pöörata tema vangistus täitmisele. Määruskaebused
10.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kasaku kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, taotledes maakohtu määruse tühistamist, erakorralise ettekande rahuldamata jätmist ning A. Kasakule kriminaalhoolduse raames täiendavate kohustuste määramist. Alternatiivselt taotleb kaitsja juhul, kui ringkonnakohus peab vangistuse täitmisele pööramist põhjendatuks, asendada A. Kasaku vangistus üldkasuliku tööga. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
11.A. Kasaku vangistuse täitmisele pööramine on ennatlik. A. Kasak selgitas asjaolusid, mis tingisid tema Soome mineku. Kuigi see selgitus ei tee rikkumist olematuks, on see eluliselt usutav. A. Kasak tunnistab oma rikkumisi ja vajadust olla edaspidi kohustuste täitmisel hoolsam. Tema probleemide peamiseks põhjuseks on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Ta käib psühhiaatri juures ning talle on määratud ravimid. Edaspidi soovib ta oma sõltuvusprobleemidega rohkem tegeleda ning on valmis täiendavate kohustustega, sh ravivajaduse hindamise ja vajadusel raviga. Samuti on ta nõus karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Ta on osalenud ja soovib ka edaspidi osaleda enda lapse kasvatamises, sh ülalpidamises. Vabaduses on temast rohkem kasu kui kinnipidamiskohas. Ta on täitnud katseaja peamist nõuet: on hoidunud kuritegude 3(5)
toimepanemisest. A. Kasak mõistab, et käitumiskontrolli ajal ei tohi ta ühtegi rikkumist enam toime panna, sest muidu saadetakse ta vangi. Senistest rikkumistest ja erakorralise ettekande kohtumenetlusest on ta teinud järelduse, et peab enda elus tegema olulisi muudatusi.
12.Kaebuse esitas ka A. Kasak ise, soovides tema vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu seisukoht
13.A. Kasaku kaebus jääb läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 387 lg 1 kohaselt saab vangistuse täitmisele pööramise kohta tehtud määrust vaidlustada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. A. Kasak osales maakohtu 5. jaanuari 2022 määruse kuulutamisel videosilla vahendusel ning samal päeval saadeti kohtumäärus talle e-postiaadressile [email protected]. Kuigi määruse kättesaamist ei ole A. Kasak kinnitanud, nähtub erakorralise ettekande juurde lisatud kirjavahetusest, et samalt epostiaadressilt on A. Kasak ise kriminaalhooldusametnikuga 2021. aasta detsembris suhelnud. Seega võib järeldada, et sellelt e-postiaadressilt saab A. Kasak temale saadetud menetlusdokumendid kätte ning on saanud kätte ka maakohtu 5. jaanuari 2022 määruse. Seetõttu tuleb nimetatud määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lugeda alates 6. jaanuarist 2022 ning viimane päev määruskaebuse esitamiseks oli A. Kasakul 20. jaanuaril 2022. Kuna A. Kasak esitas kaebuse 27. jaanuaril 2022 ehk pärast määruskaebetähtaja möödumist, tuleb tema kaebus jätta mittetähtaegsena läbi vaatamata.
14.Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna.
15.Maakohus tuvastas igati asjakohaselt, et A. Kasak on katseajal korduvalt ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud registreerimiskohustust ning lisaks kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eestist lahkumiseks. Ka on ta pannud katseajal toime väärteo, mis iseloomustab negatiivselt tema suhtumist õiguskorda. Samuti ei ilmunud A. Kasak temale hoolduskavas ette nähtud õigusvastase käitumise riski maandava sotsiaalprogrammi esmasele kohtumisele.
16.Määruskaebemenetluse keskseks küsimuseks on see, kas maakohus pööras A. Kasaku vangistuse täitmisele ennatlikult. Määruskaebuse kohaselt on A. Kasaku probleemid tinginud tema sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest, ta on motiveeritud selle probleemiga tegelema ning täiendavate kohustuste määramine aitaks tema edasist käitumist muuta.
17.Kriminaalhoolduse tõhusat läbiviimist ja selle retsidiivsusriski vähendavat mõju ei saa loota, kui süüdimõistetu pidevalt rikub kriminaalhoolduse nõudeid. Nii on senini olnud ka A. Kasaku puhul, kusjuures nõustuvalt maakohtuga on ringkonnakohuski seisukohal, et A. Kasaku senist kriminaalhooldust ei ole takistanud mitte niivõrd tema sõltuvusprobleem, kuivõrd tema kohuse- ja vastutustunde puudumine. Nimelt on raske seostada sõltuvusprobleemi rikkumistega, mida A. Kasak ise põhjendas unustamise, sisse magamise, rahaliste võimaluste puudumise või tööl käimisega. Samuti on raske näha seost A. Kasaku uue väärteo ehk ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ja sõltuvusprobleemi vahel. Seega ei ole põhjust loota, et pelgalt sõltuvusprobleemiga seonduvate lisakohustuste määramisega oleks võimalik A. Kasaku edasist käitumist distsiplineerida ning tagada tema kriminaalhoolduse efektiivne jätkumine. Ka viitas maakohus igati asjakohaselt sellele, et A. Kasakut on ka varem korduvalt kriminaalkorras 4(5)
karistatud ja ta on viibinud vanglas. Kui see ei pannud A. Kasakut oma käitumist muutma, ei ole põhjust loota sellist muutust ka nüüdsest erakorralise ettekande menetlusest. A. Kasaku lubadused on paljasõnalised ning tema senise käitumise valguses ei ole põhjust neid lubadusi uskuda. Veenev ei ole ka A. Kasaku soov osaleda lapse kasvatamises – seni ei ole lapse olemasolu tema käitumist distsiplineerinud. Et siiani on A. Kasak suhtunud temale karistuse kandmiseks antud kergemasse võimalusse ükskõikselt ning ei ole põhjust loota sellise käitumise muutumist jätkuva kriminaalhoolduse käigus, on igati põhjendatud pöörata tema vangistus täitmisele.
18.Rahuldamata jääb ka kaitsja taotlus asendada vangistus üldkasuliku tööga. Üldkasulikku tööd ei saa muu hulgas määrata siis, kui pole alust eeldada, et inimene selle töö korralikult ära teeb. A. Kasaku puhul see eeltoodust tulenevalt nii ongi: A. Kasak ei allu riiklikele korraldustele, vaid eelistab neile omaenda asjade tegemist. Sealjuures saab lähtuda eeldusest, et kui A. Kasak jätab juba korduvalt kriminaalhooldaja juurde minemata ehk tegemata midagi sellist, mis ei ole kuigivõrd koormav, on alust arvata, et ta jätab seda enam tegemata üldkasuliku töö – sest selle tegemine võtab aega ja on vähemasti mõõdukalt vaevarikas.
19.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.