18. jaanuar 2022. a, Tartu (kirjalikus menetluses)
Kriminaalasja number
1-21-915
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. detsembri 2021. a määrus Konstantin Lahesoole mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Konstantin Lahesoo (ik 38308062223), määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse pooled
Viru Vangla kriminaalhooldusosakond
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsusega mõisteti K. Lahesoo süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, kui K. Lahesoo ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75
lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Lisakohustusena keelati tal tarvitada alkoholi.
2.
Viru Maakohtu 12. oktoobri 2021. a määrusega määrati kriminaalhooldusametniku taotlusel K. Lahesoole KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi
7.detsembriks 2021. Ettepaneku põhjuseks oli korduv alkoholi tarvitamise keelu rikkumine.
3.Kriminaalhooldusametnik esitas 8. detsembril 2021 maakohtule taotluse K. Lahesoole mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna K. Lahesoo rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ning kohustust läbida võõrutusravi ettenähtud tähtajaks. Viru Maakohtu
29.detsembri 2021. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja K. Lahesoole tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
4.K. Lahesoo rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 24. oktoobril 2021,
15.novembril 2021 ja 1. detsembril 2021. 24. oktoobril 2021 fikseeris politsei tal alkoholijoobe 1,27 mg/l kohta. K. Lahesoo enda sõnul tarvitas ta alkoholi eluraskuste tõttu – ta ei taha Eestis elada, tahab põgeneda Rootsi. 15. novembril 2021 kontrolliti K. Lahesood politsei poolt aadressil Keskväljak 4, Jõhvi ning tal tuvastati alkoholijoove 0,43 mg/l kohta. K. Lahesoo selgitas, et tarvitas 0,7 liitrit viina, kuna tal oli südame piirkonnas nii tugev valu, et tahtis surra.
1.detsembril 2021 tuvastati K. Lahesool joove 0,33 mg/l ning test näitas ka narkootikumide tarvitamist. K. Lahesoo selgitas, et ta ei saanud tualetis käia, kõht valutas ning seetõttu tarvitas ühe pudeli filtreerimata õlut, et protsessi kiirendada. Seega on kõik kolm rikkumist tõendatud ja tuvastatud. Igal korral on isik andnud selgitused, et ta tarvitas alkoholi
5.Kuigi K. Lahesoo ei läbinud ette antud tähtajaks alkoholivastast võõrutusravi, ei ole siiski tegemist kriminaalhooldusnõuete rikkumisega, kuivõrd AS Ahtme Haigla päringu vastusest on tuvastatud, et isik ei vaja alkoholivastast ravi. Alkoholivastase võõrutusravi otstarbekuse üle otsustab eriteadmistega arst ja kuigi isikul oli kohustus alkoholivastane võõrutusravi läbida, on selle kohustuse täitmise loomulikuks eelduseks, et arst on isikule vastava diagnoosi pannud ja otsustanud määrata isik ravile.
6.Põhjendused alkoholi tarvitamise kohta ei vabanda kohustuse täitmata jätmist. Samas ei teinud K. Lahesoo piisavalt pingutusi alkoholiprobleemi lahendamiseks. K. Lahesoo rikkus lühikese aja jooksul alkoholi tarvitamise keeldu kolmel korral ning käis psühhiaatri juures alles
15.detsembril 2021. K. Lahesoo kehv terviseseisund (on saanud kaks infarkti) ei õigusta alkoholi tarvitamist korduvalt ja seda vaatamata kohtu seatud keelule. Samuti oli eelmise kriminaalhooldusametniku poolt tehtud erakorralise ettekande põhjuseks mitmekordne alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Pidev kontrollnõude rikkumine ilmestab isiku võimetust või soovimatust enda käitumist muuta. Asjaolu, et ka eelmise erakorralise ettekande põhjuseks oli alkoholi tarvitamise keelu rikkumine kinnitab, et K. Lahesoo ei ole teinud enda jaoks vajalikke järeldusi nii erakorralise ettekande järgselt kui ka hilisemate korduvate joobeseisundi tuvastamiste tulemusena. Märkimisväärne asjaolu on ka K. Lahesoo enda suhtumine alkoholi tarvitamisse, et see toob talle kergenduse valude puhul, et alkohol aitab kiiremini, kui minna arsti juurde ja küsida ravi. Samas isik avaldas kohtuistungil, et ta saab rikkumisest aru.
7.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et K. Lahesoo edaspidi kriminaalhooldusele ei sobi. Kohtul pole veendumust, et K. Lahesoo oleks edaspidi võimeline täitma kontrollnõudeid, mis täidaks kriminaalhoolduse eesmärki. Sellises olukorras pole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Lahesoo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
9.K. Lahesoo on oma elu korda saanud. Talle määrati 17. jaanuaril 2021 puue, ta võtab tablette, tal on olemas elukoht sotsiaalmajas, praegu saab ta sotsiaaltoetust, ent soovib leida töö. K. Lahesoo sai aru, et tal on alkoholiprobleem ning ta pöördus 12. detsembril 2021 sellega psühhiaatri poole, kes kirjutas talle välja ravimid.
10.K. Lahesoo on endine sõjaväelane, on osalenud välismissioonidel ja sai 2008. aastal psüühilise trauma, mille tagajärjel kaotas elu üle kontrolli. Ta on korra juba 6 kuud vangistuses viibinud, mille ajal sai mõelda elu üle järele. Pärast vanglat sai aru, et ta ei varasta enam kunagi midagi. Ka praegune vargus oli väheväärtuslik ja keegi kannatada ei saanud, kauplus isegi ei soovinud kompensatsiooni. Süüdistuses ette heidetud tööriistade varastamine pole õige, tema ei tahtnud tööriistu varastada, vaid laenata oma toa renoveerimiseks. Vanglast vabanedes hakkas uuesti jooma, kuna naabrid sotsiaalmajas tegid seda. Elu ühiselamus tekitas depressiooni. Alkoholikeeldu rikkus, kuna elu oli nii raske, et ei tahtnud rohkem elada. Juba keeld Eestist lahkuda on karistus, mistõttu rikkus veel paar korda alkoholikeeldu. Sai 6 kuu jooksul 3 infarkti, enam alkoholi ei tarbi, arstid kirjutasid välja kõik vajalikud ravimid. Leiab, et talle on vaja rahu, mitte stressi vanglas, kus istuvad kurjategijad.
11.Vangla asemel oleks K. Lahesoo nõus ka elukohast lahkumise keeluga, elektroonilise valvega, ÜKT-ga või rehabilitatsiooniprogrammiga. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
12.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult K. Lahesoo kandmata karistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
13.K. Lahesoo vabanes vangistusest 29. novembril 2019, kus kandis 1 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ehk süstemaatilise varguse katse eest. Pärast seda jätkas ta sama mustriga käitumist juba 5. ja 6. detsembril 2019, mille tulemusena mõisteti talle Harju Maakohtu 6. veebruari 2020. a kohtuotsusega karistuseks 6 kuud vangistust. Viru Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsusega mõisteti K. Lahesoo taas süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 – § 25 lg 2 järgi. K. Lahesoo esimene kohtumine kriminaalhooldusametnikuga toimus 29. märtsil 2021. 22. jaanuar 2021 kuni 28. juuni 2021 viibis K. Lahesoo SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonnas statsionaarsel teenusel. Eelmise erakorralise ettekande kohaselt pani K. Lahesoo esimesed kontrollnõuete rikkumised toime 30. juunil 2021, 11. augustil 2021 ja 6. septembril 2021. Käesoleva erakorralise ettekande kohaselt pandi rikkumisi toime veel ka 24. oktoobril 2021, 15. novembril 2021 ja 1. detsembril 2021. Kõikidel juhtudel oli tegemist alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega.
14.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et K. Lahesoo kriminaalhooldus on tervikuna ebaõnnestunud. K. Lahesoole määrati Viru Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsusega lisakohustuseks keeld tarvitada alkoholi. Antud keelust ei ole K. Lahesoo suutnud kinni pidada vähimalgi määral. Ühtlasi ei ole ta osanud ära kasutada ka kriminaalhooldusalaseid võimalusi enda sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamiseks. Kuigi SA Ahtme Haigla sõnul ei vaja K. Lahesoo alkoholivastast ravi, ei saa väita, et alkoholi tarvitamine poleks K. Lahesoo jaoks probleem, mis takistab tal enda elu kontrolli alla saada. Määruskaebuses väidab K. Lahesoo, et enam ta alkoholi ei tarbi ning sai aru, et tal on alkoholiprobleem, samuti on ta nüüdseks abi otsinud. Ringkonnakohtule tunduvad sellised selgitused aga formaalsed ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub alus uskuda, et just sel korral on K. Lahesoo oma sõltuvuskäitumise käsile võtnud. Samuti tulnuks vastavad järeldused teha juba kriminaalhooldusperioodi algusjärgus, mitte aga alles siis, kui maakohus juba otsustas K. Lahesoo karistuse täitmisele pöörata. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et K. Lahesool
oleks ka tegelik tahe ja motivatsioon alkoholitarvitamist piirata. Seda ilmestab mh tema harjumus alkoholi tarvitamist õigustada ning selgitada seda eluraskustega. Eluraskused ei kao elust iseenesest, samuti takistab alkoholi tarvitamine nendega tegelemist, mistõttu on K. Lahesoo sattunud justkui nõiaringi. Ülekordavalt, senised kontrollnõuete rikkumised ei anna mingit alust uskuda, et just sel korral on kõik muutunud ja K. Lahesoo enam alkoholi ei tarvita ning vargusi toime ei pane. Ringkonnakohtu hinnangul aitaks K. Lahesood kontrollitud keskkonnas viibimine, kus temaga tegelevad vastavad spetsialistid ning puudub ka ligipääs alkoholile. Samuti on vanglas tagatud arstiabi, mis loodetavasti aitab K. Lahesool tema terviseprobleemidega päriselt tegeleda ja nendele leevendust otsida, kuivõrd vaatamata K. Lahesoo uskumustele alkohol tervist siiski ei paranda ning valude leevendamine alkoholiga ei ole pikas perspektiivis tulemuslik.
15.K. Lahesoo taotleb kaebuses vangistuse täitmisele pööramise asemel täiendavate meetmete kohaldamist. Samas oli tal vabaduses küllaldaselt võimalusi pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, et enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudub veendumus, et K. Lahesoo oleks edaspidi vabaduses võimeline täitma kontrollnõudeid, mis täidaks kriminaalhoolduse eesmärki. Sellises olukorras pole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud. K. Lahesoo karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud ning vangistus tuleb täitmisele pöörata. K. Lahesoo ei ole suuteline kriminaalhooldusnõudeid täitma ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida.
16.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Ingeri Tamm
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.