lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-7738/65

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 07.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-7738/65
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1222
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-7738/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

7. jaanuar 2022, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-20-7738

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. detsembri 2021. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Süüdimõistetu 38311110300

Teised määruskaebemenetluse pooled

Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

Artur

Serebrjakov,

isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 8. detsembri 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tunnistas Artur Serebrjakovi süüdi 20. novembri 2020 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas teda 2-aastase vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud. KarS § 74 alusel jäeti 1 aasta 8 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Serebrjakov ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti 20. november 2020.
2.Harju Maakohtu 28. juuni 2021 määrusega jäeti rahuldamata 19. aprilli 2021 erakorraline ettekanne A. Serebrjakovile Harju Maakohtu 20. novembri 2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Talle määrati lisakohustus alluda narkovastasele sõltuvusravile. Sama määrusega arvati vahi all viibitud aeg 18.–28. juuni 2021, s.o 11 päeva vangistust A. Serebrjakovi karistusaja hulka.
3.15. oktoobril 2021. a esitas Viru Vangla taas erakorralise ettekande, millega taotles A. Serebrjakovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. A. Serebrjakovile heidetakse ette SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ravile mitteallumist, registreerimiskohustuse mittetäitmist (16. augustil, 15. ja 27. septembril, 4. 11. ja 14. oktoobril 2021) ning oma elatusvahendite kohta andmete mitteesitamist (KarS § 75 lg 1 p 3). Seoses registreerimiskohustuse rikkumisega on A. Serebrjakovile tehtud ka kaks kirjalikku hoiatust:
16.ja 28. septembril 2021.
4.Viru Maakohtu 8. detsembri 2021. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning A. Serebrjakovile Harju Maakohtu 20. novembri 2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus (1 aasta 7 kuud 19 päeva vangistust) pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks loeti 6. detsember 2021, s.o süüdlase kinnipidamise päev. Tõkend vahistamine jäeti kuni määruse jõustumiseni muutmata.
5.A. Serebrjakov jättis korduvalt registreerimisele ilmumata, rikkus nõuet alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Samuti ei oleks ta ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta tohtinud elu- või töökohta vahetada. Seoses rikkumistega määrati A. Serebrjakovile tema enda nõusolekul lisakohustus alluda narkovastasele sõltuvusravile. Broneeritud ajal A. Serebrjakov ravile ei asunud. Seega motivatsioon sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks tal puudub. Ettekandest nähtuvalt on A. Serebrjakovi suhtes algatatud uus kriminaalmenetlus varavastaste süütegude toimepanemises.
6.Registreerimislehelt nähtub, et A. Serebrjakov jättis registreerimisele ilmumata 16. augustil,
15.ja 27. septembril ning 4.,11. ja 14. oktoobril 2021. Tema seletusi ei saa lugeda mõjuvateks.
7.oktoobril 2021 ei viibinud A. Serebrjakov oma elukohas ega vastanud telefonile.
7.A. Serebrjakovi katseaeg on möödunud ebarahuldavalt. Tegemist on juba teise erakorralise ettekandega. A. Serebjrakov rikub süstemaatiliselt registreerimiskohustust. Ta ei ole ametnikule kättesaadav ei registreerimise päeval kodus ega telefonitsi. Seega on kriminaalmenetluse läbiviimine võimatu. A. Serebrjakov tunnistati süüdi 20. novembril 2020 ning ta kandis ära 4-kuulise vangistuse. Juba 2021. a märtsis pani ta toime esimesed registreerimiskohustuse rikkumised. Talle anti uus võimalus, määrati lisakohustus alluda ravile, kuhu A. Serebrjakov aga ei läinud. Seega ei ole ta võimalust kanda karistust vabaduses ära kasutanud. A. Serebrjakov ei ilmunud ka kohtuistungile ning ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Ka see näitab A. Serebrjakovi suhtumist kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda üldiselt. A. Serebrjakov ei ole võimeline oma tegude eest vastutama, alluma korraldustele ega koostööle. A. Serebrjakovile on korduvalt selgitatud rikkumiste olemust ja tagajärgi, ent ta ei suuda reeglitele alluda, mistõttu on kriminaalhooldus läbi kukkunud ja isik tuleb saata vangistust kandma.
8.Täiendava kohustuse määramine pole mõistlik, kuivõrd varasem ravikohustuse panemine ei olnud tulemuslik. Isik jätkas samalaadsete rikkumiste toimepanemist, ei teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd ega tulnud ka kohtu kutsel istungile (ei ilmunud elukohta saadetud kutse peale ega andnud endast märku kuni kinnipidamiseni 6. detsembril 2021, mil ta tabati Tallinnas). Ka A. Serebrjakovi selgitused istungil ei veennud kohut edasise kriminaalhoolduse edukuses. A. Serebjrakovi selgituste kohaselt asus ta tarvitama narkootikume, tal puudub püsiv elukoht ja toetavad isikud. Positiivseks pidas kohus A. Serebrjakovi arusaama sõltuvusravi vajadusest. Samas aga ei sõitnud ta ravile siis, kui talle oli koht tagatud.

-2-

MÄÄRUSKAEBUS

9.A. Serebjrakov palub Viru Maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta karistus täitmisele pööramata ning saata ta rehabilitatsioonikeskusesse.
10.A. Serebrjakov nõustub talle ette heidetud rikkumistega selgitades nende põhjuseid. A. Serebrjakovi elukaaslane hakkas jooma, viskas ta elukohast välja ning võttis asjad. Selle tõttu ei saanud A. Serebrjakov helistada. Rehabilitatsioonikeskusesse sõitmiseks polnud tal aga raha. Ära võeti ka vanemlikud õigused. Nüüd palub A. Serebrjakov viimast võimalust saata ta rehabilitatsioonikeskusesse. See on ainus võimalus lapse tagasisaamiseks. Mitmeid A. Serebrjakovi sõpru on aidanud just rehabilitatsioonil viibimine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
12.Määruskaebuses ei ole A. Serebrjakov vaidlustanud talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkumised ka nõuetekohaselt tuvastanud.
13.Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
14.Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et A. Serebrjakovi rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. Kriminaalhooldajale esitatud selgitustest nähtub, et A. Serebrjakov on 16. augusti rikkumist põhjendanud Tallinnas viibimise ning registreerimisele tulekuks sõiduraha puudumisega. 18. juunist kuni 17. augustini 2021 ei viibinud ta elukohas, kuna korterivõtmed olid kadunud. 15. septembril 2021 aga ei ilmunud registreerimisele, sest oli tööl. 27. septembril aga ei tulnud ta registreerimisele seoses Tallinnas viibimisega, kuna elukaaslane ta korterist välja ajas. Oktoobri rikkumiste kohta ei saanud temalt seletusi võtta, kuna kontakti temaga ei saadud. Eeltoodud põhjendused ei ole kohtupraktikas käsitletavad mõjuvatena, nagu ka A. Serebrjakovi määruskaebuses toodud põhjendused.
15.A. Serebrjakovi kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline ning tingis juba mõned kuud pärast šokivangistuse ärakandmist esimese erakorralise ettekande esitamise registreerimiskohustuste rikkumise tõttu. Vaatamata sellele andis kohus A. Serebrjakovile uue võimaluse ning kuna süüdlane selleks tahet avaldas, määrati talle lisakohustus alluda narkovastasele ravile. A. Serebrjakov jätkas rikkumisi. Tema rikkumised ei olnud vältimatud ega vabandatavad. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes avaldatu näitavad A. Serebrjakovi tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Kuidas muidu seletada olukorda, et A. Serebrjakov ei andnud endast alates oktoobrist kuni tema kinnipidamiseni mingitki elumärki. Maakohtus tuvastatu pinnalt võib öelda, et A. Serebrjakovi rikkumised olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. -3-
16.Seadusest tulenevad teised meetmed ringkonnakohtu arvates põhjendatud pole. Katseaja pikendamine oleks põhjendatud olukorras, kus isik on suurema osa katseajast läbinud hästi ning toime pannud pisirikkumisi. A. Serebrjakovi katseaeg lõpeks 20. novembril 2022. Nagu öeldud, on A. Serebrjakovi katseaeg olnud problemaatiline juba algusest peale ning talle etteheidetavad rikkumised on ringkonnakohtu arvates käsitletavad rasketena. Täiendavaid kohustusi ei pea ringkonnakohus samuti põhjendatuks määrata, sest A. Serebrjakovi kriminogeenseid riske arvestades määras talle Harju Maakohus juba lisakohustuse, mida kriminaalhooldusalune kahetsusväärselt täita pole suutnud. Põhjendada ravile mittesõitmist rahaprobleemidega on kohatu olukorras, kus isik enda väitel Tallinnas töötas.
17.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.