Kohtulahend

Riigi õigusabi taotluses selgitas X, et soovib advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist nr 21730000294, mis on seotud kriminaalasja nr 21922500049 alustamisega KarS § 121 lg 1 tunnustel. X leidis, et kriminaalmenetluse nr 21730000294 alustamata jätmisega tegi Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör asja keeruliseks ja segaseks. X hinnangul ei suuda ta üksi oma õigusi kaitsta, sest on raske liikumispuudega invaliid, kel on kroonilised haigused. Pärast kahte infarkti on tal kehaosade halvatus ta kipub asju unustama. X leidis, et asjast tulenev võimalik kasu seisneb õigluse saavutamises ja Tallinna Vanglas ebaseaduslike tegevuste lõpetamises. X palus kohtul rahuldada 7. septembril 2021 esitatud riigi õigusabi taotlus. Taotlusega esitatud vastuskirjas märkis X, et tema suhtes toime pandud vägivallateo osas on algatatud KarS § 121 lg 1 alusel kriminaalmenetlus nr 21922500049. Selles kriminaalasjas on X kannatanu. Talle tekitati pealaele 7cm pikkune lõikehaav. X hinnangul provotseerisid konflikti vanglaametnikud. X arvates on tal raske mitme vanglaametniku vastu oma õigusi kaitsta. Esindaja abil on tal võimalik saavutada õiglus.

riigi õigusabi taotlemise eesmärk on, et tema õigused oleksid kaitstud seonduvalt sündmusega, mille käigus tekitati talle peahaav. Nimelt provotseerisid X hinnangul peavigastuse tekitamise vanglaametnikud. Prokuratuur asus seisukohale, et vanglaametnike käitumises ei ole kuriteokoosseisu tunnuseid. Maakohus nõustus prokuratuuri seisukohaga. Sellest tulenevalt leidis kohus, et X-le õigusabi määramine vaidlustamaks kriminaalmenetluse alustamata jätmine vanglaametnike suhtes, ei ole perspektiivikas. Maakohus leidis, et kuivõrd isiku suhtes, kes X-le 1. septembril 2021 peavigastuse tekitas, on juba kriminaalmenetlus alustatud, on X kui kannatanu õigused kaitstud. Kuriteo toimepanemise asjaolusid uurib ning kohtueelset menetlust juhib prokuratuur ning X-l kui kannatanul puudub vajadus nimetatud kriminaalasja raames koostada dokumente ja teha toiminguid, mis nõuaks õigusalaseid teadmisi. Maakohus jõudis järeldusele, et riigi õigusabi andmine X-le ei ole põhjendatud ning taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

riigi õigusabi just seoses sellega, et kuriteosündmusega on seotud vanglaametnikud. Seega vaidlustab ta riigi õigusabi andmata jätmist seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Ses osas jättis maakohus riigi õigusabi andmata seetõttu, et pidas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises toodud andmetest lähtudes vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamist perspektiivituks. Ka ringkonnakohus leiab, et neist asjaoludest, millele tuginedes X vangla ametnikke tema vastu toimepandud ründes vastutavaks peab, ei nähtu ühegi kuriteokoosseisu tunnuseid. Kuigi X väitel initsieeris (kaebuse sõnastuses provotseeris) ründe valvur C, ei nähtu esitatud andmetest mingit C tegevust, mis annaks alust teda nt kihutaja või vahendliku täideviijana selle ründega seostada. Samuti ei nähtu esitatud andmetest, et valvurid oleks täitnud mõne kuriteokoosseisuga tegevusetusega, jättes ründe ära hoidmata. Seda järeldust ei muuda X määruskaebuses esitatud väide, et ta nägi rünnet ette ja soovis, et vanglaametnikud teeks midagi selle ära hoidmiseks. X enda kaebusest nähtub, et tal oli kõigest tunne, et midagi juhtub. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et X kaebus oleks perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul on aga maakohus viidanud riigi õigusabi andmisest keeldudes valele sättele. Maakohus, leides, et kaebus oleks perspektiivitu, viitas RÕS § 7 lg 1 punktile 12. Selle punkti kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui võimalik tulenev kasu taotlejale on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Säte, mis annab aluse jätta riigi õigusabi selle perspektiivituse tõttu andmata, on aga RÕS § 7 lg 1 p 5, mis näeb ette, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See maakohtu eksimus ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna maakohtu lõppjäreldust peab ringkonnakohus põhjendatuks. Oluline on see, et riigi õigusabi seaduse kohaselt tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda, kui riigi õigusabi andmine ei tooks suure tõenäosusega kaasa taotleja soovitud tulemust.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.