Liiklussüüteod

Samuti Rivo Raudne isikuna, kes on varasemalt süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on karistatud 14.10.2020 Harju Maakohtu otsusega nr 1-20-6702 KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi (juhtimiste eest 06.06.2020 ja 06.08.2020), juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 09.09.2021 kella 12.43 ajal Harjumaal Tallinna linnas Pärnu mnt 554 maja juures mootorsõidukit Fiat Dukato, reg-nr xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Rivo Raudne rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 tulenevat nõuet – mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega pani Rivo Raudne toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas Rivo Raudne, seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Rivo Raudne nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Oma viimases sõnas süüdistatav avaldas kahetsust, palus mitte määrata reaalset vangistust. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige. Süüdistusaktis loetletud tõendid on lubatavad ja antud kriminaalasja on võimalik lühimenetluses menetleda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Rivo Raudse tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo episood. Rivo Raudse poolt kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt tunnistas ta ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Rivo Raudne andis kohtueelses menetluses ütlusi, et 09.09.2021.a hommikul hakkas tarvitama alkoholi, jõi õlut, kogust ei oska öelda, tarvitamise lõpetas umbe kell 12.00. Läks Laagri Selverisse, et süüa osta. Selveri parklas peeti teda politseiametnike poolt kinni, tal paluti puhuda indikaatorvahendisse ja tal tuvastati alkoholijoove. Seejärel tuli kohale teine politseisõiduk, seal ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, tal tuvastati alkoholijoove 1,30 mg/l kohta ( tl 23-24); Samuti tõendavad Rivo Raudse poolt kuriteo toimepanemist tunnistaja A kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt olles autopatrullis 09.09.2021.a said väljakutse aadressile Pärnu mnt 554, mille sisuks oli, et Selveri parklasse parkis punane Fiat, mille juht on joobes. Sõiduk oli Pärnu mnt 544, Tallinn ja Pääsküla silla vahelises parklas. Sõiduk Fiat Ducato reg. nr xxxxxx tagurdas parkimiskohalt välja ja alustas sõitmist Pärnu maantee suunas. Andis sõidukile peatamismärguande punase-sinise vilkuriga ja kasutas helisignaali. Peatas sõiduki Pärnu mnt 554, Tallinn juures, sõiduki juht avas ukse ja kohe oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Sõidukit juhtis Rivo Raudne, kes tunnistas alkoholi tarvitamist. Juht oli nõus puhuma indikaatorvahendisse ja tõendusliku alkomeetrisse. Juht oli enne tõendusliku alkomeetrisse puhumist nende kontrolli all ning ei tarvitanud alkoholi ega muid vedelikke (tl. 13-14);

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et 09.09.2021.a kell 12:43 tuvastati Rivo Raudsel indikaatorvahendiga(Alcoquant 6020 plus nr A418905) alkoholijoove 1,47 mg/l kohta. Joobe tunnustena on tuvastatud silmade punetus, väiksed silma pupillid, reaktsioonikiirus häiritud, kõne selge, taju häired, teadvusel, koordinatsioonis kerged häired ja käitumine normaalne (tl. 6); Tõendusliku alkomeetri väljatrükist koos mõõtedokumentidega nähtub, et 09.09.2021.a ajavahemikul 12.48-12. paiku tuvastati Rivo Raudsel tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,44 mg/l kohta (laiendmääramatus 0,14 mg/l) ning lõplik mõõtetulemus oli 1,30 mg/l kohta. Mõõtedokumentidest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK 0033 oli taadeldud ja mõõtja oli läbinud mõõtealase koolituse (tl. 7-12); Samuti nähtub isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et Rivo Raudne peeti kinni 09.09.2021.a. kell 12:43 Pärnu mnt 554, Tallinn, kuivõrd ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ning ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada (tl. 1-3); Karistusregistri väljatrükkist nähtub, et Rivo Raudne omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning teda on karistatud KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi. Samuti on Rivo Raudset karistatud LS § 201 lg 1 järgi (tl. 15-16); 14.10.3020.a Harju Maakohtu otsusega tunnistati Rivo Raudne süüdi KarS § 424 lg 2 ja 4231 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisel 10 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.06.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa 8 kuud võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks oli 1 aasta 6 kuud ja 1 päev vangistust; karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.2020 (tl. 17-19); KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt mõõtis Politsei- ja politseiametnik Allar Kutsar 09.09.2021.a kell 12.48-12.53 Rivo Raudse väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK - 0033, (taatlustunnistus TTRC-21-00076), mille lõplik lugem oli 1,44 mg/l, laiendmääramatus +/-0,14 mg/l, seega lõpptulemus 1,30 mg/l. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on Rivo Raudsel tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk Rivo Raudse poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Alkoholi tarbimist kinnitas ka süüdistatav ise, öeldes, et juhtis mootorsõidukit Fiat Ducato reg. nr xxxxxx, olles joobeseisundis. Lisaks määratletakse KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eeltoodu on tõendamist leidnud joobeseisundi viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, millest nähtub, et Rivo Raudsel on joobele viitavate tunnustena fikseeritud silmade punetus, väiksed silma pupillid, reaktsioonikiirus häiritud, kõne selge, taju häired, teadvusel, koordinatsioonis kerged häired ja käitumine normaalne, alkoholilõhn suust (tl 6, pöördel). Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Rivo Raudne juhtis 09.09.2021.a mootorsõidukit Fiat Ducato reg. nr xxxxxx, olles joobeseisundis. Rivo Raudne inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Rivo Raudse käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Rivo Raudne, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et ta oli sõiduki roolis joobes. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Rivo Raudne pani kuriteo toime kavatsetusega. Nähtuvalt Harju Maakohtu 14.10.3020.a otsusest on Rivo Raudset karistatud KarS § 424 lg 2 ja 4231 järgi karistatud 1 aasta 6 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistusega (tl. 17-19) Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Rivo Raudse poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Rivo Raudne tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo episood. KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Kohus on seisukohal, et Rivo Raudse poolt 09.09.2021.a kell 12:43 ajal Tallinnas Pärnu mnt 554 juures mootorsõiduki Fiat Ducato reg. nr xxxxxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud Rivo Raudse poolt tema enda ütlustega, mille kohaselt tunnistas ta ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Rivo Raudne andis kohtueelses menetluses ütlusi, et 09.09.2021.a juhtis ta mootorsõidukit Fiat Ducato reg. nr xxxxxx, olles joobeseisundis ja omamata sõiduki juhtimiseõigust.14.10.2020.a koostatud kohtuotsusest ta on teadlik, kuna viibis kohtuistungil, teda karistati mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omamata sõiduki juhtimiseõigust. Juhilube ei ole tal umbes 5 aastat, kuna juhiload on aegunud. ( tl 23-24); Samuti nähtub isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et Rivo Raudne peeti kinni 09.09.2021.a. kell 12:43 Pärnu mnt 554, Tallinn, kuivõrd ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ning ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada (tl. 1-3);

Tunnistaja ja A kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et olles patrullis 09.09.2021.a olles said väljakutse aadressile Pärnu mnt 554, mille sisuks oli, et Selveri parklasse kus parkis punane Fiat, mille juht on joobes. Peatas sõiduki Pärnu mnt 554, Tallinn juures, sõiduki juht avas ukse ja kohe oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Sõidukit juhtis Rivo Raudne, kes tunnistas alkoholi tarvitamist. Samuti selgus, et juhil puudub juhtimisõigus. (tl. 13-14); Karistusregistri väljatrükkist nähtub, et Rivo Raudne omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning teda on karistatud KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi. Samuti on Rivo Raudset karistatud LS § 201 lg 1 järgi (tl. 15-16); 14.10.3020.a Harju Maakohtu otsusega karistati Rivo Raudset süüdi KarS § 424 lg 2 ja 4231 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisel 10 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.06.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa 8 kuud võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks oli 1 aasta 6 kuud ja 1 päev vangistust; karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.2020 (tl. 17-19); Kriminaalasjas koostatud õiendist nähtub, et Rivo Raudsel kehtiv juhtimisõigus puudub (tl 27). Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Rivo Raudse poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et Rivo Raudne juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus märgib, et KarS § 4231 kohaldub juhul, kui on tõendatud rikkumise süstemaatilisus. Materjalidest nähtuvalt on 06.06.2020 ja 06.08.2020 Rivo Raudne juhtinud sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta on selle eest süüdi mõistetud Harju Maakohtu 14.10.2020 otsusega. Süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Seega on tõendamist leidnud, et Rivo Raudne on süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on Rivo Raudse tegevus vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Rivo Raudse KarS § 4231 järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. KarS § 4231 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et Rivo Raudne pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rivo Raudse ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tal juhtimisõigus puudub aga ikkagi asus sõidukit juhtima. Eeltoodust järeldab kohus, et Rivo Raudne käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Rivo Raudsele inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Rivo Raudse poolt KarS § 423 1 järgi kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Rivo Raudne tuleb süüdi mõista KarS § 4231 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Seadusandja on KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistuse kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist, samuti seda, et süüdistatav on ühe teoga pannud toime mitmele eri süüteokoosseisule vastavat tegu, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse sanktsiooni keskmises määras. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskora alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja tal puudub juhtimisõigus ja süüdistatav oli nendest asjaoludest üheselt teadlik. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Rivo Raudset karistatud 14.10.3020.a Harju Maakohtu 14.10.3020.a otsusega KarS § 424 lg 2 ja 4231 järgi KarS § 63 lg 1 kohaldamisel 10 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.06.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa 8 kuud võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks oli 1 aasta 6 kuud ja 1 päev vangistust; karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.2020.a. Harju Maakohtu 01.03.2021 määrusega vabastati Rivo Raudne karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega katseajaga kuni 07.02.2022.a ( tl 20-22);

Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav talle inkrimineeritava süüteo toime katseajal ajal, KarS § 76 lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatava saab käesoleval juhul karistada üksnes reaalse vanglakaristusega. Võttes arvesse kõike eeltoodut, tuleb Rivo Raudne süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja § 424 lg 2 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 kohaldamisel vangistusega 2 aastat, mida tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.10.2020.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 20 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aasta 2 kuud ja 20 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 09.09.2020.a. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Rivo Raudselt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1205,40 eurot tuleb Rivo Raudsel tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 73 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, § 315, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Rivo Raudne KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.10.2021.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuud ja 20 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks Rivo Raudsele mõista 2 aastat 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Rivo Raudne eelvangistuse viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 09.09.2021.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Rivo Raudselt 876 eurot sundraha riigi tuludesse. Kokkuleppel kaitsja kaitsjatasud jätta isiku enda kanda.

Menetluskulu summas 876 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 73 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Rivo Raudnele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.