Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
1-21-356 10. november 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Jaanis Krieli kohta tehtud Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu otsuse Eesti Vabariigis täitmise lubatavaks tunnistamine ja Eesti Vabariigis täidetava karistuse kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaanis Krieli kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 13. oktoober 2021, kirjalik menetlus viis
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a ja Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a määrus.
Saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus.
Kaebus rahuldada osaliselt.
Jätta Jaanis Krielile osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Radziwill OÜ-le määratud 81 eurot riigi kanda.
Vabadusekaotuse tunnistus
Rootsi Värmlandi Maakohtu 13. märtsi 2020. a otsusega tunnistati Jaanis Kriel süüdi raskes narkokuriteos, kerges narkokuriteos, kerges dopingukuriteos ning narkootikumide salakaubaveos. Teda karistati vangistusega 4 aastat 8 kuud. Lisaks määrati, et ta peab pärast karistuse ärakandmist Rootsist lahkuma tagasipöördumise keeluga kuni 13. märtsini 2030. Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu 15. mai 2020. a otsusega vähendati vangistust 4 aasta 2 kuuni. Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2020.
1-21-356
Justiitsministeerium edastas 18. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule materjalid selle otsuse tunnustamiseks ja J. Krielile mõistetud karistuse täideviimiseks Eestis.
Maakohtu määrus
Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a määrusega tunnistati J. Krieli kohta tehtud Rootsi kohtuotsuse täitmine Eestis täielikult lubatavaks. Kohus määras, et J. Kriel peab tunnustatud otsuse alusel ära kandma vangistuse 4 aastat 2 kuud. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. Kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 50835 mõttes on täidetud. J. Kriel tunnistati süüdi mh tegude eest, mis on Eestis kuriteod ja mis on samuti loetletud KrMS § 4896 lg 1 p-s 5. Kaitsja viidatud KrMS § 50839 p 1 kohaldub välistava asjaoluna eeskätt olukorras, kus isik on tunnistatud süüdi üksnes nende tegude eest, mis pole loetletud KrMS § 4896 lg-s 1 ega ole Eestis kuriteod. Praegu sellist olukorda ei ole. Samuti ei ületa J. Krielile Rootsis mõistetud vangistus Eestis sama kuriteo eest ette nähtud karistuse maksimaalset määra.
Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotles Rootsi kohtuotsuse täitmise Eestis lubamatuks tunnistamist.
Ringkonnakohtu määrus
Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja seda järgmistel argumentidel.
2(4)
1-21-356
Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja. Kui pole teada, kui palju võis iga üksikkuritegu mõjutada kogukaristuse kujunemist, peab kohus tunnistama otsuse Eestis täitmise tervikuna lubamatuks.
Riigiprokuratuur määruskaebusele ei vastanud.
Määruskaebemenetluse põhiküsimus on, mida peab kohus vabadusekaotuse tunnistust (KrMS § 50834) lahendades tegema, kui isik on teises EL-i liikmesriigis tunnistatud süüdi ja karistatud vangistusega mh teo eest, mis ei ole Eestis kuritegu ega sisaldu nende kuritegude loetelus (KrMS § 4896 lg 1), mille puhul ei ole nõutav teo karistatavus Eesti karistusseadustiku järgi.
Kohtud tuvastasid, et J. Kriel tunnistati Rootsis süüdi neljas teos, millest kaks ei ole Eestis kuriteod ega ole nimetatud ka KrMS § 4896 lg-s 1. Sealjuures leiti aga, et kuna J. Kriel tunnistati Rootsi kohtuotsusega süüdi mh tegude eest, mis on ka Eestis kuriteod, saab selle otsuse täitmise tunnistada lubatavaks täielikult. Kolleegium sellega ei nõustu.
KrMS § 50835 lg-te 1 ja 2 kohaselt on teises EL-i liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka Eestis või see on nimetatud KrMS §-s 4896. Seega ei saa asjasse puutuva Rootsi kohtuotsuse täitmist tunnistada lubatavaks tegude osas, mis ei vasta nendele tingimustele. Samuti tuleb arvestada, et Rootsi kohtute otsustest ei nähtu, kuidas moodustati J. Krielile liitkaristusena mõistetud vangistus (4 aastat 2 kuud). Teisisõnu pole teada, kui suur karistus mõisteti nende tegude eest, mille puhul seadus kohtuotsuse tunnustamist ja karistuse täitmist ei välista. Siiski ei tingi see automaatselt välisriigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks tunnistamist, nagu väidab kaitsja.
Kirjeldatud olukorras on vabadusekaotuse tunnistust lahendaval kohtul võimalik KrMS § 4899 lg 2 kui EL-i liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva üldsätte alusel küsida taotlevalt riigilt Justiitsministeeriumi kaudu lisateavet. Nii saab näiteks praeguses asjas uurida, kuidas täpsemalt J. Krielile mõistetud liitkaristus moodustati. Alles siis, kui vajaminev info jääb saamata, tuleb kohtuotsuse täitmine tunnistada tervenisti lubamatuks (KrMS § 48911 lg 1 p 2).
Vabadusekaotuse tunnistust reguleerivas KrMS 19. ptk 8. jao 6. jaotises, millega võeti Eesti õigusesse üle EL-i Nõukogu raamotsus 2008/909/JSK kriminaalasjades tehtud vabadusekaotuslikku karistust või muud vabadust piiravat meedet kohaldavate otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta nende EL-is täideviimise eesmärgil (edaspidi raamotsus), pole expressis verbis käsitletud välisriigi taotluse osaliselt lubatavaks tunnistamist. EL-i liikmesriikide vahelise kriminaalmenetlusalase koostöö üldsätted (19. ptk
Kohtuotsuse osalise tunnustamise ja täideviimise näeb ette aga viidatud raamotsuse art 10. Juhul, kui täidesaatva riigi pädev asutus võiks kaaluda osalist kohtuotsuse tunnustamist ja karistuse täideviimist, võib ta enne kogu kohtuotsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest keeldumise kohta otsuse tegemist konsulteerida väljaandjariigiga, et saavutada kokkulepe 3(4)
1-21-356 (art 10 lg 1). Igal üksikjuhtumil võib eraldi kokku leppida karistuse osalises tunnustamises ja täideviimises, kui selle tulemusel karistuse kestus ei pikene (art 10 lg 2 ls 1). Sellise kokkuleppe puudumisel võetakse vabadusekaotuse tunnistus tagasi (art 10 lg 2 ls 2).
Riigikohus on selgitanud, et kohtul on riigisisese õiguse raamotsusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus. See tähendab, et kohus, kes riigisiseseid õigusnorme kohaldades on õigustatud neid tõlgendama, peab seda tegema – ulatuses, mida võimaldab riigisisene õigus – raamotsuse sätteid ja eesmärki silmas pidades (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 33). Kolleegiumi hinnangul tuleb seda arvesse võttes tõlgendada menetlusseaduse asjasse puutuvaid sätteid viisil, et EL-i liikmesriigi kohtuotsuse täitmise võib tunnistada mõne teo osas lubatavaks ning mõne suhtes lubamatuks. Sarnaselt nimetab KrMS § 309 kohtuotsuse liikidena vaid õigeksmõistvat ja süüdimõistvat otsust, mis ei takista kohtul sama kohtuotsusega tunnistada süüdistatava ühes kuriteos süüdi ning mõista teises kuriteos õigeks.
Kuna maakohus tunnistas vaidluse esemeks oleva Rootsi kohtuotsuse täitmise lubatavaks ka nende tegude osas, mis pole Eestis kuriteod ega ole loetletud KrMS § 4896 lg-s 1, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti tuleb rikkumiseks lugeda vabadusekaotuse tunnistuse lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmist. Ringkonnakohus neid vigu ei kõrvaldanud.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a määruse ja Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a määruse ning saadab asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
Riigikohtu 31. augusti 2021. a määrusega loeti menetluskulude hulka J. Krielile määruskaebuse esitamisega seotud riigi õigusabi osutamise eest Advokaadibüroo Radziwill OÜ-le määratud 81 eurot. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.