1-20-3655/34 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku võimu teostamise vastased süüteod - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

ebajärjekindel. Nimelt ei väitnud K. Kadak eeluurimisel (võrreldes kohtus antud ütlustega), et teda oleks magamistoas jalgadega näkku pekstud. K. Kadaku väidetav peksmine toimus vannitoas. Lisaks ei ole ta väitnud, et teda on löödud jalgadega, vaid rusikaga, ning mitte korduvalt, vaid üksnes ühel korral. Kohus leidis, et K. Kadaku selgitus ei kõrvalda ütlustes esinevaid vastuolusid. Ka meditsiiniasutuses läbivaatusel väitis K. Kadak, et teda vigastati vannitoas. 3.5 Lisaks ei haaku K. Kadaku ütlused teiste asjas kogutud isikuliste tõenditega (millest ei nähtu jalgadega peksmist magamistoas). K. Kadaku ütlused temal esinenud kehavigastuste tekkekoha kohta ei lange kokku ka peoseltskonnas viibinud isikute ütlustega. Üksnes E.M. ütlustest tulenes, et K. Kadakut peksid magamistoas kaks politseinikku jalgadega. Tema ütlused hindas kohus ebausaldusväärseks, kuna K. Kadaku löömise osas erinevad need muudest tõenditest oluliselt. 3.6 K. Kadaku ütlused ei olnud maakohtu arvates ka eluliselt usutavad. On vähetõenäoline, et politseiametnik kasutab jõudu sellises, enda volituste piire selgelt ületavas määras (s.o jalgadega näkku pekstes), eriti veel pelgalt käe lahti rebimise ja kaasatulekust keeldumise pärast ning kohas, kus tema selgelt seadusvastasele tegevusele võib olla mitmeid tunnistajaid ja seda mitte üksnes politseiametnike hulgas. Jalgadega peksmine ei haaku ka K. Kadakul sedastatud tervisekahjustuste iseloomu ja asetusega. Nimelt diagnoositi Kaur Kadakul 17.08.2019. a Roiul toimunud sündmuste järgselt parema silma võrkkesta verevalum koos silmamuna ja silmakoopakoe põrutusega, nina pindmine vigastus ja kinnine ülalõuamurd. Maakohus järeldas, et politsei vormisaapasse kängitsetud jalaga korduvalt löömine oleks ilmselt lõppenud K. Kadakule märksa ulatuslikumate tervisekahjustustega, kui tal pärastiselt tuvastati. 3.7 K. Kadakul esinenud tervisekahjustuste tekkepõhjusena on usutavam see, mida avaldas kohtus S.K. . Ka ei ole K. Kadaku ütlused kooskõlas kogutud tõenditega (so kriminaalasja raames üle kuulatud politseiametnike ütlused). K. Kadaku verbaalset ja füüsilist vastuhakku politseinikele kinnitab lisaks videosalvestisele ka see, et tõendite kohaselt ei piisanud ühest, vaid tarvis oli kaht politseinikku, et K. Kadakut vannitoas ohutustada (fikseerida ja käerauad paigaldada) või kiirabiauto juurest kaasa võtta ja politseibussi toimetada. Lisaks nähtub tõenditest K. Kadaku allumatus selleski mõttes, et ta manipuleeris temale paigaldatud käeraudadega – algselt olid need paigaldatud seljataha, siis mingil hetkel suutis ta need esiküljele manööverdada, ja lõpuks, juba politseibussis, läks tal korda need oma kätelt üldse eemaldada. K. Kadaku verbaalset agressiivsust ja korraldustele meelsasti mitte allumist kinnitas kohtus ka kiirabi koosseisus sündmuskohale kutsutud O-K.S. . 3.8 Kokkuvõttes ei pidanud maakohus võimalikuks tõendikogumi hulka arvestada K. Kadaku ütlusi süüdistuses kirjeldatud vägivallaintsidentide kohta. Kohus lähtus eelkõige S.K. u ja teiste sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustest, S.K. u haigusjuhu väljavõttest ning asja juurde võetud audio- ja videosalvestistest. Need tõendid on jäänud menetluse kestel muutumatuks, on omavahel kooskõlas või haakuvad suures osas ning on situatsiooni arvestades ka eluliselt usutavad. 3.9 Nimetatud tõendikogumi pinnalt luges kohus süüdistuses kirjeldatud K. Kadaku vägivallateod tõendatuks. Roiu alevikus XXX korteris nr X viibinud peoliste, kellest enamus olid K. Kadaku lähikondsed, vastupidistele järeldustele suunavad väited või arvamused hindas kohus

ebausutavateks, kuna need ei haaku ülejäänud tõenditega. Tegelikult enamus neist tunnistajatest isegi ei näinud toimunut, mistõttu süüdistuses kirjeldatud asjaolusid nad vahetult ei tajunud. 3.10 KarS § 274 lg-s 1 sätestatud koosseisuga ette nähtud vägivalda tuleb sisustada KarS §-de 120 ja 121 kohaselt. Kohus leidis, et K. Kadaku tegevus vastab kehalisele väärkohtlemisele KarS § 121 lg 1 mõttes (rusikaga löömisest tundis S. Kadak valu, samuti tekkis S.K. ul turse lõua piirkonnas ja alalõua kontusioon. Valu tundis kannatanu ka ärritunud süüdistatava jalalöögist). Kuna valu tekitamine oli seotud S.K. u kui politseiametniku (s.o võimuesindaja) ametikohustuste täitmisega, on K. Kadaku tegevuses tuvastatud KarS § 274 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused. 3.11 Subjektiivsest küljest pani K. Kadak teo toime tahtlikult, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 2). S.K. u löömine oli mõlemal juhul eesmärgipärane. Valu tekitamise osas esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. Kaitsja väidet, et K. Kadakul polnud võimalik politseinikku tahtlikult rünnata, kuna ta oli gaasi ja hiljem lisaks ka löögist saadud silmatrauma tagajärjel muutunud vastupanuvõimetuks, ei kinnita kogutud tõendid. Tõendid osutavad selgelt, et K. Kadak oli agressiivne ja osutas vastupanu nii politseile kui ka isegi kiirabitöötajatele. Kohus ei tuvastanud K. Kadaku tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.12 Kaitsja püüd näidata, et politseiametnikud, sh S.K. , ületasid 17.08.2019. a öörahu rikkumise teatele nii suurearvuliselt ja jõuliselt reageerides oma volituste piire, jäi tulemusetuks. Politsei võimuliialduse temaatikat on analüüsitud juba varem, kui menetleti kaitsja avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 291 tunnustel. Lõuna sisekontrollitalitus, Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Riigiprokuratuur ja lõppastmes Tartu Ringkonnakohus leidsid, et võimuliialdust ei esinenud ning kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Ka käesolevas kohtumenetluses uuritud tõendid ei võimalda järeldada vastupidist. 3.13 KarS § 274 lg 1 sätestab sanktsioonina kuni 5-aastase vangistuse. K. Kadaku süü suuruse määratlemisel arvestas kohus seda, et K. Kadak lõi S.K. ut kahel korral, kuigi löömiste tagajärjed olid kergemat laadi (valu tekitamine) ega põhjustanud S.K. ule pikemaaegseid või jäädavaid probleeme. K. Kadakut on ka varem juba vägivallakuriteo eest karistatud: 01.01.2018. a pani ta toime kehalise väärkohtlemise kahe isiku suhtes, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 28.03.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2141 KarS § 121 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva vägivallateo pani K. Kadak toime ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 28.03.2018. a otsusega määratud katseajal. Lisaks on tal mitu kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on seniajani ära tasumata. 3.14 Kohus leidis, et asjaolud kogumis iseloomustavad K. Kadakut isikuna, kes kaldub ükskõikselt ja hoolimatult suhtuma talle varasemalt mõistetud karistustesse, õiguskorda ja kaasinimeste õigustesse. Siiski hindas kohus positiivseks, et pärast käesoleva kriminaalasja esemeks olevat süütegu, s.o enam kui 2 aasta jooksul, ei ole K. Kadak uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kohus leidis, et K. Kadak ei ole senini täielikult aru saanud oma tegudest ega mõistnud selle tagajärgi. Selline suhtumine tõstab aga riski, et K. Kadak jääb samasuguseid käitumismustreid kordama.

4.K. Kadaku kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning mõista K. Kadak õigeks või alternatiivselt tühistada kohtuotsus mõistetud karistuse osas. Jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, asendades selle üldkasuliku tööga või kohustusega alluda elektroonilise valve tingimustele või mõista karistuseks mõnekuuline šokivangistus. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. 4.1 Süüdistusversiooni kohaselt heidetakse K. Kadakule faktilise teona ette seda, et tema lõi vannitoas politseinik S.K. ule rusikaga näkku. Ükski tunnistaja ei näinud seda, mis täpselt vannitoas kannatanu ja süüdistatava vahel toimus. Tegemist on sõna-sõna vastu situatsiooniga. 4.2 Kuigi kannatanu pöördus hiljem EMOsse, kus fikseeriti temapoolt öeldu, ei saa siiski eitada, et asjaolu, kuidas ja miks kannatanule väidetavalt valu põhjustati, on tõendatud üksnes tema ütlustega. Nendele kannatanu väidetele vastanduvad süüdistatava ütlused, et tema ei ole politseinikku löönud, või ei ole vähemalt teadlikult seda teinud. 4.3 Tartu Maakohus ei ole sõnas-sõna vastu situatsiooni lahendamisel silmas pidanud kohtupraktikas omaks võetut. Maakohtu põhjendused, et just K. Kadak sihilikult ja eesmärgipäraselt lõi vannitoas politseinikku, ei ole avatud kooskõlas sõna-sõna vastu situatsiooni kõrgendatud põhjendamiskohutusega. Kaitsja rõhutab, et kogu kohtu tähelepanu on pööratud sellele, et kummutada politsei poolt vägivalla tarvitamist. Kuid mitte ühegi sõnaga ei ole analüüsitud kannatanu ütlusi sellest, mis toimus vannitoas. 4.4 Apellandi hinnangul pole kohus S.K. u ütlusi analüüsinud. Sisuliselt andis kohus kannatanu ütlustele prioriteedi süüdistatava ütluste ees, mis on aga KrMS § 61 mõttes lubamatu. Kohtuotsuses puudub vajalikul määral kannatanu ja süüdistatava seisukohtade analüüs, et oleks võimalik tõsikindlalt väita, et kannatanu valuaisting sai tekkida ainult süüdistatava tegevuse tulemusel. Ei ole välistatud, et kannatanu lõug võis saada vigastuse hetkel, mil ta üritas haarata süüdistatava kätt ja süüdistatav sellele vastu puikles. Apellant palub ringkonnakohtul jõuda tõendeid uuesti hinnates järeldusele, et kannatanu valuaistingu võis põhjustada eeldatava kurjategija kinnipidamise situatsioon, mitte aga süüdistatava tahtlik löök. 4.5 Apellant nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul tuleb sisustada KarS § 274 koosseisu läbi KarS § 121 tunnuste.

7.1 Ringkonnakohus uuris samuti kogutud tõendeid ning leiab, et maakohus on neid hinnanud õigesti. Tõendikogum näitab selgelt, et K. Kadak on süüdi talle inkrimineeritud kuriteos. Õige ei ole kaitsja arvamus, et antud asjas on tegu nn sõna-sõna vastu olukorraga. Asjas on teisigi tõendeid peale K. Kadaku ja S.K. u ütluste. Maakohus on neid kõiki nii eraldivõetuna kui ka kogumis hinnanud ning omad järeldused nende alusel ka teinud. Kannatanu ütlusi kogu sündmuse kohta tervikuna kinnitavad tunnistaja M.S. a, J.L. , O.R. i, R.R. , M.M. i ja O.S. ütlused. Lisaks eelnevale kinnitab kannatanu ütlusi dokumentaalne tõend - S.K. käis 17.08.2019 kella 04:30 paiku SA Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOs vigastusi fikseerimas. S.K. ul esines alalõua juures vasakul valu, minimaalne turse ja kerge punetus. Valvearst diagnoosis S.K. ul muuhulgas vasaku alalõua kontusiooni. 7.2 Maakohus analüüsis ka K. Kadaku ütluseid, kes eitas süüd. Vannitoas ta vaid rebis oma kätt S.K. u käest lahti. Kiirabi juures oli ta rahulik ja ei löönud kedagi. Põhjendamatult kasutas tema suhtes vägivalda hoopis S.K. . Maakohus tegi K. Kadaku ütluste põhjaliku analüüsi ning järeldas, et need ei ole usaldusväärsed. Seejuures analüüsis maakohus ka peoseltsiliste ütlusi ning järeldas, et neistki ei saa K. Kadaku ütlused tuge. Põhjalikumalt maakohtu analüüsi laskumata nõustub sellega ka ringkonnakohus. Ühtegi põhjust K. Kadaku ütlusi teisiti hinnata kui seda tegi maakohus, ei ole. 7.3 Puutuvalt kaitsja argumenti, et kogu kohtu tähelepanu on suunatud sellele, et kummutada politsei poolt vägivalla tarvitamist, ei ole õige. Maakohus on tõesti põhjalikult käsitlenud K. Kadaku vigastuste saamise asjaolusid, kuid teinud seda eelkõige K. Kadaku ütluste usaldusväärsuse analüüsi kontekstis. 7.4 Kokkuvõttes on asjas tuvastatud, et 17.08.2019 kella 02:30 paiku Tartu maakonnas Roiul XXX -X korteris lõi K. Kadak ühel korral parema käes rusikaga S.K. ut vastu alalõuga, mis tekitas kannatanule valu. Löögi tulemusena tekkis kannatanul muuhulgas alalõua kontusioon. Mõni aeg hiljem, pärast eelnimetatud maja õues kiirabiautost väljumist, lõi K. Kadak S.K. ut jalaga jalgade-alakõhu piirkonda, tekitades sellega valu.

9.Kui ringkonnakohus K. Kadakut õigeks ei mõista, taotleb apellant maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas. Vaatamata teo toimepanemisele katseajal, ei ole reaalse vangistuse mõistmine möödapääsmatu. K. Kadaku võiks karistuse kandmisest tingimisi vabastada ning panna talle ÜKT tegemise kohustus või allutada ta elektroonilise valve tingimustele või kohaldada šokivangistust. 9.1 Ringkonnakohus ei näe põhjust muuta maakohtu otsustust K. Kadakule mõistetud karistuse osas. Võttes arvesse KarS § 274 lg 1 sanktsiooni, mõistis maakohus K. Kadakule 1-aastase vangistuse. Sellise pikkusega karistus on ringkonnakohtu arvates õige ja õiglane. K. Kadak pani toime kaks vägivallategu politseiametniku suhtes, mistõttu on mõistetud karistus vastavuses tema teosüüga. 9.2 Karistusest vabastamist ei pea põhjendatuks ka ringkonnakohus, sest K. Kadaku isik seda ei võimalda. K. Kadakul on kalduvus vägivallatsemisele. Nimelt, 01.01.2018 pani ta toime kahe isiku suhtes vägivallateod, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 28.03.2018 kohtuotsusega KarS § 121 järgi 5-kuulise vangistusega. Käesolevas asjas menetletavad vägivallateod, nüüd juba politseiametniku vastu pani K. Kadak toime ajal, mil ta oli eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastatud, seega katseajal. Samuti on tal mitu kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud karistused – rahatrahvid, on tasumata. 9.3 Seega ei ole K. Kadaku puhul võimalik kindlalt loota, et ta suudab edukalt toime tulla katseaja tingimustega, olgu see siis ÜKT, mille tegemise valmisolekut kinnitas ta ringkonnakohtus, või mõni muu kaitsja poolt pakutud karistusest vabastamise alternatiiv. Erinevalt maakohtust ei näe ringkonnakohus põhjust kiita K. Kadakut selle eest, et ta pärast käesolevas asjas menetletavat süütegu suutis õigusrikkumisi mitte toime panna enam kui kaks aastat. Õigusrikkumiste, sealhulgas ka kuritegude mitte toimepanemine on normaalne, mitte eraldi kiitmist väärt käitumisviis.