lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-5624/36

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-5624/36
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-5624/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval07.08.20201-20-5624/32Viru Maakohus Narva kohtumaja10.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-20-5624 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 10. septembri 2021 määrus Rauno Stammi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Rauno Stammi (Stamm; isikukood 39012204220) kaitsja vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Pärnu Maakohtu 07.08.2020 otsusega karistati Rauno Stammi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 10 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat karistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 03.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9180 mõistetud ärakandmata rahalise karistusega, pöörati kogu ulatuses rahaline karistus täitmisele, mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust ning rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks arvati 07.07.2020. Karistuse kandmise aja lõpp 07.12.2021.
2.Viru Maakohtu 10.09.2021 määrusega jäeti R. Stamm ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.1.Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on R. Stammi puhul täidetud, ei olnud maakohtul veendumust, et R. Stamm on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele.
2.2.Positiivselt iseloomustab R. Stammi vangistusaja jooksul sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, kus ta võttis eesmärgiks lõpetada vangistusest vabanemisel alkoholi

tarvitamine ning hindas selle võimalikkust 7/10. Samuti läbis R. Stamm kinnipidamisaja jooksul vestluse kriminaalse taustaga isikute mõjust ning seaduskuulekusest, kuritegelikust käitumisest loobumiseks ning vestluse probleemide lahendamise oskuse parandamisest ning vägivaldsest käitumisest. R. Stamm on märkimisväärse osa vanglas viibitud ajast töötanud ning tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Positiivne on ka R. Stammi motivatsioon tegeleda alkoholiprobleemiga.

2.3.Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles distsiplinaarrikkumist vangistuse ajal, samuti tema varesemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. R. Stammil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla 16.06.2021 käskkirja nr 6-3/477-1 kohaselt ei allunud R. Stamm kahel korral vanglaametniku korraldusele. Kaitsja leidis kohtuistungil, et viidatud rikkumist ei tohiks R. Stammi vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada, kuivõrd pole välistatud, et R. Stammil esines 20.05.2021 kell 18.00 ja 18.50 mõni ajutine meditsiiniline konditsioon, mistõttu oli ta sunnitud maski hingamisteedelt eemaldama. Maakohus selgitas sellega seonduvalt, et vastavalt HMS § 61 lg-le 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest. Seega senikaua, kui kohus ei ole distsiplinaarkaristust kehtetuks tunnistanud (HMS § 61 lg 2), on see kehtiv ja kohtul on õiguslik alus sellele tugineda. Just distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumine on aga üks asjaoludest, mille alusel saab hinnata seda, kas karistuse kandmise ajal on isiku hoiakud muutunud ning kuivõrd ta suudab kehtestatud normidest kinni pidada. Kuigi kaitsja leiab, et tegemist on vähetähtsa rikkumisega, ei saa tähelepanuta jätta, et vangistusseaduse kohaselt on kõige raskem distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine. 16.06.2021 käskkirjaga karistati R. Stammi kartserisse paigutamisega katseajaga 4 kuud ehk sisuliselt kõige rangema distsiplinaarkaristusega. Seega ei saa kohus nõustuda sellega, et tegemist on ebaolulise rikkumisega. Maakohtul puudus veendumus, et isik, kes ei suuda vangistuse ranges keskkonnas käituda õiguskuulekalt, suudab seda teha käitumiskontrollile allutatuna vabaduses.
2.4.Kaitsja esitas maakohtule Kõik Betoonist OÜ garantiikirja, milles kinnitatakse R. Stammi töölevõtmist. Samas tõi kaitsja oma arvamuses välja, et pole objektiivselt võttes välistatud, et töölepingut ei sõlmita ning R. Stammi tööle ei võeta. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et vabaduses viibides ei ole R. Stammil seni olnud püsivat töökohta. Samas on R. Stammil märkimisväärses summas tasumata rahalisi kohustusi (02.08.2021 seisuga 20 969,86 eurot). Kaitsja märkis kohtuistungil, et võlgnevuste tasumine on vabaduses tõenäolisem kui kinnipidamisasutuses, kuid nagu kohus juba selgitas, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust eeldada, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. R. Stammi käitumine vangistuses ja tema varasem käitumine vabaduses (varavastaste süütegude toimepanemine, sh katseajal) ei tekita aga kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Arvestades isiku varasemat karistatust ning R. Stammi majanduslikku seisundit säilib maakohtu hinnangul märkimisväärne risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas pöörduda kuritegelikule teele. Vaatamata mitmetele R. Stammi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis R. Stammi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja R. Stammi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 10.09.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Stammi kaitsja vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskas, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja

vabastada R. Stamm tingimisi enne tähtaega. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusõigust. Kaitsja arvates ei õigusta ohuprognoos ja distsiplinaarkaristus kinnipeetava vabastamata jätmist.

3.1.Maakohus on määruses küll leidnud, et kohtul puudub veendumus kinnipeetava õiguskuulekale teele asumisest, kuid Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-12-17 on nimetatud selged põhjendused, mida arvestada, aga mis kaitsja hinnangul vaidlustatavas määruses käsitlemist ei leidnud.
3.2.Kaitsja selgitab distsiplinaarkaristuse määramise asjaolusid, kuid leiab, et viidatud rikkumisi kinnipeetava karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel ei tohiks arvestada. Kinnipeetaval oli rikkumiste toimepanemisel raske hingata. Tegemist on suhteliselt minoorse, sisuliselt ühekordse rikkumisega, mis ei näita, et kinnipeetav poleks võimeline vabaduses toime tulema või et ta võiks toime panna uusi süütegusid. Selle arvestamine KarS § 76 raames ei ole põhjendatud. Ka asjaolu et kinnipeetavat karistati just kartserisse paigutamisega ei õigusta samuti kinnipeetavale distsiplinaarrikkumise etteheitmist. Ka määratud karistus ei ole proportsionaalne. Eelviidatud asjaolusid saab kriminaalkohus arvesse võtta ka ilma selleta, et kinnipeetav oleks distsiplinaarkaristuse vaidlustanud.
3.3.Kaitsja hinnangul ei pruugi KarS § 76 kontekstis kinnipeetavale tema majandusliku seisu (võlad) etteheitmine antud juhul samuti põhjendatud olla. Nõuete rahuldamine vangistuses on vähetõenäoline ja kinnipeetavat oleks võimalik vangistusest vabastamise kaudu just õiguskuulekale teele motiveerida. Usutavasti on kinnipeetaval motivatsioon vangistusest vabastamisel püsida õiguskuulekal teel suurem kui vangistuse lõpuni täitmisel.
3.4.Kaitsja leiab, et maakohus on valesti aru saanud kaitsja osundusest, et kinnipeetavaga ei sõlmita töölepingut. Kaitsja soovis sellega näidata, et isegi kui kinnipeetavatel on töökoha leidmine märksa raskem, pole R. Stammil võimalik garanteerida, et ta leiab kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist töökoha. Süüdimõistetule on võimalik määrata kohustus, et tal tuleb otsida endale tööd või esitada Eesti Töötukassale kahe nädala jooksul vabanemisest avalduse enda töötuna arvele võtmiseks. Seekaudu püüdis kaitsja näidata, et vangla esitatud vastavat tingimust tuleks modifitseerida sellist tõsiasja (et kinnipeetav võidakse tööle mitte võtta, temast mitteolenevatel põhjustel) arvestades.
3.5.R. Stamm ei heida meelt, on asunud õiguskuulekale teele ning kavatseb seda ka vabaduses teha, mida kinnitab seegi, et pärast maakohtult (kinnipeetava jaoks) negatiivse lahendi saamist (vabastamisest keeldumine) on R. Stamm jätkanud nt õpinguid vanglas jm. See näitab, et R. Stamm ei ürita õiguskuulekast käitumisest nn illusiooni luua, vaid et ta kavatsused õiguskuulekast elust on siiski siirad. Kaitsja hinnangul võib maakohtu seisukoht toimepanemisest rajaneda antud juhul oletusel.

kinnipeetava

poolt

uute

kuritegude

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas.

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Ingeri Tamm

/allkiri/ Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.