1-20-9556/14 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

2.Harju Maakohus tunnistas 22.02.2021. a määrusega KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Rainis Kilgi suhtes tehtud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsuse nr T20157587 täitmise Eesti Vabariigis ning määras Rainis Kilgile ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 15 (viisteist) aastat. Karistuse kandmise aja alguseks arvestas kohus Rainis Kilgi Suurbritannias kahtlustatavana kinnipidamise aega, so alates 25.03.2015. Kohtu põhjenduste kohaselt ei esine Rainis Kilgi kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid KrMS § 50839, KrMS § 436, KrMS § 4896 lg 3 ega KrMS § 477 mõttes. Rainis Kilk on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsusega nr T20157587 süüdi mõistetud relvastatud röövis suures ulatuses, mille eest talle mõisteti karistuseks vangistus 18 (kaheksateist) aastat. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud vangistus 3 kuni 15 aastat, siis ületab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsusega Rainis Kilgile mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu tuleb Rainis Kilgile Suurbritannias mõistetud karistust vähendada ja määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat. Puutuvalt süüdimõistetu nõusolekusse või selle puudumisse pidas kohus vajalikuks märkida, et KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Rainis Kilk Eesti Vabariigi kodanik. Tema elukohaks rahvastikuregistri andmetel on xxx. Seega on ta isikuks, kes on Eesti Vabariigi kodanik ning kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Lisaks sellele on Rainis Kilgile kohaldatud Suurbritanniast väljasaatmist 28.10.2020 väljasaatmisotsuse alusel ning tal puudub ka õiguslik alus Suurbritannias viibimiseks. Seega isegi juhul, kui Rainis Kilgi alaline elukoht ei oleks registreeritud Eesti Vabariigis, oleks Rainis Kilk KrMS § 50836 lg 1 p 2 märgitud isikuks. Seetõttu ei ole KrMS § 50838 lg 1 ja KrMS § 50836 lg 1 p 1 alusel praegusel juhul Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Rainis Kilgi nõusolek nõutav. Määruskaebus

määruskaebuses väidab. Teiseks, nagu nähtub ka Rainis Kilgi enda poolt lisatud vabanemise teatisest (prinditud 02.03.2021) on ennetähtaegseks vabanemiseks poole kantud karistuse ärakandmisel tema tingimuslik vabastamine 30.06.2023, mis ei tähenda automaatselt tema vabastamist, vaid selle kaalumist vastavalt süüdimõistetu käitumisele. Asjaolu, et Rainis Kilk vabaneks Inglismaal karistust kandes ennetähtaegselt tingimuslikult varem, ei raskenda temale mõistetud karistuse olemust ega kestust. Kuigi Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK, millega reguleeritakse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsusteid ja millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil, art 17 lg 4 annab liikmesriikidele võimaluse näha ette, et iga enneaegse või tingimisi vabastamise otsus võib arvesse võtta ka väljaandjariigi osutatud neid siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal, siis Eesti Vabariik ei seda võimalust ei kasuta ning seadusandja ei näe sellist võimalust ette. Seega toimub kogu karistuse täideviimine Eesti õiguse järgi. Tegemist ei ole aga karistuse olemuse muutmisega, kuna Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu otsusega mõisteti samuti Rainis Kilgile karistuseks vanglakaristus ning nii on siseriiklik kohus seda ka tunnustanud. Karistuse olemusega oleks vastuolus olukord, kus siseriiklik õigus üldse ei võimaldagi samasuguse iseloomuga karistuse mõistmist, nagu välisriigis mõistetud on (näiteks sunnitöö vangistuse asemel vms). Eestis vangistust kandma asudes, on Rainis Kilgil samuti võimalik, vastavalt siseriiklikule regulatsioonile ning seaduses ettenähtud tingimuste täitmisel, ennetähtaegselt vabaneda. Seega pole ka seda võimalust temalt võetud ning ei saa väita, et karistust seeläbi raskendatud oleks. Eesti Vabariigis reguleerib seda vastavalt KarS § 76. Märkimist väärib ka see, et Harju Maakohus on tegelikult Rainis Kilgile mõistetud karistust kergendanud. Nimelt kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni üldpõhimõtte kohaselt jäetakse karistavas riigis mõistetud karistus elukohariigis muutmata. Karistuse muutmise küsimus tuleb kõne alla vaid juhul, kui karistavas riigis mõistetud karistus ületab elukohariigis seaduses ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Maakohus on tulenevalt KrMS § 50844 lg-st 2 Rainis Kilgile Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsusega mõistetud 18aastast vangistust vähendanud, viies selle vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääraga, mida on võimalik KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 järgi mõista. Seejuures ei ole maakohtul võimalik asuda karistusemäära muutma või ümberhindama kuriteo asjaolusid ja isikut arvestades. KrMS § 50844 lg 4 seab tingimuseks, et muudetud karistus ei tohi raskendada isikule taotlevas riigis mõistetud karistuse olemust ja selle kestust. Antud juhul ei raskenda Harju Maakohtu poolt Rainis Kilgile Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu mõistetud karistuse vastavusse viimine Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääraga tema karistuse olemust ja selle kestust.