lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-4589/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-4589/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
21.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-4589

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-4589

Kohtukoosseis

Sten Lind, Ivi Kesküla, Heili Sepp

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. augusti 2021 määrus, millega tunnistati lubatavaks Priit Pritsi suhtes tehtud Madalmaade Kuningriigi 22. oktoobri 2019 otsuste täitmise Eesti Vabariigis

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Priit Prits (ik 39109190333), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Priit Pritsi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu ja menetlusväline isik saavad esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda kaebuse esitamiseks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tegi 23. augustil 2021 määruse, millega tunnistas KrMS § 48911 lg 1 p 1 ja § 50872 alusel lubatavaks Priit Pritsi suhtes Madalmaade Kuningriigi 22. oktoobril 2019 tehtud otsuste EGS-225730714, EGS-226049218, EGS-225393541, EGS-225790075, EGS-225730713, EGS-225761617, EGS-227932527, EGS-226311240, EGS-227903731, EGS-227185135, EGS-226311239, EGS-228154938, EGS-227919744, EGS-227999567, EGS-226469359, EGS-226469359, EGS-225927543, EGS-225927544, EGS-225927542, EGS-227903732 EGS-227107990, EGS-227257507, EGS-226613515, EGS-226547615 ning EGS-226128634 täitmise Eesti Vabariigis.

1-21-4589

Kohus määras KrMS § 50874 alusel, et P. Pritsile mõistetud ja tasumata rahaline karistus kogusummas 3775,54 eurot ja menetluskulu 225 eurot pööratakse Eesti riigi tuludesse. Kohus määras, et rahaline karistus ja menetluskulu tuleb P. Pritsil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest, kuid selgitas, et KrMS § 424 järgi võib P. Prits kohtumääruse jõustumisel taotleda täitmiskohtunikult rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist.

30.augustil 2021 saatis Priit Prits Harju Maakohtule avalduse, milles märkis, et vaidlustab otsuse, et tegemist on kriminaalasjaga. Ta leiab, et tegemist on väärteoasjaga ja maakohus on rikkunud KrMS § 477 lg 3, 4 ja 5 punkte. Ühtlasi deklareeris P. Prits, et ei vaidlusta Madalamaade 22. oktoobri 2019 otsuste nr EGS-225730714, EGS-226049218, EGS-225393541, EGS-225790075, EGS-225730713, EGS-225761617, EGS-227932527, EGS-226311240, EGS-227903731, EGS-227185135, EGS-226311239, EGS-228154938, EGS-227919744, EGS-227999567, EGS-226469362, EGS-226469359, EGS-225927543, EGS-225927544, EGS-225927542, EGS-227903732, EGS-227107990, EGS-227257507, EGS-226613515, EGS-226547615 ja EGS-226128634 sisu ega trahvisummasid. Ta märkis, et soovib kasutada KrMS §-s 424 sätestatud võimalust trahvi ajatamiseks. Avalduse kohaselt oli P. Pritsil Madalmaade Kuningriigi Centraal Justitieel Incassobureauga
13.detsembril 2019 sõlmitud ajatatud trahvide tagasimakse leping ning 31. märtsil 2020 sõlmis ta Madalmaade Centraal Justitieel Incassobureauga uue trahvide tagasimakse lepingu. Seoses COVID-19 viiruse puhanguga ja piirangute kehtestamisega kaotas ta Madalmaades töö ja oli sunnitud märtsis 2020Eestisse tagasi pöörduma. Eestis ei ole ta kuni tänaseni tööd leidnud. Tema isa Üllas Prits on trahvisummasid regulaarselt tasunud. Erinevatel põhjustel on trahvi tagasimaksed hilinenud, kuid mitte märkimisväärselt. Ta leiab, et maksete viie- kuni kümnepäevane hilinemise eest on tagaselja ja ette teatamata kriminaalasja alustamine ülekohtune karistus. Avaldusele lisas P. Prits Swedbanki maksekorraldused, Madalamaade Centraal Justitieel Incassobureauga 13. detsembril 2019 ja 31. märtsil 2020 sõlmitud kokkulepete koopiad.
3.Harju Maakohus edastas P. Pritsi avalduse määruskaebusena Tallinna Ringkonnakohtule.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. septembri 2021 määrusega kaebuse käiguta ja andis Priit Pritsile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leidis, et esitatud kaebus on vastuoluline. Veel märkis kohus, et P.Prits on esitanud kohtule Swedbank välismaksekorraldused, kuid on jätnud lisamata selgitused, milliste otsuste tasumist need kinnitavad. Sellest tulenevalt jääb kohtule selgusetuks, millised Madalmaade trahviotsused on tasutud ja millised mitte.
5.Priit Prits esitas 16. septembril 2021 Tallinna Ringkonnakohtule uue määruskaebuse, milles märgib, et vaidlustab maakohtu määrust talle etteheidetava süüteo osas, sest liikluseeskirjade rikkumine ja trahvi maksmisega hilinemine ei ole Eesti Vabariigis kriminaalkuritegu.

1-21-4589 Priit Prits kinnitab, et tunnistab kõiki maakohtu määruses nimetatud Madalmaade Kuningriigi

22.oktoobri 2019 otsuseid ja nõustub trahvisummadega. Samuti kinnitab ta, et ei vaidlusta Harju Maakohtu poolt määratud 3775,54 euro suurust rahalist karistust ega väida, et mingi osa sest summast oleks tasutud. Küll taotleb ta karistuse ajatamist 3 aasta peale. P. Prits selgitab, et avaldusele lisatud maksekorralduste koopiatega ja Centraal Justitieel Incassobureauga sõlmitud lepingu koopiatega soovis ta näidata, et ei ole käitunud pahatahtlikult ega rikkunud sõlmitud kokkulepet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kaebuses esitatud argumendid ei anna ilmselgelt alust maakohtu määruse tühistamiseks.
7.Maakohtu määrus tähendab seda, et Eesti Vabariik võtab Madalmaade Kuningriigilt kõnealuste rahaliste karistuste sissenõudmise üle, st need tuleb tasuda Madalmaade Kuningriigi asemel Eestile. Kuigi P. Prits kinnitas esialgses määruskaebuses (avalduses), et ei vaidlusta Madalmaade Kuningriigi otsuseid ja nõustub trahvisummadega, märkis ta samas, et tema isa on osade kaupa tema rahalisi karistusi tasunud (mille kinnituseks olid lisatud ka maksekorraldused). Sellest tulenevalt jäi selgusetuks, kas P. Pritsi väide on, et tunnustatavatest otsustest tulenevad trahvid on osaliselt tasutud (sellisel juhul ei oleks KrMS § 50872 lg 3 kohaselt tulnud tasutud tunnustatavast karistusest tasutud osa maha arvata). Ringkonnakohtu esitatud tähtajal esitatud uues kaebuses kinnitab P. Prits, et ei väida, nagu oleks tal maakohtu määrusega tunnustatud 3775,54 euro suurusest rahalisest karistusest mingi osa tasutud. See tähendab, et maakohtu määruses tehtud otsustust – tunnustada Hollandi Kuningriigi otsusest tulenevaid karistusi kokku 3775,54 euro ulatuses – ei ole määruskaebuses vaidlustatud.
8.Priit Pritsi peamine seisukoht on, et tema Madalmaades toime pandud tegusid või seal mõistetud karistuste tasumisega hilinemist on alusetult käsitatud kuriteona. See etteheide maakohtule on ilmselgelt põhjendamatu, sest maakohus ei olegi P. Pritsi Madalmaade Kuningriigis toime pandud liiklusrikkumisi kuritegudeks lugenud. Maakohtu määruse resolutiivosas ei ole öeldud, et tegusid, mille eest P. Pritsi Madalmaades karistati, tuleks pidada Eesti õiguse järgi kuriteoks. Sellist seisukohta ei ole kohus väljendanud ka määruse põhjendustes. Kohus on määruse põhjendustes selgitanud, et ei kontrolli üldse, kas P. Pritsi teod on Eesti õiguse järgi karistatavad, sest liiklussüütegude eest mõistetud rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine on KrMS § 50870 p 2 kohaselt lubatud sõltumata sellest, kas selline tegu üldse on Eestis karistatav. Maakohus lahendas laekunud taotlus kriminaalmenetluse seadustiku alusel, sest selliste otsuste tunnustamise regulatsioon on kriminaalmenetluse seadustikus.
9.Kaebuses on P. Prits märkinud, et soovib rahalise karistuse 3775,54 eurot ajatamist 3 aasta peale. Nagu maakohtu määruses selgitatud, otsustab karistuse ajatamise karistuse

1-21-4589 ajatamise üle karistuse kandmise järgse maakohtu täitmiskohtunik. See tähendab, et taotlus tuleb esitada Harju Maakohtule. Ühtlasi nendib ringkonnakohus, et praegusel kujul jääks P. Pritsi taotlus igal juhul rahuldamata. Esiteks on Riigikohus asunud seisukohale, et sarnaselt KarS § 66 lg-le 3 on KrMS § 424 alusel võimalik karistust ajatada kuni üheks aastaks. Teiseks on karistuse ajatamise tingimuseks see, et isikul ei ole seda tähtaegselt täies ulatuses võimalik tasuda mõjuval põhjusel. See tingimus tähendab, et taotluses peab olema põhjendatud ja tõendatud, miks ei ole võimalik tasuda karistust tähtaegselt, kuid oleks võimalik seda teha ajatamise korral.

10.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.