Kohtulahend

minevikku ja nüüd ei ole alust arvata, et ta võib uusi kuritegusid toime panna. Varasema käitumise sisu poolest on R. Andrejevi edasisele käitumisele antav prognoos pigem negatiivne.

Süüdimõistetu leiab, et maakohus on lähtunud peaasjalikult süüdimõistetu minevikust, kuid kohtupraktika kohaselt on ennetähtaegsel vabastamisel peamine, et süüdimõistetu edasine käitumine oleks õiguspärane, mida hinnatakse selle järgi, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud. R. Andrejevile jääb arusaamatuks, mis peaks süüdimõistetut motiveerima õiguskuulekale käitumisele, kui teda ei vabastata ning leitakse, et vangistus mõjub hästi. Süüdimõistetu annab omapoolse ülevaate sellest, mis on ennetähtaegse vabastamise mõte. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise korral ja KarS § 76 lg 4 asjaolude esinemisel süüdimõistetu vabastatakse. Kogu karistuse ärakandmine ei ole reegel ja ennetähtaegne vabastamine ei ole erand. Vastupidisel juhul tekib oht, et süüdimõistetu kaotab huvi enda käitumise parandamise ja ühiskonnaga taasliitumise vastu. Maakohus on tuginenud ka arhiveeritud karistustele ning nendel ei ole õiguslikku tähendust. Otstarbekas on R. Andrejev ennetähtaegselt vabastada, siis säilib tema üle kontroll. Positiivsed asjaolud on kuriteo asjaoludest kaalukamad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

juhtinud R. Andrejevi tähelepanu sellele, et süüdimõistetul ei ole õigust nõuda enda ennetähtaegselt vabastamist. Nii tuleneb ka Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-12-17 punktist 18, mida ka süüdimõistetu ise tsiteerib, et kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. On küll õige, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega, ei tähenda, et kui süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on täitnud individuaalset täitmiskava, siis peaks ta automaatselt vabastama. Arvestades vangla iseloomustust, süüdimõistetu isikut ning ka süüdimõistetu määruskaebust, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini ning isiku edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Samuti on mõneti alust kahelda läbitud programmide edukuses. Nii tuleneb tagasisidest programmile Eluviisitreening, et R. Andrejev saab aru, et alkoholi tarbimine on tekitanud elus probleeme ja on motiveeritud endaga tegelema, kuid ei oma veel selles osas kindlaid selgeid eesmärke. Ehk pole veel alust arvata, et riskid oleks viidud miinimumini, kuna süüdimõistetul puudub reaalne plaan tulevikuks. Faktiliselt on küll positiivne, et süüdimõistetul on garanteeritud elukoht, kuid nähtuvalt vangla iseloomustusest, oli süüdimõistetul elukoht ka enne vangistust, ometi ei ole see ära hoidnud uusi kuritegusid. Sisuliselt samale seisukohale tuleb asuda töötamise võimaluse kohta. Süüdimõistetul on küll garanteeritud töökoht, kuid ka varasemalt on süüdimõistetu töötanud – isikul pole olnud küll Eestis enne vangistust ametlikku töökohta, kuid ta on töötanud nii Taanis, Hollandis kui ka Inglismaal. Ometi on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid väga suure kahjuga. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et uute kuritegude oht oleks viidud miinimumini ning et süüdimõistetu on ka reaalselt valmis muutuma või soovib üksnes vanglast vabaneda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Ingeri Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.