lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-4616/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-4616/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
30.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-4616

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

30.08.2021, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-21-4616

Kohtukoosseis

Heili Sepp, Orvi Koik ja Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.07.2021. a määrus, millega jäeti rahuldamata XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX (ik XXXXXXXXX; määruskaebus

asukoht

Tallinna

Vangla),

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 05.07.2021. a määrus muutmata ja XX esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 28.06.2021 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt esitas XX 08.02.2021 Põhja prefektuurile kuriteoteate mütsi varguse osas, kuid menetlust ei alustatud. XX vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise prokuratuuris, kuid tema kaebused jäeti rahuldamata. Taotleja palub määrata talle advokaat ja kohustada prokuratuuri alustama kriminaalmenetlust, mille eesmärk on eraomandi puutumatuse taastamine, kahju hüvitamine ja vajadusel süüdlaste karistamine.
2.Tallinna Ringkonnakohtu päringu vastusena edastas Riigiprokuratuur kohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri 16.06.2021. a XX-le saadetud vastuskirja. Sellest nähtuvalt esitas XX Lääne Ringkonnaprokuratuurile avalduse, soovides vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist mütsi varguse osas. Kuna alustamata jäeti väärteomenetlus, mitte kriminaalmenetlus, vastas prokuratuur XX-le vastuskirjaga, et prokuratuuri poole pöördumine ei ole õige edasikaebeviis ega saa anda tulemust kriminaalmenetluse alustamiseks.
3.Tallinna Ringkonnakohus saatis XX riigi õigusabi taotluse 01.07.2021. a määrusega kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule, sest XX taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Esitatud taotlusele on lisatud XX rahaliste vahendite aruanne.

1-21-4616

4.Pärnu Maakohus jättis 05.07.2021. a määrusega XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 5 nimetatud alusel.
5.RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja võimalus oma õiguste kaitseks oleks ilmselt vähene. Maakohus ei näinud võimalust, et kirjeldatud viisil oleks XX õigusi võimalik kaitsta. Taotleja selgitas, et ta soovib vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist prokuratuuris, kuid tema kaebused jäeti rahuldamata. Majandusliku seisundi teatise kohaselt soovib ta menetluse alustamist KarS § 289, KarS § 257 ja KarS § 199 kooseisude alusel. Sellega seonduvalt märkis kohus, et esimesed kaks sätet on vastavalt alates 2007. a ja 2015. a kehtetud. Kuigi XX sõnul oleks tema sõber nõus kadunud mütsi ära ostma enam kui 20 miinimumpäevamäärale vastava summa eest, ei oma see tähtsust, sest KarS § 218 (väärtegu) ja KarS § 199 (kuritegu) piiritlemisel lähtutakse eelkõige asja turuväärtusest ehk tegelikust hinnast, mille eest on võimalik asi soetada. Ainuüksi väitega, et tuttav oleks nõus mütsi ostma XX-lt ära kallimalt kui 20 miinimumpäevamäärale vastava summa eest, ei ole tõendatud kaotsi läinud eseme suurem hind, milline vastaks kuriteokooseisule. Sellist väidet ei saa lugeda tõendatuks (KrMS § 60 lg 2) ega üldtuntuks (KrMS § 60 lg 3). Maakohtu hinnangul jääb mütside turuväärtus üldiselt alla KarS §-s 218 sätestatud määra ja vastupidist ei ole taotleja tõendanud. Osta.ee leheküljel müügil olnud tumesinist värvi „Politsei’“ embleemiga nokkmütside hinnad jäävad 16-18 euro vahemikku, mis näitab kirjeldatud eseme reaalset turuväärtust.
6.Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mida prokuratuur oleks XX-le saadetud vastuskirjas valesti käsitlenud. Prokuratuur selgitas taotlejale, et temale kuuluvast eramust läbiotsimise käigus väidetavalt leitud ja äravõetud tumesinist värvi „Politsei’“ embleemiga nokkmütsi osas koostas Põhja prefektuur 22.02.2021. a väärteomenetluse alustamata jätmise teatise, mille peale võib VTMS § 59 lg 4 kohaselt pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. XX ei saa väärteomenetluse alustamata jätmise otsustust prokuratuuris vaidlustada. Õiget vaidlustamise korda on XX-le selgitatud nii Lääne Ringkonnaprokuratuuri 05.05. kui 16.06.2021. a vastuskirjdes, kuid ta ei ole seadusjärgset kaebeõigust kasutanud. Kohus ei pidanud RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel põhjendatuks anda XXle riigi õigusabi politsei väärteomenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks prokuratuuris KrMS § 207 sätestatud korras, sest taotleja soovitud viisil ei saa väärteomenetluse alustamata jätmist vaidlustada.
7.XX vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus, paludes tema riigi õigusabi taotlus rahuldada. Samuti taotleb ta nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt välja nokkmütsi hävitamise akt, ennistada kriminaalasja/väärteoasja alustamata jätmise menetluse tähtaeg ja algatada kriminaalmenetlus, mille eesmärgiks on eraomandi puutumatuse taastamine, kahju hüvitamine ja varaste seadusekohane karistamine.
8.Kaebaja selgitab, et politsei võttis 22.08.2016. a tema kodu läbiotsimisel kaasa muu hulgas „Politsei“ kirjaga nokkmütsi. Kuna kohtud mütsi osas seisukohta ei võtnud, siis tegi taotleja PPA Põhja prefektuurile 08.02.2021. a nokkmütsi varguse kohta kuriteoteate, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud. Riik kaotas endale sobivalt ära KarS § 257 ja KarS § 289 koosseisud. XX vajab kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks ringkonnakohtus advokaadi abi. Kohtud oleksid pidanud kuriteo tunnuste ilmnemisel teavitama sellest pädevat ametiasutust või informeerima sellest võimalusest kaebajat. Tal puuduvad enda õiguste kaitsmiseks vajalikud õigusteadmised. Samuti ei võimaldatud taotlejal tutvuda ettenähtud seadusaktidega. Juhul kui isik on saatnud kaebuse ekslikult valele ametiasutusele, siis tuleks see suunata lahendamiseks pädevale isikule. Seega tuleks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Varastatud müts omas kaebaja jaoks sentimentaalset väärtust ja oli talle kallis, sest ta kollektsioneerib neid. Müts oli eriline ega olnud selline, nagu kuulutuses. Seetõttu sooviski XX tuttav temalt mütsi ära osta. Kuna Pärnu politsei keeldub kaebajale näitamast mütsi hävitamist kinnitavaid dokumente, siis esineb alus arvata, et politseinikud varastasid mütsi ja viisid selle koju lastele mängimiseks.

1-21-4616

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus, tutvunud Kohtute Infosüsteemis olevate asja materjalidega, maakohtu määruse ja määruskaebuses esitatud seisukohtadega, leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et XX-le riigi õigusabi andmata jätmine on põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel seetõttu, et arutataval juhul oleks taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebust nähtuvalt soovib XX jätkuvalt vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist prokuratuuris ja ringkonnakohtus ning soovib selleks advokaadi abi. Samas on maakohus oma määruse asjakohastes põhjendustes (määruse p-d 5 ja 6) XX-le juba ammendavalt selgitanud, miks ei ole võimalik kaebaja soovitud viisil menetluse alustamata jätmist vaidlustada. Seda põhjusel, et asja materjalidest nähtuvalt koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur XX-le kuuluvast eramust läbiotsimise käigus väidetavalt leitud ja äravõetud tumesinist värvi „Politsei’“ embleemiga nokkmütsi osas 22.02.2021. a väärteomenetluse (mitte kriminaalmenetluse) alustamata jätmise teatise, kuna mütsi näol oli KarS § 218 lg 4 kohaselt tegemist väheväärtusliku asjaga. Ainuüksi kaebaja paljasõnalised väited sellest, et müts oli tema jaoks sentimentaalse väärtusega, eriline ja kallis ning et tuttav soovib temalt mütsi ära osta enama kui 20 miinimumpäevamäärale vastava summa eest, ei tähenda, et kõnealuse nokkmütsi turuväärtus oleks ületanud 200 eurot (KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot). Seevastu on aga maakohus viidanud asjakohaselt osta.ee lehel müügil olnud sarnaste nokkmütside hindadele, mis jäid vahemikku 16-18 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et politsei jättis käesoleval juhul põhjendatult alustamata just väärteomenetluse, mille peale võib VTMS § 59 lg 4 kohaselt pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kuigi mainitud edasikaebekorda on asja materjalidest nähtuvalt XX-le korduvalt selgitatud, ei ole ta seadusega kooskõlas olevat kaebeõigust kasutanud, vaid on vaidlustanud väärteomenetluse alustamata jätmist ekslikult prokuratuuris. Kuna seadus ei võimalda XX-l väärteomenetluse alustamata jätmise otsustust prokuratuuris ega ringkonnakohtus vaidlustada, ei ole talle põhjendatud selleks ka riigi õigusabi andmine. Maakohus keeldus seega XX-le riigi õigusabi andmisest põhjendatult RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (sisuliselt võimatu).
11.Ringkonnakohus ei nõustu XX sedastatuga, justkui peaks prokuratuur või kohus edastama isiku poolt ekslikult valesse ametiasutusse esitatud kaebuse ise pädevale ametiasutusele. Sellist kohustust prokuratuuril ega kohtul käesoleval juhul ei lasu. Vastupidi - XX oli VTMS § 59 lg-s 4 sätestatud edasikaebekorrast teadlik ja isik peab ise kaebuse pädevale ametiasutusele esitama.
12.Kuna käesolevas menetluses on ringkonnakohtu pädevuses üksnes hinnata seda, kas maakohus jättis õigustatult XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata või mitte, siis jätab kolleegium kaebaja muud taotlused (nõuda PPA-lt välja nokkmütsi hävitamise akt, ennistada kriminaalasja/väärteoasja alustamata jätmise menetluse tähtaeg ja algatada kriminaalmenetlus) tähelepanuta. XX saab väärteomenetluse alustamata jätmisega seotud taotlused esitada VTMS § 59 lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja juhile, mida talle on korduvalt selgitatud.
13.Eelnevast tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.