XX (X, ik XXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Artur Maljukov (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri 5. juuli 2021. a määrus muutmata ja XX lepingulise esindaja vandeadvokaadi abi Artur Maljukovi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.04.06.2021 registreeriti Riigiprokuratuuris XX kuriteoteade, milles taotleti alustada kriminaalmenetlust riigiprokurör YY suhtes. Kuriteoteate esitaja leidis, et riigiprokurör on rikkunud süütuse presumptsiooni seeläbi, et lisas kriminaalasja nr 17261000867 QQ ütlused, mis ei ole kohtulikult ega kriminaalmenetluslikult mitte mingisugust kinnitust leidnud. Samuti on riigiprokurör on võltsinud dokumente. 24.05.2021 kaebuse rahuldamata jätmise määruses on riigiprokurör esitanud mitu valeväidet 14.04.2021 juhtumi kohta. Kuriteoteate esitaja märgib, et järjepidevalt ja korduvalt tema ütluste pidamist mitte usaldusväärseks ja teise osapoole ütluste pidamist alati õigeteks ja usaldusväärseteks on ülimalt diskrimineeriv ning alandav. Sellisel viisil kuriteokaebusi „lahendades“ tahtlikult välistatakse kriminaalmenetluse põhjuseid ehk alus. Kuriteoteate esitaja märgib samuti seda, et riigiprokurör on tutvunud tema analoogsete kuriteokaebustega ning jõudnud seisukohale, et ei kogumis ega üksikjuhtumitena ei ole toime pandud midagi sellist, mis tooks kaasa kriminaalmenetluse alustamise. Kuriteoteate esitaja leiab aga, et riigiprokurör ei saagi tema poolt varasematest analoogsetest kuriteokaebustest ja nende pinnalt vastuvõetud otsustest leida kriminaalmenetluse alust, sest eelnevad menetlejad on toiminud ebaseaduslikult, diskrimineerivalt ja põhiseadusevastaselt. Samuti ei ole arvestatud B-de ja Q-te poolt aastakümne jooksul esitatud avaldusi XXX kinnistu ja nende omanike kohta ehk korduvaid sekkumisi eraomandisse, millega on eelnevalt kaasnenud pidev jälgimine ja andmete kogumine. 1(6)
1-21-5348
2.14.06.2021. a teatisega jättis juhtiv riigiprokurör KrMS § 199 lg 1 p 1 aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse alustamata.
3.25.06.2021 registreeriti Riigiprokuratuuris XX 21.06.2021.a kaebus juhtiva riigiprokuröri 14.06.2021.a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale. Kaebuse esitaja ei nõustunud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega riigiprokurör YY suhtes ning kaasuvalt edastas enda sõnul kuriteoteate ka juhtiva riigiprokuröri DD kohta, kes on kaebaja hinnangul kaasa aidanud Eesti Vabariigi põhiseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rikkumisele. Riigi peaprokuröri määrus
4.Riigi peaprokurör jättis 05.07.2021.a määrusega XX kaebuse rahuldamata.
4.1.Riigi peaprokurör leidis, et juhtiv riigiprokurör on 14.06.2021.a teatega õigustatult jätnud kriminaalmenetluse alustamata. Vaidlustatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade on õiguspärane ja korrektselt põhistatud, mistõttu ei pidanud riigi peaprokurör vajalikuks selles toodud argumente täies mahus korrata. Riigiprokuröri YY ega ühtlasi ka juhtiva riigiprokuröri DD tegevuses ei ole riigi peaprokuröri hinnangul võimalik kuriteotunnuseid sedastada.
4.2.Puudutavalt etteheiteid väidetava huvide konflikti osas selgitas riigi peaprokurör, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Vastavalt KrMS §-le 5 alustatakse ja toimetatakse kriminaalmenetlust Eesti Vabariigi nimel. Seejuures on KrMS § 30 kohaselt prokuratuur see riigiasutus, kellele on pandud kohustus vältida isikute alusetut süüdistamist kuritegude toimepanemises (vt RKKK nr 3-1-1-56-05, p 7). Mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus (vt RKKK nr 3-1-1-56-05, p 8). Tulenevalt KrMS § 208 lõikest 1, kui kaebus mh kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Seetõttu ei pidanud juhtiv riigiprokurör asjakohaseks kaebaja erinevaid etteheited riigiprokuröri YY 24.05.2021.a määruse suhtes, mille kohta oli võimalik esitada vastuväited ringkonnakohtule kriminaalmenetluse nr 21760000051 alustamata jätmise kaebemenetluse raames.
4.3.Tulenevalt justiitsministri 19.03.2004 määruse nr 23 „Prokuratuuri põhimäärus“ (edaspidi prokuratuuri põhimäärus) § 15 lg 2 p-st 6 korraldab juhtiv riigiprokurör oma vastutusvaldkonnas kaebuste (seega ka kuriteokaebuste) lahendamist. Seega tegutses DD 14.06.2021.a määrust koostades seaduses kehtestatud regulatsiooni järgides ning tema tegevuses ei ole võimalik sedastada ühegi KarS-is sätestatud kuriteokoosseisu esinemist.
4.4.Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses viitas XX KarS §-des 152 ja 299 sätestatud kuriteokoosseisudele. Riigi peaprokurör selgitas, et neist esimesega muudetakse kuriteona karistatavaks võrdõiguslikkuse rikkumine ja teisega ametialane võltsimine. Kummagi objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid ei ole võimalik kuriteoteates ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses viidatud asjaolude pinnalt sedastada. Juhtiv riigiprokurör on kaebaja väidetele andnud juriidiliselt korrektse hinnangu ja esitanud piisavad põhistused selle kohta, miks kriminaalmenetluse alustamine ei ole võimalik. Pelgalt subjektiivne prokuratuuri seisukohtadega mittenõustumine ei anna alust määruse või toimingu tühistamiseks
2(6)
1-21-5348 või koguni kriminaalmenetluse alustamiseks prokuratuuri töötajate suhtes. Juhtiv riigiprokurör on 14.06.2021.a määruses ühtlasi korrektselt asunud seisukohale, et ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal.
4.5.KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamist tuleb taunida olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (vt nt RKKK nr 3-11-60-10, p 11). Riigi peaprokurör leidis, et XX pöördumises esitatud asjaoludest ei nähtu sellised tunnused, mis annaksid aluse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS §-des 152 ja 299 sätestatud kuriteokoosseisude või mõne muu KarS-is sätestatud kuriteokoosseisu alusel. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
5.Riigi peaprokuröri määrusele esitas kaebuse XX lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Artur Maljukov, kes palub tühistada riigi peaprokuröri 05.07.2021.a määrus ja alustada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 21700000030 ja saata see pädevale asutusele täiendavate toimingute teostamiseks.
5.1.Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuur ei ole kriminaalasja nr 21760000051 ja nr 21700000030 ega kuriteokaebust igakülgselt, täielikult ega piisavalt põhjalikult uurinud ning on valesti kohaldanud materiaalõigust ja moonutanud tegelikku olukorda. XX on leidnud, et riigiprokurör YY on 24.05.2021.a kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalasjas nr 21760000051 tegemisel eksinud KarS § 152 ja § 299 vastu.
5.2.Kaebuse esitaja leiab, et nii juhtiva riigiprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade kui ka riigi peaprokuröri koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määrus on sisuliselt põhjendamata. Nimelt, nii teade kui määrus sisaldavad üksnes üldsõnalisi lauseid ja viiteid seaduse sätetele ja on lihtsalt refereeritud nende tekst, kuid ei ole sisuliselt põhjendatud riigiprokuröride siseveendumuse kujunemine, kuidas nad on jõudnud järeldusteni, et on välistatud, et riigiprokurör YY on 24.05.2021 kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalasjas nr 21760000051 tegemisel oleks eksinud KarS § 152 ja § 299 vastu, sh on vastavate koosseisude kohaldamise võimalusi hinnatud üksnes osaliselt. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ja selle peale esitatud kaebuse põhistus ei saa rajaneda standardsetel ja deklaratiivsetel formuleeringutel. Nendest peavad nähtuma konkreetne kuriteokoosseisu (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused) analüüs ja põhjendused selle kohta, millised asjaolud igal juhul välistavad vastavate kuriteokoosseisude esinemise. Teisisõnu peavad kohtumääruse põhjendused kõnealuses küsimuses olema seotud konkreetsete kuriteoteates toodud faktiliste asjaoludega ja teatest ning määrusest peab nähtuma, miks just vastavate faktiliste asjaolude alusel esitatud kuriteoteate alusel on kuriteokoosseis välistatud, kuna alles sellisel juhul saab jätta kriminaalmenetluse alustamata. Riigiprokuratuur ei ole teate ega määruse tegemisel kaebaja hinnangul eeltoodud nõudeid järginud. Nii teate kui määruse kirjeldavas osas kuriteokaebuse analüüs täielikult puudub ja kõik Riigiprokuratuuri argumendid on kas seaduse teksti copy-paste ümberkirjutus või on üldse asjakohatud ning on kuriteoteates esitatud asjaoludega tegelikult seostamata. Teatest ega määrusest ei nähtu, millised konkreetsed faktid andsid alust arvata, et kuriteokaebuses toodud faktilised asjaolud täielikult välistavad KarS § 152 ja § 299 kuriteokoosseisu täitmise. Selle asemel on esitatud mitmeid umbmääraseid ja deklaratiivseid väiteid, mis keskenduvad üldiselt KrMS § 199 kohaldamisele, kuid ei seosta seda kuidagi
3(6)
1-21-5348 kuriteokaebuses toodud asjaolude hindamisega või on tehtud seda puudulikult. Riigiprokuratuuri põhjendus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on sedavõrd abstraktne, et selle saaks sisuliselt muutmata kujul üle kanda ükskõik millisesse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ja kaebuse rahuldamata jätmise määruse teksti. Juhul, kui lugeda selliselt esitatud Riigiprokuratuuri põhjendused nõuetekohaseks, viiks see tulemuseni, kus kõikide kuriteoteate alusel tuleks kriminaalmenetlus jätta alustamata, mis oleks aga vastuolus in dubio pro duriore põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
5.3.KarS § 152 kohaselt inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja/või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot või viimasel juhul rahalise karistusega. XX leiab, et tema suhtes on prokuratuur rikkunud KarS § 152 nõudeid kui samas olukorras on andnud võrreldes kannatuga teisele isikule (QQ) ebaseadusliku eelise või ebaseaduslikult piiranud kannatanu õigusi kriminaalmenetluse alustamise osas lähtuvalt üksnes kannatanu soost ja veendumustest. Kaebaja hinnangul samadel asjaoludel ehk samaväärse QQ kuriteokaebuse alusel on prokuratuur alustanud kriminaalmenetlust nr 17261000867 kannatanu suhtes, kuna selle esitas naisterahvas. Samas kannatanu samaväärse kuriteokaebuse alusel keeldub prokuratuur kriminaalmenetlust alustamast, kuna selle esitas meesterahvas (kannatanu). Ebaseadusliku eelise andmine (kannatanu õiguste piiramine) eelduslikult seisneb prokuratuuri subjektiivses arvamuses, et ahistav jälitamine võib toimuda üksnes meesterahva poolt naisterahva suunas, kuid mitte vastupidi. Seda kahtlust kinnitab asjaolu, et eelduslikult ei ole Eesti Vabariigis meesterahva poolt esitatud kuriteokaebuse ahistava jälitamise kohta alusel prokuratuuri poolt kriminaalmenetlusi alustatud või on seda tehtud olematu arv kordi.
5.4.Ühtlasi teate ja määruse põhjendustest selgelt tuleneb, et prokuratuuril on juba kujunenud süütuse presumptsiooniga vastuolus olev (subjektiivne) eelarvamus kannatanu suhtes ehk süü presumptsioon, kriminaalmenetluse nr 17261000867 alusel, et kannatanu on tegelikult kriminaalasjas nr 17261000867 esitatud süüdistuses süüdi ja on seal viidatud kuritegusid toime pannud vaatamata õigeksmõistvale otsusele. Lähtuvalt sellest ei soovigi prokuratuur kannatanu kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust alustada. Vähemalt kannatanul on igal juhul selline siseveendumus tekkinud, kuna muid objektiivseid põhjusi kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks ei ole prokuratuur suutnud esitada. Seda toetab ka asjaolu, et kannatanu viimase, GG suhtes esitatud, kuriteoteate lahendamisel viidatakse kõikidele varasematele asjadele, mis on seotud perekond Q-ga ja millest selgelt tuleneb prokuratuuri tahe kaitsta perekond Q-d kannatanu õiguste kaitsmise arvelt.
5.5.KarS § 299 lg 1 kohaselt ametiisiku poolt dokumendi võltsimise või võltsitud dokumendi väljaandmise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 14.06.2021 juhtiva riigiprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates kriminaalasjas nr 21700000030, millega nõustus ka riigi peaprokurör 05.07.2021 kaebuse rahuldamata jätmise määruses, on märgitud, et KarS § 299 koosseis saab olla täidetud ehk ametialase võltsimisena karistatav üksnes kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Riigiprokuratuur leidis, et kriminaalasjas nr 21760000051 riigiprokurör YY 24.05.2021.a kaebuse rahuldamata jätmise määruse puhul ei nähtu kirjaliku akti ei järeletegemist ega ümbertegemist. Kannatanu ei nõustu
4(6)
1-21-5348 Riigiprokuratuuri seisukohaga muu hulgas selles, et KarS § 299 koosseis saab olla täidetud üksnes kirjaliku akti järele- või ümbertegemisena (materiaalne võltsimine). Riigiprokuratuur on jätnud täielikult analüüsimata ja hindamata, et riigiprokurör YY 24.05.2021.a kaebuse rahuldamata jätmise määrus kriminaalasjas nr 21760000051 on intellektuaalse võltsimise tunnustega, millele on kannatanu ka oma kaebuses Riigiprokuratuurile viidanud. Sellisel puhul oleks KarS § 299 lg 1 koosseis täidetud. Näiteks, riigiprokurör YY 24.05.2021.a kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalasjas nr 21760000051 p-s 3.1.-3.4. on kuriteokaebuse asjaolud esitatud erinevalt, sh. moonutatult, kuriteokaebuses toodud faktilistest asjaoludest. Samuti on selles toodud oletused ja kirjeldused, mida ei ole võimalik ilma kriminaalmenetluseta kuriteokaebusest välja lugeda ega sisult õigeks pidada. Ainuüksi määruses toodud väide, et kannatanu poolt esitatud kuriteokaebus(ed) on esitatud kergekäeliselt, ei ole sisult õige. Kaebaja märgib, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ja selle kohta tehtud määruse puhul on asjaolude, sh kuriteokaebuses toodud faktiliste asjaolude, õige ja täpne välja toomine asja lahendamisel määrava tähtsusega, kuna see võib oluliselt mõjutada kriminaalmenetluse alustamise ajendit ja alust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse kui ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ja riigi peaprokuröri määruse, asub alljärgnevale seisukohale.
7.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et lahendab käesolevas menetluses üksnes kaebust riigi peaprokuröri 05.07.2021. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele, millega lahendati XX kaebust kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele kriminaalmenetluses nr 21700000030 ehk kaebust, mis seondub riigiprokurör YY tegevuses kuriteotunnuste tuvastamisega. Ringkonnakohus ei anna hinnangut sellele, kas varasemalt on jäetud kriminaalmenetlus perekond Q-te või B-de suhtes alustamata põhjendatult või mitte. Kuigi see näib olevat lõppkokkuvõttes XX peamine vaidlusese, siis praeguses kriminaalmenetluses seda küsimust ei lahendata. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlustata riigi peaprokuröri määrust osas, milles peaprokurör asus seisukohale, et kuriteotunnuseid ei ole võimalik sedastada juhtiva riigiprokuröri DD tegevuses kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustamisel, vastates sellega XX kaebuses toodud etteheidetele juhtiv riigiprokurör DD tegevusele. Kaebuses on vaidlustatud üksnes riigiprokurör YY suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmist.
8.Riigi peaprokurör on sisuliselt määruses selgitanud, et mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine on loetud põhjendatuks, kuid üksnes mittenõustumine riigiprokuröri seisukohtadega ning asjaolu, et prokuratuur on asunud kuriteokaebuse esitajast erinevale seisukohale, ei anna alust sedastada riigiprokuröri tegevuses kuriteotunnuste esinemist. Riigi peaprokurör on kokkuvõtvalt kaebust lahendades leidnud, et KarS §-de 152 ja 299 objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid ei ole võimalik XX kaebuses viidatud asjaolude pinnalt sedastada ning ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.
9.Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 152 sätestab vastutuse võrdõiguslikkuse rikkumise eest. Kuivõrd kuriteokaebuses ega ka sellele järgnevates kaebustes ei ole välja toodud KarS § 152 lg-s 2 nimetatud raskendavaid asjaolusid (riigiprokurör YY poolt väidetava kuriteo toimepanemine vähemalt teist korda või et sellega oleks tekitatud oluline kahju), siis KarS § 152 lg-s 1 sätestatud koosseisu puhul on tegemist väärteoga. Prokuratuur ei ole
5(6)
1-21-5348 väärteomenetleja ega otsusta väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise üle. Ringkonnakohus leiab seejuures, et kaebuse esitaja seisukoht, et prokuratuur keeldub kriminaalmenetlust alustamast, kuna selle esitas meesterahvas, ei põhine mitte mingil tõsiseltvõetaval argumentatsioonil, vaid üksnes esindaja subjektiivsel oletusel. Ringkonnakohtule teadaolevalt on küllaldaselt menetlusi, kus pole mitte üksnes kriminaalmenetlust alustatud, vaid ka isikud süüdimõistetud KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, milles kannatanuks on meesterahvas (nt 1-19-475; 1-19-1666).
10.Kaebustest nähtuvalt seisneb riigiprokurör YY kuritegu KarS § 299 järgi selles, et kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalasjas nr 21760000051 p-s 3.1.-3.4. on kuriteokaebuse asjaolud esitatud erinevalt, sh moonutatult, kuriteokaebuses toodud faktilistest asjaoludest. Samuti on selles toodud oletused ja kirjeldused, mida ei ole võimalik ilma kriminaalmenetluseta kuriteokaebusest välja lugeda ega sisult õigeks pidada. Nagu eelnevalt märgitud, ei anna aga asjaolu, et kaebaja riigiprokuröri seisukohtadega ei nõustu, alust sedastada riigiprokuröri tegevuses kuriteotunnuste esinemist. Kaebuse esitaja leiab ka, et kuriteokaebuses toodud faktiliste asjaolude õige ja täpne väljatoomine on asja lahendamisel määrava tähtsusega. Samas ei tooda kaebuses välja, milline osa riigiprokurör YY kokkuvõttest kuriteokaebuse asjaolude kohta on sellise määrava tähtsusega, mis tooks ilmtingimata kaasa asja teisiti lahendamise. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjas nr 21760000051 esitatud kuriteokaebusega ning ainus otsene lahknevus riigiprokuröri lühikirjelduse ja kuriteokaebuses välja toodud üksikasjaliku teokirjelduse vahel seisneb selles, et riigiprokurör on märkinud, et XX tuli väravat sulgema, kuid kuriteokaebuse kohaselt väljus XX 16.16 majast, et sulgeda auto uksed. Samuti on riigiprokurör märkinud, et GG (riigiprokuröri YY määruses ilmselgelt kirjaveana märgitud QQ) peatas sõiduki XX-ga kohakuti jõudes, kuid kuriteokaebuse kohaselt GG peatas oma sõiduki ja isegi tagurdas mõne meetri. Need lahknevused ei ole aga sellised, mis omaksid tähtsust KarS § 1573 koosseisu tuvastamise mõttes ning annaksid alust asuda seisukohale, et nende lahknevuste puudumisel oleks ilmtingimata kriminaalmenetlust GG suhtes alustatud. Kuivõrd kuriteokaebuse sõnasõnaline kajastamine riigiprokurör YY 24.05.2021. a kaebuse rahuldamata jätmise määruses ei oleks ilmselt kaasa toonud riigiprokuröri poolt teistsugusele seisukohale asumist, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et riigiprokuröril oleks olnud isegi kaudset tahtlust kaebuse rahuldamata jätmise määrust võltsida, vaid tegemist oli inimlike eksitustega. Riigi peaprokurör on seejuures õigesti märkinud, et XX-l oli riigiprokuröri YY 24.05.2021. a määruse peale õigus esitada vastuväited ringkonnakohtule kriminaalmenetluse nr 21760000051 alustamata jätmise kaebemenetluse raames, millisel juhul oleks saanud Tartu Ringkonnakohus anda hinnangu riigiprokurör YY määruse õiguspärasusele, kuid seda võimalust XX kasutanud ei ole.
11.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on õigesti kohaldatud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning puuduvad alused riigi peaprokuröri otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 05.07.2021. a määruse muutmata ja XX lepingulise esindaja Artur Maljukovi kaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.