Šandor Korsunovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi Harju Maakohtu 10. juuni 2021 otsus lühimenetluses Süüdistatav Š. Korsunov ja tema kaitsja ning kannatanu XX
1.Jätta süüdistatava Šandor Korsunovi ja tema kaitsja ning kannatanu XX apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2.Määrata Benevolenskaja Advokaadibüroole vandeadvokaadi Jelena Benevolenskaja poolt Šandor Korsunovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 92,40 eurot.
3.Mõista Šandor Korsunovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 92,40 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul.
Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Šandor Korsunovile eraldi dokumendina.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1.Šandor Korsunovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on varasemalt Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega nr 1-15-8579 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas 21.02.2021 kella 16.30 ajal aadressil XXX, lõi enda elukaaslast XX korduvalt jalaga vastu kannatanu vasakut reit. Seejärel Š. Korsunov lahkus korterist ning tulles tagasi kella 16.50 ajal lõi kannatanut korduvalt rusikaga pea piirkonda. Seejärel võttis Š. Korsunov kannatanu kaelast kahe käega kinni ning kägistas teda, mille tagajärjel tundis kannatanu õhupuudust ning tema silme eest läks mustaks. Kui kannatanul õnnestus Š. Korsunovi haardest vabaneda, haaras Š. Korsunov kannatanu juustest kinni ja paiskas kannatanu külili vastu põrandat, tõmmates kannatanul peast juukseid välja. Mõne aja pärast lõi Š. Korsunov kannatanut, kes hoidis süles nende ühist 2-kuust beebit, uuesti rusikaga kaks korda pea piirkonda ning seejärel lükkas kannatanu diivanile. Seejärel lõi Š. Korsunov kannatanut ühe korra rusikaga vastu vasakut rinda ning koheselt peale seda lõi kannatanut ühe korra rusikaga vastu vasakut õla piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Š. Korsunov kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi – vasaku jala reiel punetus, vasakul rinnal lillat värvi hematoom, vasaku käe õlavarrel lillakassinist värvi hematoom, vasakul pool kaelal kriimustused ja punetus, näol vasakul pool otsmikul muhk, otsaesise vasakul küljel paistetus ja kollast värvi hematoom, punetus ja kiilas koht peanahal. Sel moel pani Šandor Korsunov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo
HARJU MAAKOHTU OTSUS
2.Maakohus tunnistas Šandor Korsunovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust 14.10.2020.a Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-20-7143 mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõistis liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 7 kuud 28 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja karistuse kandmise algust luges kinnipidamisest, s.o 21.02.2021. a. Tõkendi – vahistamine- jättis muutmata. Tõkendi tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus märkis ka, et KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt on kannatanu esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 2 sätestatud taotluse, s.t kannatanu soovib, et teda teavitataks süüdimõistetu
ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
APELLATSIOONID
3.Kaitsja pole nõus sellega, et kohus keeldus karistusest tingimisi vabastamise kohaldamisest koos käitumiskontrolliga ning elektroonilise valvega. Kannatanu tunnistas kohtus, et tema provotseeris konflikti (kd II toimiku lk 9 ja lk 10) ja tekitas Šandorile kehavigastusi (kd 1, lk 88-94). XX erineb tavalisest tüdrukust seetõttu, et ta on professionaalne poksija. Ta on suur, füüsiliselt tugev tüdruk (kd 1 lk 233, kd II lk 9 ja lk 10 ). Kohtuistungil palus kannatanu vabastada Šandor Korsunov ja mõista talle karistus, mis poleks seotud vabadusekaotusega. Kannatanu ootab kannatamatult Šandorit koju. XX ja Šandor Korsunov soovivad säilitada noort perekonda ent pikk mehe isoleerimine perekonnast võib nende plaanid nurjata. On tuvastatud, et Šandor Korsunov omandas koka eriala ja õppis juuksuriks. Ta soovib oma elu muuta- asuda tööle, kasvatada oma väikest poega Y ning aidata oma ema. Lisaks on süüdlane ise kinnitanud, et ta on kindel, et edaspidi seadust ei riku. Käesolevaks hetkeks viibib Šandor Korsunov vanglas rohkem kui 4 kuud. Eelkirjeldatud asjaoludest saab teha järelduse, et Š. Korsunovi jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada. Kaitsealune Šandor Korsunov nõustub elektroonilise järelevalve kohaldamise ning käitumiskontrolliga. 05.07.2021 teatas kannatanu, et rendileping on pikendatud kuni 2023. aastani. Leiab, et kohtul on alus uuesti kohaldada liitkaristusena ( 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust) tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga ja allutada süüdlane elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Juhindudes KrMS § 318, 321, 338 p 4, 340 lg 2 p 4, KarS § 74 lg 2, § 74 lg 5 , § 75 lg 2 p 9, § 75-1 lg 3 p 1 palub tühistada Harju Maakohtu otsus osaliselt ja teha uus kohtuotsus, milles kohaldada Harju Maakohtu poolt määratud liitkaristusena tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga ning allutada Šandor Korsunov elektroonilisele valvele. Apellant ei taotle suulist menetlust.
4.Süüdistatav palub teda tingimisi karistusest vabastada koos allutamisega elektroonilisele valvele. On elukaaslasega leppinud. Elukoha üürileping on pikendatud. Naine tahab samuti et ta saaks koju. On nõus igasuguste kohustustega. Tahab minna tööle. On süüdi ja väga kahetseb toimepandut. Rohkem kuritegusid toime ei pane ega solva naist.
5.Kannatanu palub allutada Šandor Korsunov elektroonilisele valvele, et ta saaks olla kodus, oma pere juures. Nendel on väike 6 kuune laps, kes vajab isa. Apellant vajab samuti oma meest, kuna on raskusi tervisega ning ei ole mingit abi lapse kasvatamisega. Elektroonilse valvega oleks Šandor koguaeg kontrolli all ning kriminaalhooldaja nõusolekul töötaks ja aitaks oma peret.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
7.Esmalt kolleegium märgib, et kuna kriminaalasja lahendati lühimenetluses, siis KrMS § 233 lg 1 kohaselt saab kriminaalasja lahendamisel lühimenetluses tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. See tähendab, et kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks. Kannatanu on apellatsioonile lisanud teate üürilepingu pikendamisest. Kolleegium jätab eeltoodud põhjendusega kannatanu poolt esitatud tõendi tähelepanuta.
8.Kõik apellandid on vaidlustanud vaid süüdistatavale mõistetud reaalset vangistust ja taotlevad Š. Korsunovi suhtes KarS § 74 sätete kohaldamist koos tema allutamisega elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras. Muid sisulisi taotlusi ega põhjendusi pole apellatsioonides esitatud. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonimenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). KarS § 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Maakohus on otsuses pärast karistusliigina vangistuse mõistmise osas põhjenduste esitamist, kaalunud, kas tuleb kõne alla süüdistatava tingimisi karistusest vabastamine koos tema allutamisega elektroonilisele valvele ja esitanud oma põhjendused miks tuleb sellele vastata eitavalt. Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub. Apellatsioonides ei ole kohtu sellekohaseid põhjendusi kummutatud. Apellantide peamisteks argumentideks, miks süüdistatava suhtes tuleks KarS § 74 lg 5 sätteid kohaldada on asjaolud, et Š.Korsunov kahetseb oma tegu, lubab uusi kuritegusid rohkem mitte toime panna, perekond vajab kodus tema tuge, kannatanu on süüdistatavale andestanud. Maakohus on karistuse mõistmisel juba arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega, et ta on vabandanud kannatanu ees ja kannatanu on talle andestanud. Samuti on kohus arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumisega. Kohus on hinnanud süüdistatava süü suurust keskmiseks ja apellatsioonides ei ole sellekohast järeldust vaidlustatud. Maakohus ei ole tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse Š.Korsunovi karistusest tingimisi vabastamiseks. Kohus on seaduslikult võtnud aluseks kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud üksikasjalikud ütlused tema suhtes toimepandud vägivallateo asjaolude kohta, millised olid kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega. Siinkohal kolleegium ka osutab, et lühimenetluses võib kannatanu ütluste andmisel tugineda vaid toimiku materjalile (KrMS § 237 lg 4 ls 1). Seega ei või kannatanu poolt ütluste andmise tulemiks olla sellise tõendamiseseme asjaolu lisandumine, mis erineb kriminaaltoimikus sisalduvast tõendusteabest (vt nt RKKKo 3-1-1-98-13, p 11; RKKKo 3-1-1-79-10, p-d 1010.2). Isikule mõistetavat karistust mõjutavad asjaolud käsitatavad üldjuhul tõendamiseseme asjaoludena kas KrMS § 62 p 3 või 4 järgi. Järelikult ei või lühimenetluses kannatanu, kohtulikul uurimisel ütluste andmise tulemusena lisanduda kriminaaltoimikust mittetulenevat asjaolu, mis mõjutab süüdistatavale mõistetavat karistust.
Š. Korsunovi varasemate karistusandmete kohaselt on tal neli kehtivat kriminaalkaristust. Oluline on rõhutada, et 04. septembri 2013 aasta otsusega mõistetud vangistuse kandmisest oli Š. Korsunov KarS § 73 alusel osaliselt vabastatud( 1 kd. t.lk. 97-122). Š.Korsunov sellest õigeid järeldusi ei teinud vaid pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati 13. juuni 2014 otsusega vangistusega ja mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Sama otsusega asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kohaldades KarS § 69 sätteid( 1 kd. t.lk. 123141). Uuesti mõisteti Š.Korsunov süüdi 18. novembri 2015 aasta otsusega ja jällegi oli süüdistatav kuriteod toime pannud eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal ehk siis seekord asenduskaristuse kandmise ajal ( 1 kd. tlk. 142-148).
14.oktoobri 2020 aasta otsusega karistati Š.Korsunovi vangistusega ja kohaldati KarS § 74 sätteid ( 1 kd. t.lk. 149-151). Š.Korsunov pani vaid mõne kuu möödumisel kohtuotsusest uuesti talle määratud katseajal toime kuriteo, millega ta mõisteti süüdi vaidlustatud otsusega. Kolleegium leiab, et Š.Korsunov oma käitumisega on korduvalt juba näidanud, et tema tingimisi karistusest vabastamine ei mõjuta teda hoiduma uute kuritegude toimepanemistest. Š.Korsunov on isikuks kes on korduvalt juba karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud vabaduses viibides kuritegude toimepanemist, mistõttu pole ta isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele ja vaidlustatud kriminaalasjas tema karistusest tingimisi vabastamise seaduslikud alused puuduvad.
9.Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid läbi vaatamata.
10.Riigi õigusabi korras määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli 85 minutit, kokku 92.40 euro (sh käibemaks) hüvitamist. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toiming on olnud vajalik ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 92.40 eurot Šandor Korsunovi kanda.
(allkirjastatud digitaalset)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.