Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

SÜÜDISTUS

HARJU MAAKOHTU OTSUS

APELLATSIOONID

Kaitsja, esitades maakohtu otsuse põhjendusi, Riigikohtu lahendites ja KarS § 56 sedastatu leiab, et eelkõige tuleb silmas pidada, kuivõrd ohtlik oli isiku käitumine liikluses. Leiab, et nimetatud asjaolusid hinnates ei olnud Sergei Erstorfi süü suur. Oluline on silmas pidada, et Sergei Erstorf ei pannud toime mingisuguseid muid liikluseeskirjade rikkumisi ega põhjustanud ohtlikke olukordi, süüdistatav läbis suhteliselt lühikese vahemaa. Nimetatud asjaolud on kahtlemata isiku süü suuruse näitajateks. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et Sergei Erstorf ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, kuivõrd oli mõlemal korral, nii 02.04.2021.a kui ka 03.04.2021.a, kaine. Sergei Erstorfi süüditunnistanud KarS § 329 järgi ei ole toodud esile muid kaalukaid asjaolusid, mida arvestades võiks tema süüd lugeda suureks. Lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidmine ei ole raske kuritegu, mille eest seadusandja on ette näinud suhteliselt leebed sanktsioonimäärad. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Maakohus ei ole arvestanud, et Sergei Erstorf on töötanud kohusetundlikult Q OÜ-s ning süüdistataval on võimalus vabanemisel koheselt uuesti tööle asuda. Nimetatud asjaolusid arvestades peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt võiks selline karistus olla täidetav. Samuti on Sergei Erstorf kinnitanud valmisolekut rahalist karistust tasuda. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud, kuid tema käitumise ja kohtuistungil antud selgituste põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav on korrektselt suhelnud kriminaalhooldajaga ning lubas käituda edaspidi õiguskuulekalt. Leiab, et kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused ja pikk katseaeg võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. Sergei Erstorfi käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. Sergei Erstorf ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega Sergei Erstorfi osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Arvestades, et süüdistatav on 3 kuud viibinud vanglas, ei oleks rahaline karistus ja varasemalt mõistetud tingimuslik karistus Sergei Erstorfi liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine. Ka prokurör pidas käesoleval juhul põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Sergei Erstorfi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4, palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 25. mai 2021. a otsus Sergei Erstorf ile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Sergei Erstorfile kergem – rahaline karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Kaitsja poolt KarS § 56 lg 1 põhimõtete ja sellekohaste Riigikohtu lahendite esitamine apellatsioonis ei anna alust tuvastada eelnimetatud rikkumisi ega tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja on leidnud, et antud juhul tuleb eelkõige arvestada kuivõrd ohtlik oli süüdistatava käitumine liikluses. Kolleegium leiab, et kaitsja sellekohane väide on ekslik kuna KarS § 329 ei ole liiklussüütegu ega kaitse õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist vaid tegemist on õigusemõistmisevastase süüteoga. Seega nii kaitsja kui ka süüdistatava apellatsiooni väited kainena auto juhtimisest ja liiklusohtlike olukordade mitteloomisest pole aluseks mõistetud karistuse muutmiseks. Eelnimetatud asjaolud oleksid kaasa toonud vaidlustatud kriminaalasjast erineva vastutuse ja ka karistuse. Maakohus on rahalise karistuse ebaotstarbekuse kõrval asjakohaselt põhjendanud kergemaliigilise karistuse mõistmata jätmist süüdistatava käitumisega ja kolleegiumi arvates selgelt üleoleva suhtumisega õiguskorda. On ju kriminaalasjas tuvastatud, et 09. märtsi 2021 otsusega oli süüdistatavalt lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. Vähem kui 1 kuu möödumisel, so 02 aprillil 2021 juhtis süüdistatav juba mootorsõidukit ja kuigi ta nimetatud päeval kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, siis ka järgmisel päeval juhtis ta juba järgmist mootorsõidukit. Kolleegium täielikult nõustub maakohtuga, et selline käitumine näitab õiguskuulekuse puudumist, mis omakorda annab aluse rangemaliigilise karistuse mõistmiseks ja välistab rahalise karistuse mõistmise. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et S.Erstorfil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Apellatsioonides esitatud lubadus edaspidi õiguskuulekalt käituda ei anna alust tuvastada maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega ka kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis annaks aluse maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Kolleegium peab siinkohal ka oluliseks, et kohus on juba eelneva otsusega andnud süüdistatavale võimaluse enamus mõistetud karistusest vabaduses viibides ära kanda, kuid süüdistatav jätkas kuritegeliku käitumist, mis näitab, et teda ei ole alust usaldada. Kaitsja viited prokuröri poolt tehtud karistusettepanekule pole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks kuivõrd poolte seisukoht karistuse osas pole kohtule siduv vaid kohus mõistab süüdlasele karistuse oma siseveendumuse järgi. Karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist on maakohus arvestanud ja ongi kõiki KarS § 56 esitatud põhimõtteid järgides mõistnud süüdlasele vaid 3 kuulise vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse ebaseaduslikkusele ei ole apellatsioonides viidatud ega sellekohast põhjendust esitatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.