Õigusemõistmisevastased süüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksandr Karlovitš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Karlovitš on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.12.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.5, 9 ja §331-4 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 4 kuud alates 21.10.2019. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et 17.05.2021 on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus – noomitus keelatud eseme omamise eest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neliteist korda, vangistuses viibib kaheksandat korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetavale ei koostatud individuaalset täitmiskava. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetava elama asuda aadressile xxx xx-xx xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töö xxxna ettevõttes xxx. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 1969,64 €. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja isa. Kinnipeetava sõnul on tal kaks last, kes on sündinud vastavalt aastatel xxxx ja xxxx ning kellest vanemaga suhtleb. Kinnipeetava enamik tuttavaid on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ja ta on alkoholijoobes sooritanud vägivaldseid kuritegusid. Kinnipeetaval on diagnoositud ka narkosõltuvus, ta on viibinud metadooniravil ning pannud narkojoobes toime varguseid, et hankida narkootilisi aineid. Kinnipeetav otsib oma tegevustele erinevaid vabandusi. Kinnipeetav on ohtlik ametnikele ja avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 85 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 21.02.2022, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi.

Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega

Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Karlovitš seletas maakohtu istungil, et ta proovib oma elu järjele saada. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et kohustub ennetähtaegse vabanemise korral kõiki iseloomustuses märgitud kohustusi täita ning ennetähtaegse vabanemise motivatsiooniks on soov omandada koer. Kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe palus kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja märkis, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus on vähetähtsa asja eest. Kaitsja oli veendumusel, et käesoleval juhul on olemas kõik eeldused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja märkis, et vajadusel võib kinnipeetavale määrata täiendavaid lisakohustusi ja oli seisukohal, et varem omandatud lukksepa ja puusepa kutse aitavad vajalikud võlad likvideerida. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on neliteist korda kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude muster sarnane ning soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodut arvesse võttes leiab maakohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning suhtub antud kinnipeetava poolt kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse skeptiliselt. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest. Seega leiab maakohus, et kinnipeetav ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses korrektselt üleval pidada. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral võimalik üksi elama asuda emale kuuluvasse korterisse aadressile xxx xx-xx xxx. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja isa ning 2 last, kellest suhtleb vanemaga, kuid samas toonitab kriminaalhooldaja, et enamik kinnipeetava tuttavaid on kriminaalkorras karistatud. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on toetav lähivõrgustik, kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, kuid arvestab ka muid KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 1696,64 €. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et majanduslike raskute tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo – seda enam, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuritegude toimepanemise soodusteguriks majandusliku kasu saamine. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus, mis mõlemad suurendavad oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Tulenevalt eelpooltoodust leiab maakohus kokkuvõtvalt, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohtul ei teki veendumust, et kinnipeetava kriminaalhooldusele allutamine oleks tulemuslikum kui tema vangistuses viibimine. Maakohus leiab, et suure tõenäosusega ei suuda kinnipeetav loobuda kuritegelikust käitumisest ning on veendumusel, et halbade asjaolude kokkusattumisel võib esineda reaalne oht, et kinnipeetav hakkab taas alkoholi ja narkootikume kuritarvitama ning võib seega uue kuriteo toime panna. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik ametnikele ja avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 85% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete

alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 156,60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu, v.a. tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud koos käibemaksuga, kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.