Harju Maakohtu 14.05.2021. a määrus, millega jäeti X kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri 13.04.2021. a määrus muutmata
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik X (ik XXXXXXXXXXX), määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X taotlus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunike Ivi Kesküla ja Orvi Koigi taandamiseks rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 14.05.2021. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkt 1 ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Määruse punkti 2 peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
X esitas 01.12.2020 Riigiprokuratuurile taotluse hüvitada talle varalise kahjuna 6000 eurot, sest nimetatud rahasumma kadus prokuratuuri juhitud menetluses seadusrikkumise tagajärjel tema kodust (XXX) seal toimetatud läbiotsimise käigus.
2.Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar jättis 02.02.2021. a määrusega X taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 13 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest ei esinenud kahju hüvitamise alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes. Edasikaebekorra osas märkis Riigiprokuratuur, et määrust on võimalik SKHS § 17 lg-te 1 ja 2 alusel vaidlustada 30 päeva jooksul Harju Maakohtus.
3.X palus Harju Maakohtule 15.02.2021. a esitatud kaebuses Riigiprokuratuuri 02.02.2021. a määrus tühistada ning mõista talle varalise kahjuna välja 6000 eurot. Kaebaja selgitas, et ta vahistati kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ja prokuratuur jättis tema vara (sh elukoha) kaitseta, mistõttu on eluruumist kadunud nimetatud rahasumma. Kriminaalasja materjalidest nähtub dokumentide võltsimine ja X vara jagamine, sh prokuratuuri poolt. 12.03.2021 saabus
1-21-2724 maakohtule X kaebuse täiendus.
4.Harju Maakohus jättis 16.03.2021. a määrusega X kaebuse Riigiprokuratuuri 02.02.2021. a määruse peale läbi vaatamata ja edastas selle pärast kohtumääruse jõustumist SKHS § 16 alusel lahendamiseks Riigiprokuratuurile.
5.Riigi peaprokurör Andres Parmas jättis 13.04.2021. a määrusega X kaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole andnud X väited selle kohta, et 2017. a on tema kodust läbiotsimise käigus ära viidud temale kuuluvad 6000 eurot, kriminaalmenetluse nr 20730000328 alustamiseks alust. Seega puudub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise esmane eeldus ehk kriminaalmenetluse toimetamise fakt ja X taotlus jäeti õigesti SKHS § 13 lg 3 alusel läbi vaatamata. Juhul kui X nõuab 6000 euro suuruse varalise kahju hüvitamist, mis on väidetavalt tekkinud prokuratuuri juhitud menetluses seaduse rikkumise tagajärjel, s.o kaebaja kodus olnud rahasumma kadumisega 2017. a, siis jõustus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX lõplik lahend 12.03.2021. Kuna X väidetest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust taotluse varem esitamata jätmiseks (SKHS § 21 lg 4), siis ei oleks alust vaadata kaebust läbi ka selle kriminaalmenetluse raames süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise kontekstis.
6.X vaidlustas Riigiprokuratuuri 13.04.2021. a määruse Harju Maakohtus, paludes lähtuda 15.02.2021. a kaebuses märgitud seisukohtadest, s.t mõista talle varalise kahjuna välja 6000 eurot. Täiendavalt viitas kaebaja 01.01.2021. a jõustunud tsiviilasjale nr 2-19-2409. X esitas maakohtule 16.04.2021. a kaebuse täienduse, mille kohaselt võeti temalt kohtueelses menetluses võimalus suhelda tõenäoliselt selleks, et takistada tal kaitsta või käsutada oma vara. Raha varastamine sai tõsikindlalt selgeks alles 2020. aastal. Kui prokuratuur leidis, et kaebus on puudustega, oleks pidanud laskma kaebajal puudused SKHS § 13 alusel kõrvaldada. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 14.05.2021. a määrusega X kaebuse rahuldamata ja Riigiprokuratuuri 13.04.2021. a määruse muutmata.
8.X taotlustest ja kaebustest nähtuvalt leiab ta, et temale on kahju põhjustatud tema suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXXX (kohtueelses menetluses nr XXXXXXXXXXX), täpsemalt selles kriminaalmenetluses kohtueelses menetluses teostatud läbiotsimisega, mistõttu kadus väidetavalt tema kodust ära 6000 eurot sularaha.
9.Maakohus tuvastas, et kriminaalasja nr X-XX-XXXXX materjalide kohaselt toimetati 14.06.2017 läbiotsimine aadressil XXX. X suhtes saadeti süüdistusakt Harju Maakohtusse 01.12.2017 ja kohtulik uurimine maakohtus lõpetati 30.07.2019. Seega SKHS § 18 lg 1 kohaselt oleks X pidanud läbiotsimisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitama hiljemalt 30.07.2019 ehk tal oli läbiotsimise toimetamisest alates aega kahjuhüvitise taotluse maakohtule esitamiseks üle kahe aasta. Seda X ei teinud. Maakohus kuulutas kohtuotsuse 30.10.2019 ja pärast seda võib kahjuhüvitise taotluse esitada SKHS § 21 lg-te 1 ja 3 kohaselt vaid mõjuva põhjuse olemasolul. X pole mõjuvat põhjust nimetanud, kuid on selgitanud, et talle sai raha kadumine lõplikult selgeks alles 2020. a lõpus ehk kassatsioonimenetluse ajal. Selles kriminaalasjas jõustus kohtulahend Riigikohtu 12.03.2021. a otsusega. Seejuures esitas X kaitsja Riigikohtule 12.01.2021. a kassatsiooni täienduse, milles ei mainita kordagi väidetavalt läbiotsimisel kadunud/ära võetud sularaha.
10.X kaebusest ei nähtu, millised asjaolud andsid talle kinnituse selle kohta, et tema raha on kadunud. Seega pole X mõjuva põhjuse olemasolu selgitanud ega tõendanud. Kaebaja ei ole kordagi kriminaalasjas toimunud kohtumenetluse jooksul maininud, et tal on läbiotsimise järgselt elukohast kadunud raha. X-l oli kaitsja vahendusel võimalik kriminaalasja materjalidega tutvuda juba enne kriminaalasja kohtusse saatmist, mistõttu ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et ta avastas alles 2020. a lõpus ehk enam kui kolm aastat hiljem, et läbiotsimise käigus läks
1-21-2724 kaduma tema 6000 eurot.
11.Seoses X väitega, et temalt võeti kohtueelses menetluses ära võimalus suhelda ja seda tehti tõenäoliselt eesmärgiga takistada tal oma vara kaitsta või käsutada, märkis maakohus, et vanemprokurör Saskia Kase 15.09.2017. a taotluse rahuldamata jätmise määruse kohaselt ei laienenud kaebajale 14.06.2017 kohaldatud lisapiirangud kirjavahetuse ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega ei takistanud X-le kohtueelses menetluses kohaldatud suhtlemispiirangud tal tegelikkuses esitamast ise või kaitsja vahendusel kaebust või taotlust väidetavalt läbiotsmisel äravõetud raha tagastamiseks või tekitatud kahju hüvitamiseks.
12.Maakohus asus seisukohale, et kriminaalasja nr X-XX-XXXXX materjalidele tuginedes esineb alus arvata, et sularaha (rääkimata 6000 euro suurusest summast) X elukohas seal läbiotsimise toimetamise hetkel tegelikkuses ei olnudki.
13.14.06.2017. a läbiotsimisprotokollist nähtuvalt leiti ja võeti XXX korterist ära mobiiltelefon, paberilehed, kõvaketas, mälupulk, lauaarvuti, BMW kiip, tulemasinad, üürileping ning mustast rahakotist X nimele väljastatud juhiluba, Swedbank kaart, kiipkaart ja garaaživõti. Kõik leitud ja äravõetud esemed fotografeeriti ja pakendati. Kuigi 19.11.2020. a kaebuses Riigiprokuratuurile väitis X, et 6000 eurot oli tal hoiukarbis ja 12 eurot rahakotis, nähtub eeltoodust, et elukohast sularaha ei leitud.
14.14.06.2017. a läbiotsimismääruse kohaselt otsiti X elukohast ka arestimisele kuuluvat vara. 25.10.2017. a vara aresti määruse kohaselt arestiti kriminaalmenetluses X Swedbank AS arvelduskontol olevad rahalised vahendid 1244,09 eurot ja kaks sõidukit koguväärtusega ca 2250 eurot. Seega juhul, kui menetlejad oleksid leidnud läbiotsimisel 6000 eurot, oleks prokuratuur taotlenud selle arestimist. Seejuures taotles X maakohtu menetluse ajal enda kaitsja kaudu arestitud vara tagastamist ja märkis kohtule 07.01.2019. a saadetud kirjas, et kohus arestis kogu tema vara. 06.03.2019. a istungil soovis ta, et menetleja annaks tema järelevalveta vara, s.t sõiduki hoiule kohalikule omavalitsusele. Seejärel taotles prokuratuur ka selle sõiduki arestimist, millise taotluse maakohus 10.05.2019. a määrusega rahuldas. 07.11.2019. a esitas X riigi õigusabi taotluse majandusliku seisundi teatise, mille kohaselt pole tal mitte mingisugust vara.
15.Praegu väidab X paljasõnaliselt, et temal oli läbiotsimise hetkel elukohas 6000 eurot sularaha. Samal ajal kinnitavad kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX kogutud materjalid, et kaebajal ei saanud sellist raha olla. Tuludeklaratsiooni kohaselt oli X sissetulek 2017. a kuni kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamiseni (s.o kuni 12.06.2017) kokku 7284,55 eurot ehk ca 1200 eurot kuus. Swedbank AS 15.08.2017. a vastusest nähtuvalt oli 09.08.2017. a seisuga X arvelduskontol 68,06 eurot. Tema netopalk oli 23.08.2017. a maksekorralduse kohaselt 1176,03 eurot. Üürilepingu kohaselt oli XXX igakuine üür 395 eurot, millele lisandusid veel kommunaalkulud. 24.09.2018. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ostis X omale erinevaid autosid üles ehitamiseks ja tal oli ka alates 10.04.2016 sõlmitud garaaži üürileping. 24.09.2018. a protokolli kohaselt oli XXX korteri üürimisel 17.11.2016 deposiidiraha 500 eurot, mida X-l ja tema tolleaegselt elukaaslasel C-l ei olnud täies ulatuses endal, vaid tuli laenata 200 eurot lisaks. Arvestades X tagasihoidlikku sissetulekut ja tema erinevaid kohustusi, ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et ta suutis poole aasta jooksul säästa 6000 eurot, mida hoidis enda elukohas läbiotsimise toimetamise ajal. Maakohus pidas X väited alusetuks ja leidis, et kaebajale tekitatud kahju on tõendamata.
16.X ja/või tema kaitsja ei väitnud kriminaalasja kohtumenetluses kordagi, et XXX aadressil toimetatud läbiotsimisprotokoll oleks lubamatu tõend või et läbiotsimisel oleks rikutud seaduse nõudeid või isiku õigusi. Maakohus leidis kohtuotsuses, et korteris toimus läbiotsimine seaduslikul alusel, läbiotsimise käik on läbiotsimisprotokollis seaduses nõutava põhjalikkusega kajastatud, leitud esemed on protokollis fikseeritud, samuti on kirjas tarvitusele võetud meetmed.
1-21-2724 Kõrgema astme kohtud ei tuvastanud samuti läbiotsimisega seoses rikkumisi.
17.X 24.09.2020. a kuriteoteate kohaselt omastas kõnealuse summa tema elukoha läbiotsimisel politseiametnik D. 29.09.2020. a määrusega jäeti kriminaalmenetluse selleks vajaliku aluse tõttu alustamata. Riigiprokuratuur jättis omakorda 02.11.2020. a määrusega rahuldamata X kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. X vaidlustas viimati mainitud määruse Riigiprokuratuuris, kuid kaebus tagastati kaebajale koos selgitusega, et ta peab kaebuse esitama advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole X kasutanud talle seadusega antud edasikaebeõigust, mistõttu on Riigiprokuratuuri 02.11.2020. a määrus jõustunud. Seega pole praegu käimas ka muud süüteomenetlust, milles oleks võimalik tuvastada X-le varalise kahju tekitamine.
18.Maakohus tõi välja, et kriminaalasja materjalide kohaselt viibisid 14.06.2017 XXX teostatud läbiotsimise juures vanemuurija G, eriasjade uurija R, vanemuurija O, eriasjade uurija M, vanemuurija A ja uurija S. Kuna D ei osalenud kaebaja elukoha läbiotsimisel, on alusetu teda omastamises süüdistada. Lisaks teostati samal päeval läbiotsimine ka XXX Tallinn asuvas garaažiboksis, kuid D ei osalenud ka selle läbiotsimise teostamisel.
19.Maakohus leidis, et X ei ole kahjuhüvitamise taotlust esitanud SKHS § 18 lg 1 alusel tähtaegselt enne maakohtu kohtuliku uurimise lõppu. Ühtlasi pole ta selgitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu kaebuse esitamiseks pärast maakohtu otsuse kuulutamist. Tõendamata on ka X paljasõnaline väide, et tema elukoha läbiotsimise hetkel oli seal 6000 eurot sularaha. Kriminaalasja nr X-XX-XXXXX materjalide kohaselt ei ole eluliselt usutav, et kaebajal sellises summas raha üldse olnud oleks. Seega ei ole talle kriminaalasjas nr X-XXXXXXX kahju tekitatud. Samuti ei ole ka mõnes muus süüteomenetluses tuvastatud, et X-le oleks kahju tekitatud. Seetõttu pole kahjuhüvitise nõude rahuldamise eeldused täidetud.
20.Kohus selgitas sedagi, et SKHS § 13 lg 1 kohaselt tuleb anda kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks võimalus ja tähtaeg vaid juhul, kui puudusi on võimalik kõrvaldada. Eeltoodust arvestades ei esine maakohtu hinnangul kaebuses puudusi, mida oleks võimalik kõrvaldada. SKHS § 13 lg 1 eesmärk on tagada, et taotlus oleks formaalselt korrektne. Asjaolu, kas esitatud taotluse alusel on võimalik seda rahuldada või mitte, ei kuulu SKHS § 13 lg 1 reguleerimisalasse. Käesoleval juhul ei ole tegemist taotluses esinevate formaalsete puudustega, vaid ei esine seaduslikku alust X kahjuhüvitamise taotluse rahuldamiseks. Määruskaebus
21.X esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata kaebus maakohtule sisuliseks lahendamiseks teises kohtukoosseisus.
22.Kaebaja märgib, et ta kogus 6000 eurot, ostes odavalt autosid ja nende varuosi ning müües need õiglase hinna eest ära. See ei kvalifitseeru majandustegevuseks. Karp rahaga nähtub kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX fototabelist 171551 fotolt 21. Ta juhib tähelepanu, et S. Kase läbiotsimismääruse kohaselt tuli ära võtta erinevad andmeside- ja videoseadmed. Telefon HTC ja kõvaketas võeti ära, kuid fotol nr 11 mälupulga kõrval olevat telefoni ega riiulis olevaid CDplaate mitte. Garaaži läbiotsimise protokollilt nähtub auto kõrval summuti väärtusega 1500 eurot või enam. Töötasu ja olmekulusid hoidis X hobiga seotud rahadest eraldi.
23.Ta viitab erinevatele valeväidetele, mis menetluses esitati, seostamata neid siiski 6000 euro kadumiseega.
24.Kaebaja toob esile, et KrMS § 8 p 5 kohaselt on riigi kohustuseks X vara kaitsta, võttes see hoiule. Praegu ei ole riik kaebaja vara välja selgitanud, sularaha vangla isikuarvele kandnud ega hoiule võtnud. Viidatud tsiviilasjas selgitas T, et esmalt võttis C oma asjad ja X asjad. X esindaja teavitas teda 15.09.2020 esemetest, mille C tagastas, mistõttu selguski alles siis, et raha on
1-21-2724 kadunud. X teavitas riiki raha kadumisest 24.09.2020, kuid riik otsustas seda 02.11.2020 lõplikult ignoreerida. Kaebaja esitas prokuratuurile nõude 01.12.2020 ja prokuratuuri eksimusest tingituna esitas ta vastuse maakohtule. Selle asemel tulnud prokuratuuril tegelikult suunata ta taotlusega Riigikohtusse. Läbiotsimise seaduslikkust pidi aga hindama eeluurimiskohtunik, mida ei ole märgitud. Kohtul tulnuks jätta tõend KrMS § 3051 lg 3 alusel kõrvale. Prokuratuur ei väitnud, et läbiotsimine oli seaduslik, millele vastu vaielda.
25.Läbiotsimismäärust ega protokolli X-le ei tutvustatud ja ta ei saanud 15.09.2017. a taotluse rahuldamata jätmisega oma vara advokaadi vahendusel kaitsta või käsutada. Suhtluspiirangute tõttu ei teadnud ta varade kadumisest. Väide, et tal oli võimalik viidatud kuupäeval advokaadi vahendusel oma vara käsutada, tõendab, et raha on leitud ja see on riigi käes. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja töötab korruptantide heaks ja X kahjuks.
26.Fotolt on näha, et musta rahakoti münditaskus on sente ning et pangakaardile ja juhiloale lisaks on seal veel garaaži kiipkaart ja tanklakaart. S. Kase määrus ei lubanud ära viia juhiluba või dokumente, mis on ära võetud. Määrus käskis ära võtta muu hulgas süüteained ja –vahendid ning ravimid, mida ei järgitud. Läbiotsimise seaduslikkust ei ole tagatud. Protokollis ei ole märgitud, et korteri läbiotsimisel raha ei olnud. Prokuröri täiendav taotlus veel ühe auto arestimiseks tõendab prokuratuuri tegematajätmisi, sest X teadis juba siis, et tal on autosid rohkem kui kolm. Täna on teada, et arestimine oli algusest peale asjatu, sest prokuröri paljasõnaline väide, et X ei suuda T-le tasuda üürilepingujärgset kohustust, ei pidanud paika. Seejuures pettis kohtunik W kaebajalt T kasuks välja 500 eurot intressi enam. Intressi kulu oli 2500 eurot 10 000 euro kohta. Kuna X-lt nõuti 8000 eurot, siis pidi ka intress olema 1/5 väiksem. Samuti pettis kohtunik X kaitsja G kasuks välja tasud toimumata jäänud kohtuistungite eest ja maksis ekspertiisid kolmekordselt kinni. X ei pea eluliselt usutavaks, et osalised arvavad, et tal ei ole raha.
27.X 07.11.2019. a avaldus temalt varade äravõtmise kohta on aktuaalne ka täna. Prokurör ei ole talle tänaseni vara tagastanud. Kaebaja hinnangul on tema kinnitus, et XXX oli hoiukarbis 6000 eurot, on piisav tõend. Kui riik vastupidist tõendada ei suuda, siis tuleb lugeda X väidet tõendatuks. Rahakotis oli tal samuti 12 eurot sularaha, mis oli järgi jäänud 09.06.2017. a laenatud 50 eurost. Kaebaja on seisukohal, et maakohus on jätnud esitatud tõendid tähelepanuta ja on rajanud määruse suures osas teadmatusele. Menetlus ringkonnakohtus
28.Tallinna Ringkonnakohus määras 28.06.2021. a määrusega vaadata X määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtukoosseisus Heili Sepp, Ivi Kesküla ja Orvi Koik. Ühtlasi andis kohus kohtumenetluse pooltele õiguse ringkonnakohtule esitada oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 05.07.2021 ja märkis, et määrus tehakse avalikult teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 14.07.2021 kell 14.00.
29.Ringkonnakohus registreeris 01.07.2021. a X avalduse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunike Ivi Kesküla ja Orvi Koigi taandamiseks. Avalduse kohaselt märkisid nimetatud kohtunikud 11.12.2019. a määruses nr X-XX-XXXXX, et muu hulgas tuleb lahendada küsimus menetluses äravõetud X asjade osas, kuid jätsid selle 31.08.2020. a otsuses lahendamata. Praegune küsimus puudutab samuti X varadega ümberkäimist, mistõttu ei ole kohane lasta samadel kohtunikel omale soodsaid olusid luua. Kuna nende kahe kohtuniku tõttu ei ole X-le vara teadlikult tagastatud, siis ei saa pidada neid erapooletuteks. Samuti on kohtunikud prokuratuuri mõjusfääris – kui nad teevad praeguse otsuse prokuratuuri kahjuks, siis ähvardab neid kriminaalvastutus eelneva teadliku vale otsuse eest.
1-21-2724
30.02.07.2021. a edastas Tallinna Ringkonnakohus X avalduse KrMS § 50 lg 4 kohaselt kirjaliku arvamuse saamiseks Riigiprokuratuurile ja kuulas ära taandatavate kohtunike Ivi Kesküla ja Orvi Koigi seletused.
31.02.07.2021. a taotlustega nõudis ringkonnakohus X määruskaebuse lahendamiseks Riigiprokuratuurilt ja Põhja Ringkonnaprokuratuurilt välja kriminaalmenetluse nr 20730000328 materjalid ning Harju Maakohtult kriminaalasja nr X-XX-XXXXX toimikud.
32.Riigi peaprokuröri Andres Parmase 05.07.2021. a vastuse kohaselt puudub prokuratuuri hinnangul X 01.07.2021. a taandamistaotluse rahuldamiseks alus. Taotluses kirjeldatu ei lange ühegi KrMS § 49 lg-s 1 kirjeldatud taandumise aluse alla, mistõttu saaks taandumise alusena kõne alla tulla üksnes KrMS § 49 lg 6, s. o muu põhjus, mille tõttu ei saa kohtunik olla erapooletu või mille tõttu ei näiks menetlus objektiivselt erapooletu. X taotluse seisukohad selliseks järelduseks objektiivset alust ei anna. Muuhulgas toonitab riigi peaprokurör, et X ei avaldanud tema suhtes toimetatud kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX, mis päädis Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2020. a otsusega nr X-XX-XXXXX/217, kordagi seisukohta, et temalt oleks kriminaalmenetluses läbiotsimisel 6000 eurot ära võetud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, prokuratuuride ja maakohtu määrustega, X taotluses ja kaebustes esitatud seisukohtadega, kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjaliga nr 20730000328 ja kriminaalasja nr X-XX-XXXXX materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti puudub alus rahuldada X avaldus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunike Ivi Kesküla ja Orvi Koigi taandamiseks. X taotlus kohtunike taandamiseks
34.Vastavalt KrMS § 50 lg-le 5 lahendatakse taandamistaotlus nõupidamistoas koostatud määrusega. Mitme kohtuniku taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega. KrMS § 50 lg 4 kohaselt kuulab kohus enne taandamistaotluse lahendamist ära taandatava kohtuniku seletuse ja poolte arvamused.
35.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja nr X-XX-XXXXX materjalidega, kuulanud ära taandatavate kohtunike arvamused ning tutvunud riigi peaprokuröri arvamusega, leiab, et käesoleval juhul ei esine Tallinna Ringkonnakohtu kohtunike Ivi Kesküla ja Orvi Koigi taandamis- ega taandumisaluseid, mistõttu X taotlus tuleb jätta rahuldamata.
36.Kohtuniku taandumise alused on loetletud KrMS § 49 lg-s 1. Kohtunik on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta: on varem samas kriminaalasjas teinud madalama astme kohtu lahendi või kohtulahendi, mille kõrgema astme kohus on osaliselt või täielikult tühistanud, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on lahendi tühistamisel saatnud kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus; on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud KrMS §-s 132, 134, 135 või 137 nimetatud kohtumääruse, välja arvatud kriminaalasja arutamisel kokkuleppe- ja käskmenetluses; on varem osalenud samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina; on või on olnud KrMS § 71 lg 1 järgi süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane. KrMS § 50 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada tema taandamise taotluse, kui kohtunik ei ole taandunud KrMS §-s 49 sätestatud alustel.
37.Praegu ei esine kohtunike Ivi Kesküla ja Orvi Koigi taandumise ja taandamise aluseid ning puudub ka alus asuda seisukohale, et nimetatud kohtunikud ei saa olla erapooletud muul põhjusel (KrMS § 49 lg 6). Selleks ei anna alust X poolt toodu, et nad olid juba kohtunikud kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX. Kuigi Ivi Kesküla ja Orvi Koik olid kriminaalasja kohtukoosseisus, kes lahendasid X kaitsja apellatsiooni, ei anna see alust asuda seisukohale, et nad oleksid praeguses
1-21-2724 määruskaebemenetluses erapoolikud. X ei avaldanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX kordagi seisukohta, et temalt oleks kriminaalmenetluses läbiotsimisel 6000 eurot ära võetud, mistõttu ei olnud kriminaalasja kohtumenetluses isiku süüküsimust arutanud ringkonnakohtu koosseisul (sh Ivi Keskülal ja Orvi Koigil) objektiivselt võimalik kõnealuses küsimuses seisukohta kujundada. Käesolevas määruskaebemenetluses lahendatav ja SKHS alusel esitatud taotlust puudutav vaidlus on X süüküsimuse lahendamisest nii faktiliselt kui õiguslikult eraldiseisev, mistõttu puudub ka oht, et varasemalt isiku süüküsimuse arutamisel osalemine võiks mõjutada nimetatud kohtunike seisukohti käesoleva määruskaebuse lahendamisel. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 50 lg-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunike Ivi Kesküla ja Orvi Koigi taandamiseks rahuldamata. Taotluse läbivaatamise võimalikkus
38.X esitas 01.12.2020 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus hüvitada talle varaline kahju 6000 eurot seoses sellega, et prokuratuuri juhitud menetluses toimunud seaduserikkumise tagajärjel kadus X kodust XXX, raha. Seejuures viitas X kaebuses kaebemenetlusele materjalis nr 20730000328.
39.Juhtiv riigiprokurör tõi määruses asjakohaselt välja, et SKHS §-de 5, 6 ja 7 kohaselt on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise esmaseks eelduseks süüteomenetluse faktiline toimetamine ehk kriminaalasja menetlemine, mille käigus põhjustatakse isikule menetleja poolt eelviidatud sätete mõistes kahju. Kuna X 24.09.2020. a kuriteoteate pinnalt, mille kohaselt viidi 2017. a kaebaja kodust XXX läbiotsimise käigus ära talle kuuluv raha, jäeti kriminaalmenetlus nr 20730000328 selleks vajaliku aluse puudumise tõttu alustamata, siis puudub kõnealuses asjas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise esmane eeldus ehk kriminaalmenetluse toimetamise fakt. Eeltoodust lähtudes jättis juhtiv riigiprokurör õigesti X kahju hüvitamise taotluse menetluses nr 20730000328 läbi vaatamata.
40.X kaebustest on saanud selgemaks, et ta nõuab 6000 euro suuruse varalise kahju hüvitamist seoses sellega, et talle põhjustati kahju kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXXX, s.o täpsemalt selle kriminaalasja kohtueelses menetluses (nr XXXXXXXXXXX) 2017. a teostatud läbiotsimisega, mille tulemusena kadus tema kodust väidetavalt 6000 eurot sularaha.
41.Maakohus on määruses asjakohaselt välja toonud, et kriminaalasjast nr X-XX-XXXXX nähtuvalt toimetati X elukohas aadressil XXX läbiotsimine 14.06.2017. a. X suhtes saadeti süüdistusakt Harju Maakohtusse 01.12.2017 ja kohtulik uurimine lõpetati maakohtus 30.07.2019. Maakohus kuulutas otsuse 31.10.2019 ning Tallinna Ringkonnakohus 31.08.2020. 30.09.2020 esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsiooni X kaitsja ja 02.10.2020 X ise (seegi on allkirjastatud 30.09.2020). Alates 30.09.2020 oli kriminaalasi seega kassatsioonimenetluses ja kohtulahend jõustus Riigikohtu 12.03.2021. a otsusega.
42.Asjas puudub vaidlus, et X ei esitanud maakohtule kohtumenetluse kestel SKHS § 18 lg 1 kohast taotlust ega esitanud seda ka SKHS § 21 lg-te 1 ja 3 kohaselt ringkonnakohtule. Kahju hüvitamise taotluse esitamist pärast ringkonnakohtu menetlust reguleerib SKHS § 21 lg 4, mille kohaselt võib isik, kes jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse SKHS 4. peatüki 2. jaos sätestatut.
43.X esitas esmakordselt taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks 01.12.2020. a Riigiprokuratuurile. Kriminaalmenetluse nr 20730000328 materjalidest on sedastatav, et sel ajal oli kriminaalasja nr X-XX-XXXXX menetlus pooleli Riigikohtus. Taotlust esitades ei põhjendanud X, miks ta ei esitanud taotlust Riigikohtule, nagu ülalviidatud säte ette näeb, või
1-21-2724 miks ta ei esitanud seda varem menetluse maakohtule ega tõstatanud küsimust ringkonnakohtu menetluses.
44.X on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses selgitanud, et ta sai 6000 euro kadumisest teada alles 15.09.2020, kui esindaja teavitas teda esemetest, mille C tagastas. Sellest väitest järeldub, et X väidetava nõude aluse olemasolu selgus justkui 2020. a septembri keskel ehk ajal, kui X ja tema kaitsja koostasid kassatsioone. Kriminaalasi nr X-XX-XXXXX oli septembrist kuni 12.03.2021. a otsuse kuulutamiseni Riigikohtus kassatsioonimenetluses. Seega oli nii Xl kui ka tema toonasel vandeadvokaadist kaitsjal pärast väidetava sularaha kadumise teadasaamist piisavalt aega, et esitada SKHS § 21 lg 4 kohaselt kahju hüvitamise taotlus Riigikohtule, kuid nad ei teinud seda ega maininud seda väidetavat menetlusrikkumist kassatsioonides. Seejuures esitas X kaitsja veel 12.01.2021. a Riigikohtule kassatsiooni täienduse, kuid selleski ei mainitud väidetavalt läbiotsimisel kadunud/ära võetud sularaha ega esitatud taotlust kahju hüvitamiseks.
45.Seejuures on tähelepanuväärne, et kuigi X väidab ringkonnakohtule, et sai raha kadumisest teada alles 15.09.2020, kirjutas ta juba 07.09.2020 Kaitsepolitseiametile kirja, kus kaebas, et aadressilt XXX on ära viidud „enam kui oluline summa sularaha“, seostades seda läbiotsimise ja D-ga ning kahtlustades politseiametnikke omastamises. Just see avaldus registreeritigi prokuratuuris 24.09.2020 ja selle alusel jäeti prokuratuuris 29.09.2020 alustamata kriminaalmenetlus nr 20730000328 – otsus, mida X vaidlustas hiljem edutult Riigiprokuratuuris, kuid mitte enam ringkonnakohtus. Seega ilmneb, et väiteid raha kadumise kohta ei saa siiski seostada mingi 15.09.2020 toimunud sündmusega, mille käigus X sai väidetavast vargusest teada, vaid ta argumenteeris seda juba varem. See vastuolu tekitab tugeva kahtluse selles, kas tegelikult toimus mingi reaalne „teadasaamine“ raha kadumisest või mõtles X selle siiski hiljem välja, põhjendamaks seda, miks ta varem raha kadumisest ei teavitanud. Seejuures tekitab see vastuolu tõsise kahtluse, et „teadasaamise“ kuupäeva 15.09.2020 mõtles X välja tulenevalt kuupäevast 24.09.2020, millega prokuratuuri menetlusdokumentides on tähistatud tema kuriteoteade seoses registreerimisega prokuratuuris), teadvustamata, et tegelikult koostas ta nimetatud teate juba 07.09.2020.
46.Nii või teisiti – isegi juhul, kui X sai raha kadumisest teada juba 07.09.2020 - oleks ta saanud esitada vastava kahjunõude 01.12.2020 Riigiprokuratuurile lahendamiseks üksnes juhul, kui tal oleks olnud mõjuv põhjus, miks ta seda varem kohtutele (ka Riigikohtule) ei esitanud. Ühtegi sellist mõjuvat põhjust X prokuratuurile taotlust ja kaebust esitades ei nimetanud. Seejuures on riigi peaprokurör oma 13.04.2021 määruse p-s 3.5 eraldi toonitanud, et prokuratuur saaks vastavat taotlust läbi vaadata vaid juhul, kui X oleks varem jätnud kohtule (sh SKSH § 21 lg 4 kohaselt antud juhul just Riigikohtule) taotluse esitamata mõjuval põhjusel. Sellest otsesest viitest hoolimata ei nimetanud X ka maakohtule kaevates ühtegi sellist mõjuvat põhjust, edastades maakohtule 16.04.2021 ilma igasuguste põhistusteta vaid üldise teate, et „kaebajale sai tõsikindlalt selgeks, et raha on varastatud, alles 2020.a.“ Ometi oli selleks, et Riigiprokuratuur saanuks taotluse sisuliselt läbi vaadata, vältimatult vajalik, et X-l esinenuks kriminaalmenetluses kohtutele, iseäranis just Riigikohtule, kahju hüvitamise taotluse esitamata jätmiseks mõjuv põhjus (SKHS § 21). Kokkuvõttes ei tuvastanud Riigiprokuratuur ega maakohus õigesti ühtegi SKHS § 21 lg 4 tähenduses mõjuvat põhjust, mis õigustaks seda, et X ei esitanud kahju hüvitamise taotlust kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX Riigikohtule või ka mõnes varasemas kohtuastmes enne seda.
47.Tuginedes ülal p-des 42-46 öeldule ja sellele, et kaebaja on ise ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses kinnitanud, et väidetava nõude aluse olemasolu oli X-le kassatsioonimenetluse ajaks selge, leiab kolleegium prokuratuuri ja maakohtuga nõustuvalt, et X-l puudus kahju hüvitamise taotluse SKHS § 21 lg 4 kohaselt Riigikohtule esitamata jätmiseks mõjuv põhjus, isegi kui tema väide 15.09.2020 vara kadumisest teadasaamise kohta vastab tõele. Seaduses sätestatud kahju hüvitamise korra eiramist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis annaks õiguse
1-21-2724 esitada taotlus vastavalt isiku soovile SKHS § 21 lg 4 kohaselt lihtsalt Riigiprokuratuurile. Nimetatud sätet on võimalik mõista (mh ka SKHS § 18 lg 1 kontekstis) vaid nii, et kahju hüvitamise nõude olemasolu selgumisel kassatsioonimenetluses tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus Riigikohtule, vastasel korral oleks viide Riigikohtule SKHS § 21 lg-s 4 sisutühi. Olukorras, kus kahju tekkimise võimalikkus ilmnes väidetavalt alles kassatsioonmenetluse ajal ja väidetavalt pärast maakohtu ja ringkonnakohtu menetluse ammendumist, tulnuks seega esmalt pöörduda Riigikohtu poole (vrd RKKKm nr 1-19-9021, p 17). X-l olid taotluse Riigikohtule esitamiseks olemas kõik võimalused ja piisavalt aega. Samuti oli tal kriminaalmenetluse nr XXX-XXXXX vältel advokaadist kaitsja ning seega on olnud tagatud asjakohane õiguslik nõustaja. See, et seaduses sätestatu kord ei tundu isikule meelepärane, pole mõjuvaks põhjuseks, et seda mitte järgida.
48.SKHS § 13 lg 2 sätestab, et kui taotlus või kaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist, märgitakse selles tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Menetleja tagastab taotluse või kaebuse läbi vaatamata, kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. X-l puudus kahju hüvitamise taotluse kassatsioonimenetluses Riigikohtule esitamata jätmiseks mõjuv põhjus. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebuses ei ole taotletud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamist, oli prokuratuuril tulenevalt SKHS § 13 lg-st 2 alus jätta X taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
49.Samuti saab nõustuda, et X taotluse võis jätta läbi vaatamata SKHS § 13 lg-st 3 tuleneval alusel, kuna tal puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist.
50.X nõuab hüvitist seetõttu, et talle tekitati 6000 eurot varalist kahju seoses sellega, et prokuratuur rikkus tema elukoha läbiotsimisel seadust, mille tulemusena kadus tema kodust ära 6000 eurot sularaha. Seejuures saab kaebustest järeldada, et ta on pidanud kahju tekitavaks rikkumiseks seda, et läbiotsimismäärust ei tutvustatud temale ega tema täisealisele perekonnaliikmele ja et läbiotsimisprotokoll ei sisaldanud märget sularaha mitteleidmise kohta. Lisaks on ta leidnud, et läbiotsimisprotokoll on võltsing ning läbiotsijad jätsid ta vara kaitseta. Ka on ta märkinud, et raha omastamise eest vastutab politseiametnik D.
51.Kuigi X ei ole oma nõude esitamiseks konkreetsetele SKHS sätetele tuginenud, saaks kolleegiumi hinnangul praegusel juhul olla asjakohaseks sätteks SKHS § 7. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib juhul, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Järelikult on kahjunõude rahuldamise eelduseks menetleja süüline menetlusõiguse rikkumine, millega põhjustati X-le kahju.
52.Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et puudub alus väita kahju tekitamist, kuna kriminaalasja nr X-XX-XXXXX materjalidele tuginedes pole alust arvata, et X elukohas oleks seal läbiotsimise toimetamise hetkel üldse 6000 eurot sularaha olnud. Kuna maakohus on oma määruses sellist seisukohta ka kriminaalasja konkreetsetele materjalidele tuginedes detailselt põhjendanud (vt maakohtu määruse lk-d 4 ja 5), siis ei pea kolleegium seda vajalikuks siinkohal üle korrata. Kuigi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väidab X, et sularaha asus köögi kappide peal olevas karbis ning pärines autode ja nende osade müügist, on tegemist jätkuvalt paljasõnaliste väidetega, mille kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Seevastu on aga maakohus oma määruses toonud kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevad asjakohased faktid, mis annavad aluse arvata vastupidist. Seejuures tekitab tõsise kahtluse X väidete usutavuses raha olemasolu kohta ka tema väidete vastuolulisus (vt ülal p-d 44-45), kusjuures on tähelepanuväärne, et 07.09.2020 kirjas rääkis ta üldsõnaliselt „enam kui olulise summast“ ja alles 19.11.2020 kirjas hoiukarbist kadunud „enam kui olulisest summast 6000 eurost“. Raha olemasolu ja kadumise väidete ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et algul süüdistas X raha kadumisega seoses nimeliselt politseiametnikku D, keda, nagu on selgunud, toimingul üldse
1-21-2724 polnudki. X leiab, et tema kinnitus, et korteris oli hoiukarbis 6000 eurot, on raha olemasolu kohta piisav tõend, ning riigil tuleb tõendada, et seda seal ei olnud. Jääb selgusetuks, millele tuginedes X sellist tõendamiskoormust väidab ja millisel põhjusel on tema kolm aastat hiljem esitatud väide, et 6000 eurot seal oli, veenvam tõend, kui see, et läbiotsimisel (mille käigus muuhulgas otsiti ka arestitavat vara) seda raha ei leitud.
53.X on heitnud kaebustes menetlejale süülise rikkumisena ette muuhulgas läbiotsimismääruse ja –protokolli seadusekohast tutvustamata jätmist ning asjaolu, et läbiotsimisprotokolli ei kantud märget läbiotsimisel sularaha mitteleidmise kohta. KrMS § 91 lg 7 kohaselt tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu läbiotsimismäärust. Kaebaja saadetud määrusest on tuvastatav, et vanemprokurör Saskia Kase 14.06.2017. a XXX, läbiotsimismääruse allkirjastas samal päeval C. 14.06.2017. a läbiotsimisprotokollist nähtuvalt viibis XXX korteri läbiotsimise juures eluruumi üürnik C, kes on oma allkirjaga kinnitanud, et protokoll on läbi loetud ja õigesti koostatud ning et ta sai protokolli koopia kätte samal päeval. Kriminaalasja nr X-XX-XXXXX materjalide hulgas on ka XXX eluruumi 17.11.2016. a üürileping (III kd, tl 58-62), mille kohaselt on korteri üürnikeks nii X kui ka C. Arvestades seda ja asjaolu, et nimetatud isikutel oli ka ühine laps, polnud menetlejatel toimingu ajal põhjust kahelda selles, et tegemist on perekonnaga. Kuna määrust ja protokolli tutvustati C-le, kelle elukohas läbiotsimist toimetati, ja viimane on seda ka oma allkirjaga kinnitanud, siis toimus läbiotsimine kooskõlas KrMS § 91 lg-s 7 sätestatuga ning X väited võimalikust rikkumisest on alusetud.
54.Ringkonnakohus ei nõustu X-ga ka selles, justkui pidanuks prokuratuur kandma läbiotsimisprotokolli märke selle kohta, et tema elukohast ei leitud sularaha. KrMS § 92 lg 1 ei kohusta menetlejat läbiotsimisprotokolli kandma leidmata jäänud objekte.
55.Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et isegi kui X-l olnuks mõjuv põhjus kahju hüvitamise taotluse Riigikohtule mitteesitamiseks, ei oleks taotlusel edulootust, sest sellest ei nähtu viiteid kahju tekitanud menetlusõiguse rikkumisele. Ainuüksi kaebaja subjektiivne arvamus menetleja väidetava süülise menetlusõiguse rikkumise tulemusena isikule tekitatud kahju põhjustamise ning tõendamata väited raha olemasolu ja kadumise kohta ei anna alust SKHS § 7 kohaselt kahjunõudeks. Seega on juhtiva riigiprokuröri 02.02.2021. a määrus X süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata kohta õiguspärane ning riigi peaprokurör ja maakohtus on omakorda jätnud õigustatult X kaebused vastavalt 13.04. ja 14.05.2021. a määrustega rahuldamata.
56.Eelnevast tulenevalt ning juhindudes SKHS § 13 lg-test 2 ja 3 ning KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.05.2021. a määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.