lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-4703/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-4703/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
12.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-4703

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Alustamata kriminaalasja number

12.07.2021, Tallinn, kirjalik menetlus 1-21-4703 (21231500719)

Kohtunik

Heili Sepp

Kaebus ja taotlus

XX (X, ik XXXXXXXXXXX) kaebus Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a määrusele ja taotlus riigi õigusabi saamiseks viidatud määruse vaidlustamiseks ringkonnakohtus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX kaebus Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.
2.Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Kaebus, taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 01.07.2021 XX määruskaebus/taotluse, milles ta ei nõustus Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusega alustamata jäetud kriminaalasjas nr 21231500719. XX taotleb kaebuses ka riigi õigusabi, et vaidlustada eelviidatud määrus ringkonnakohtus. Taotleja on jätkuvalt seisukohal, et Y tegevus vastab kelmuse tunnustele. Mmm maksekorralduste tasumisest hoolimata edastab Y jätkuvalt XX-le arveid ja „meelitavad raha muudkui edasi“. XX tegi varakäsutuse ehk tasus mmm, kuid arvete kohaselt on mmm ikkagi tasumata ehk teda peteti. Ta sai ka varalist kahju, kuna tasus arved ära, kuid raha nõutakse jätkuvalt edasi.

1(3)

2.Ringkonnakohus leidis, et taotluse lahendamiseks on vaja rohkem infot selle menetluse kohta, millega seoses XX riigi õigusabi taotleb. Ringkonnakohtu taotlusel edastasid Riigiprokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet alustamata jäetud kriminaalmenetluse nr 21231500719 materjalid.
3.Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonnas 07.04.2021 XX kuriteoavaldus, mille kohaselt saadab Y (Y) avaldajale jätkuvalt mmm teateid, kuigi avaldajal on mmm juba 2020. a ja 2021. a eest tasutud (maksekorraldused nr 1330 ja 1643). Sellise käitumisega petab Y XX ja ameti tegevus vastab KarS § 209 lg 2 (kelmuse) tunnustele. Maksmata jäänud kohustus võib viia uute varaliste kohustusteni. Ta palub algatada kriminaalmenetlus ja kelmused-pettused lõpetada.
4.Politsei- ja Piirivalveamet jättis 07.04.2021. a teatisega kriminaalmenetluse selleks vajaliku aluse puudumise tõttu alustamata. XX ei nõustunud sellega ja vaidlustas teatise Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kus jäeti kaebus 04.05.2021. a määrusega rahuldamata. XX esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse peale kaebuse Riigikohtule ning riigiprokurör jättis selle 14.06.2021. a määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse XX, kes esitas kohtule ka taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a määruse vaidlustamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a määrusega, leiab, et puudub seaduslik alus kaebuse sisuliseks läbi vaatamiseks. Samuti puudub alus taotlejale riigi õigusabi andmiseks. XX kaebuse lahendamise võimalikkus
6.KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Samuti on Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a määruses isikule selgitatud viitega KrMS § 208 lg-le 1 edasikaebekorda ja tingimusi.
7.Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebust ei ole esitanud advokaat, vaid XX isiklikult. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebus esitatud õigustatud isiku (advokaadi) poolt ning see tuleb jätta kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata. Sellist seisukohta kinnitab ka senine Riigikohtu praktika (RKKKm 3-1-1-81-05, 3-1-1-84-05 ja 3-1-1-10-05). Eeltoodu tähendab seda, et ringkonnakohtul puudub alus XX isiklikult esitatud kaebuse läbivaatamiseks. Seega jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 3 juhindudes XX kaebuse Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise

2(3)

kohaselt on XX viibinud juba 3,5 aastat vahi all ning tema ainsaks tuluks on raha, mille lähedased saadavad talle vahel vangla arvele. Kinnisvara, väärtpabereid, mootorsõidukeid ja muud olulist vara XX taotluse kohaselt ei oma ja pangakonto on arestitud. Samuti puuduvad tal seosed äriühingute, ühistute ja mittetulundusühingutega. Taotluse kohaselt kulub tema sissetulek hügieeni- ja kirjatarvetele ning elektrile. Samuti on tal kohustus tasuda igakuiselt lapsele 140 eurot elatist ja tasumata nõudeid on 110 000 euro ulatuses. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid arvestades leiab ringkonnakohus, et sellised isiku majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad alust lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses.

9.Samas tuleneb KrMS § 41 lg 3 sõnastusest, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav õigusabi määramiseks, vaid kohus peab ka hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist asja sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-11-151-05).
10.Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist ning prokuratuuride kaebuse rahuldamata jätmise määruseid, samuti kohtule esitatud materjale, leiab ringkonnakohus, et õigusabi taotleja võimalus oma õiguste kaitseks antud menetluses on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks. Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises, ringkonnaprokuratuuri kui ka Riigiprokuratuuri määruses on piisava põhjalikkusega selgitatud KarS § 209 tunnuseid ning nende puudumist Y või selle töötajate käitumises. Ainuüksi asjaolu, et Y saadab XX-le väidetavalt mmm tasumise teatisi edasi ka pärast seda, kui taotleja on enda sõnul juba 2020. a ja 2021. a mmm tasunud, ei anna alust väita, et Y tegevuses esineks kelmuse tunnused. Kuna Riigiprokurör on oma määruses põhjalikult selgitanud, miks Y tegevus kelmuse objektiivse koosseisu tunnustele ei vasta (vt riigiprokuröri määruse punktid 3.4.1.-3.4.3.) ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, ei hakka kohus neid siinkohal üle kordama. Juhul kui XX on tõepoolest mmm juba tasunud, siis on jätkuvate teatiste saatmise näol ilmselt tegemist Y eksituse või arusaamatusega, mitte petmistahtega. Tekkinud olukorra väljaselgitamiseks ja ekslikult edastatud makseteatiste vaidlustamiseks tuleb XX-l pöörduda Y poole.
11.Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuigi KrMS § 6 sätestatu nõuab kriminaalmenetluse alustamist, ei ole põhjendatud selle alustamine olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus oma õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3, RÕS § 6 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.