lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-3318/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-3318/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
20.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-3318

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Alustamata kriminaalasja number

20.05.2021. a Tallinn, kirjalik menetlus 1-21-3318

Kohtunik

Urmas Reinola

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 07.04.2021. a vastus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X volitatud esindaja (Läti) vandeadvokaat Ainārs Leičenko, kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta X volitatud esindaja (Läti) vandeadvokaat Ainārs Leičenko kaebus Riigiprokuratuuri 07.04.2021. a vastuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esindaja Olegs Rošcins esitas 29.03.2021 Riigiprokuratuurile kuriteoteate, milles soovis kriminaalmenetluse alustamist KarS § 201, § 209, § 394, § 344, § 345 alusel. Lisaks palus tunnistada Xd kannatanuna, kellele on tekitatud kahju 15 000 eurot. Samuti palus kahtlustatavaks tunnistada YY, üle kuulata FF ja QQ.
2.Riigiprokurör S. Nurm märkis 07.04.2021. a (RP-6-7/21/64-1) vastuses kaebusele, et sama sisuga kuriteoteated on avaldaja esitanud Riigiprokuratuurile 17.03.2020 ja 25.03.2020. Nimetatud avalduste alusel on Riigiprokuratuur 26.03.2020 koostanud kriminaalasja nr 20700000014 alustamata jätmise teatise ning nimetatud teatis on avaldajale kätte toimetatud. Kuna kaebaja poolt esitatud väidetele on juba ammendavalt vastatud 26.03.2020 kriminaalmenetluse nr 20700000014 alustamata jätmise teatises, kaebuse esitaja ei ole alustamata jätmist vaidlustanud ega toonud välja uusi asjaolusid, mis oleksid kardinaalselt erinevad esialgsetes kuriteoteadetes toodust, siis puudub alus täiendava alustamata jätmise vormistamiseks ning kaebaja poolt 29.03.2021 esitatud kuriteoteate täiendavaks analüüsimiseks, kuna

1(3)

nimetatud kuriteoteatele on juba vastatud ja antud vastuse olulisemad seisukohad on täiendavalt nimetatud vastuses välja toodud.

3.Riigiprokuratuuri 07.04.2021. a vastusele esitas 07.05.2021. a kaebuse X volitatud esindaja (Läti) vandeadvokaat Ainārs Leičenko, kes leiab, et riigiprokurör jättis põhjendamatult kriminaalmenetluse alustamata. Kaebaja möönab ringkonnakohtule esitatud kaebuses sedagi, et tegelikult on teiste kriminaalmenetluste raames juba kuriteoteates toodud asjaolude kohta seisukoht esitatud, kuid kaebaja hinnangul on siiski mitmed faktilised asjaolud jäetud tähelepanuta. Samuti heidetakse riigiprokurörile ette, et viimane ei ole oma vastuses selgitanud edasikaebe korda kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks, mistõttu on kaebus esitatud KrMS § 208 korras. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Riigiprokuratuuri 07.04.2021. a kriminaalmenetlusest keeldumine; alustada kriminaalmenetlust; tunnistada kannatanuna X-d; määrata uus prokurör, sest S. Nurm ei ole sõltumatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebus Riigiprokuratuuri 07.04.2021. a kirjale (vastus kaebusele) tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.
5.KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus kriminaalmenetluse alustamata jätmise, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud rahuldamata tema kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele ning seda Riigiprokuratuuri määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Seega ringkonnakohus vaatab viidatud sättest tulenevalt esiteks süüdistuskohustusmenetluse raames läbi kaebuseid, mis on esitatud Riigiprokuratuuri määrusele. Olukorras, kus puudub Riigiprokuratuuri määrus, mida vaidlustada, sest Riigiprokuratuur on vastanud isikule kirjaga tema korduvale kuriteoteatele kriminaalasja alustamiseks ning on teinud seda põhjusel, et samadel asjaoludel on juba vastav menetlusotsustus vastu võetud (mida kaebaja aga ei vaidlustanud) ja uusi asjaolusid uues kuriteoteates esitatud ei ole, mis tingiks uue sisulise menetlusotsustuse tegemise samas küsimuses samadel asjaoludel, mida seejärel kaebusega saaks vaidlustada, puudub ka alus kaebuse esitamiseks riigiprokuröri kirjale. Kirjas on selgitatud kuriteoteate esitajale asjaolusid seoses tema poolt varasemalt samasisulise kuriteoteate esitamise ja selle osas tehtud menetlusotsustustega, mistõttu ei ole pidanud riigiprokurör võimalikuks ega vajalikuks uue menetlusotsustuse tegemist kriminaalmenetluse alustamisega seoses, mida saaks kannatanu seejärel kaebusega vaidlustada. See on olnud ka põhjuseks, miks riigiprokurör ei märkinud (kirjas) edasikaebekorda ja -asjaolusid, sest menetlusotsustuse sisulisel tegemisel peab selle edasikaebe korra välja tooma. Kiri, kus selgitatakse asjaolusid, pole menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks, mida seejärel kaebusega vaidlustada, seega puudub sellel ka edasikaebevõimalus. Teiseks tuleb märkida sedagi, et kuivõrd kuriteoteade oli esitatud Riigiprokuratuuri, siis lisaks sellele, et vastuskirja kaebusega vaidlustada ei saa (juhul, kui pole selliseid uusi asjaolusid kuriteoteates välja toodud, mis tingiks uue sisulise otsustuse tegemise kriminaalmenetluse alustamise otsustuse küsimuses), siis KrMS § 207 lg 1 põhimõttest tulenevalt oleks tulnud juhul, kui kaebaja hinnangul lahendas riigiprokurör siiski kriminaalmenetluse alustamise küsimust, kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustusele esitama Riigiprokuratuurile, kelle poolt sel juhul alles kaebuse rahuldamata jätmisel oleks saanud vastavale määrusele KrMS § 208 lg 1 korras ringkonnakohtule kaebuse esitada. Seega kõnealusel juhul puudub ringkonnakohtul alus vastava kaebuse läbi vaatamiseks nii esiteks põhjusel, et pole üldse Riigiprokuratuuri määrust (on kiri), mida saaks ringkonnakohtule vaidlustada, kui ka teiseks põhjusel, et KrMS §-st 207 nähtuvalt alles prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmisele esitatud kaebuse lahendamisel (selle rahuldamata jätmisel), saab vastavat määrust ja seega otsustust

2(3)

kaebuse rahuldamata jätmise kohta ringkonnakohtule vaidlustada. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustust (tema hinnangul) Riigiprokuratuurile vaidlustanud, kes seejärel oleks kaebuse rahuldamata jätnud ja sellist kaebust isik käesoleval juhul vaidlustaks ringkonnakohtule. Seega pole sellises olukorras täidetud ka alused kaebuse esitamiseks KrMS § 208 lg 1 korras ringkonnakohtule. Seetõttu tuleb eeltoodud asjaoludel ringkonnakohtule esitatud kaebus jätta läbi vaatamata.

6.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 207, 208 ja 390 jätab ringkonnakohus X volitatud esindaja (Läti) vandeadvokaat Ainārs Leičenko kaebuse Riigiprokuratuuri 07.04.2021. a vastusele läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.