Kohtulahend

1-21-2920 XX suguelundeid. Seepeale hakkas XX appi karjuma ja YY lahkus. Karjumist nägi ja kuulis kindlasti üks laps. XX märgib, et on YY sellisest tegevusest äärmiselt nördinud. Veel heidetakse kaebuses YY-le ette seda, et ta hakkas XX maale loata ehitama, märkides maha mingi ehitise piirid. See asi jõudis politseisse, sest XX keeldu YY ei kuulanud. Kaebuses märgitakse veel, et YY võtab XX loata ja viib ära XX poolt tee parandamiseks paigaldatud kivid. Kõik kirjeldatu kaebuse kohaselt on toimunud XX-le kuuluva maa ja tee peal. Kaebaja on seisukohal, et YY on toime pannud KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ahistava jälitamise. Samuti palub kaebaja kontrollida, kas YY käitumises võivad esineda veel ka mõne teise kuriteo või väärteo (nt seksuaalne ahistamise) koosseisu tunnused. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis

1-21-2920 Kaebuses märgiti, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõistis Pärnu Maakohus XX.XX.XXXX otsusega XX KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Ses asjas süüdistas YY XX tema suunas kivide viskamises ajal, kui ta XX filmis. Varem on Pärnu Maakohus lõpetanud oportuniteediga kriminaalmenetluse (nr Q-QQ-QQQQ) YY suhtes samuti KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Nimelt oli YY sõitnud korduvalt oma traktoriga XX talu õuele, tiirutanud ümber põõsaste ja visanud XX poega õllepudeliga vastu rindkeret. Sündmused leidsid aset pooleteisekuulise vahega ja mõlemal juhul said need alguse YY käitumisest. XX suhtes alustatud kriminaalasjas selgus, et YY filmis (ja tüütas) XX 22. septembril 2017, 24. mail 2018, 14. detsembril 2018 ja kaks korda 15. märtsil 2019. Kannatanu esindaja märgib, et need on üksikud juhtumid paljudest ning XX on kinnitanud, et ainuüksi 15. märtsil 2019 tülitas YY teda neljal korral, millest kolme mees filmis. Kõikide filmimiste ajal on XX olnud oma kinnistul ja teinud talle vajalikke töid. YY ei austa naaberkinnistu privaatsust. Sellist 33-aastase mehe ebatervet huvi 71-aastase naise vastu sai kaebaja hinnangul pidada üksnes kiusuks või – kui mobiiltelefoniga filmitakse seelikusaba alust ja riivatakse naise suguorganeid – ka seksuaalseks ahistamiseks. YY on näidanud, et ta ei lõpeta filmimist. Ta väidab, et politseinikud olevat tal soovitanud iga kahtlast asja filmida. Kaebaja pidas arusaamatuks prokuröri seisukohta, et YY-l on konfliktisituatsioonis õigus filmida. Prokuratuur ei ole tähelepanu pööranud sellele, et konflikti tekitab YY ise, et seda siis filmida ja olukorda eskaleerida. Kaebuses selgitati, et poolte vastasseisu põhjustab üksnes näiliselt XX-le kuuluva tee kasutamine YY poolt, kuna viimane ei ole ühelegi XX-le kuuluvale teelõigule taotlenud seaduses ettenähtud korras servituudi seadmist, pöördunud kohtusse ega vallavalitsusse. Samas ei ole YY-l üldse vajadust XX teed kasutada. Väiteid selle kohta, et YY XX jälgib, filmib ja tülitab, kinnitasid täiendavalt YY kriminaalasjas nr X-XX-XXXX antud ütlused, et nii kui ta XX väljas tegutsemas näeb, läheb ta seda filmima. Kaebaja hinnangul on YY tegevuse eesmärk XX alandamine ja häirimine. Tegemist on XX eraellu sekkumisega. Seda ei muuda asjaolu, et naabrid viibivad juhtumite ajal oma kinnistul. Seejuures ületas YY aegajalt ka kinnistute piire: väiksem vahemaa võimaldas tal verbaalselt XX tülitada ja filmides tema nina all liikuda. Veel leidis kaebuse esitaja, et kui prokuratuuri hinnangul oli YY käitumises ühes episoodis tuvastatav väärteo koosseis, olnuks asjakohane edastada ses osas avaldus Politsei- ja Piirivalveametile. XX on seisukohal, et YY käitumine on kestnud juba mitu aastat ega lõppe. XX soovib rahulikult elada, naabreid ta ei tülita ja teeb üksnes omi toimetusi ega eelda, et tema tegevus omal maal peaks naabrile meeldima. XX soovib, et YY käitumine saaks õiglase hinnangu ja seeläbi lõppeks tema pidev ahistamine. Riigiprokuratuuri määrus

1-21-2920

1-21-2920

1-21-2920 YY otsib XX-ga spetsiaalselt kontakti: nt „Mis teed siin?“-laadis küsimuste esitamine ja samaaegne filmimine (XX on kohtus selgitanud, kuidas see välja näeb, kuidas YY tema ees kargles, filmis ja verbaalselt tülitas), XX tegevuskoha juures olemine ja tema tegevuse kritiseerimine, XX pidev jälgimine (see on kannatanule ju tunnetatav), mida YY on ka ise tunnistanud ning XX kinnistule vaiade panemine. Kirjeldatud tegevuste eesmärk ei ole kaebaja hinnangul sõidutee küsimuse lahendamine, vaid XX terroriseerimine, hirmutamine ja alandamine. Ahistava jälitamise raamesse mahub ka jalgevahe filmimine. Kaebuses märgitakse, et kuriteokaebuse esitamise eesmärk ei olnud XX kinnistule loata tungimise eraldi kvalifitseerimine, vaid selle tegevuse väljatoomine oli üks osa YY käitumise iseloomustamisest. Kannatanu esindaja leiab, et kui kaebaja esitatud andmed on ebapiisavad, on võimalik täiendavalt koguda materjali filmimiste ning muu XX ahistava käitumise kohta. Samuti on võimalik leida tunnistaja, kes nägi XX filmimist ja katsumist jalgade vahelt ning vaiade rammimist XX kinnistule. Kui YY käitumine ei kvalifitseeru ahistavaks käitumiseks, siis tekib kaebaja hinnangul küsimus, kui kaua peaks XX kirjeldatud tegevust taluma, et see prokuratuurile huvi pakuks. Kaebuse esitaja hinnangul on Riigiprokuratuuri määrus justkui üleskutse YY-le tegevuse jätkamiseks. Põhiseaduse kohaselt peaks iga kodanik saama riigilt tuge ja kaitset. XX on oma kõrges eas pidanud läbima põhjendamatult kriminaalmenetluse ja taluma YY ahistavat käitumist. Kaebaja leiab, et prokuratuuri soovimatusele YY käitumist kriminaalmenetluse raames hinnata ja uurida, ei ole mingit õigustust. Kokkuvõttes on XX seisukohal, et Riigiprokuratuur on kaebuse rahuldamata jätmisel teinud olulisi kaalutlusvigu ja jätnud tõendid arvesse võtmata. Kannatanu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud juba olemasolevate (teistes kriminaalmenetlustes) kogutud tõendite pinnalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-21-2920 inimese jaoks, kes tunneb, kuidas teda tema kodu juures toimetades mis iganes põhjusel pidevalt jälgitakse, on olukord vägagi häiriv. Erinevalt kaebuse esitajast leiab ringkonnakohus aga, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX materjalid ei kinnita YY sellist pidevat XX jälgimist ja filmimist, vaid – vastupidi – seavad selle kahtluse alla.

7.1 Kaebaja hinnangul on YY ise Pärnu Maakohtu 19. veebruari 2021 istungil ütlusi andes kinnitanud, et ta filmib XX pidevalt. Kaebuses osutatakse YY öeldule, et ta haarab kaamera. Kaebaja leiab, et YY on selle all pidanud silmas XX igapäevast elu ja tegevust. Olles tutvunud Pärnu Maakohtu 19. veebruari 2021 istungi protokolliga, leiab ringkonnakohus, et kaebuses on kajastatud YY ütlust kontekstist välja rebituna ning tegelikult YY ütlused selliseks järelduseks, nagu on teinud kaebaja, alust ei anna. Arvestada tuleb, et seda, mida mõtleb YY on ütlustes selgitanud seda, millega tema ja XX konfliktid seotud on ja mis on need olukorrad, mille puhul ta on filmimist vajalikuks pidanud. Tema ütlust kohaselt on konflikti allikaks on XX maal olev tee, mida ka YY kasutab. YY selgitas, et jäädvustab seda, kui XX teed lõhub või teeb midagi muud, mis ei tundu talle õige. Niisiis annavad YY ütlused alust järelduseks, et ta fikseerib konkreetselt teega seotud konfliktseid olukordi. Ühtegi tõendit, et YY filmiks mingeid muid olukordi, ei ole. Kuriteokaebuse ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse kohaselt on YY filminud XX ka jalge vahelt, puudutades seejuures tema intiimpiirkonda, kuid kaebuses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mille alusel see oleks tuvastav. Kaebuses on märgitud, et võimalik oleks ära kuulata sündmusi pealt näinud tunnistajad. Samas ei ole kaebuses viidatud ühelegi isikule, kes oskaks kaebuses kirjeldatud sündmuste kohta ütlusi anda. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole võimalike tunnistajate kohta midagi märgitud, ent ka kuriteokaebuses on ebamääraselt välja toodud, et jalge vahelt filmimist ja XX karjumist nägi pealt „üks laps“. Kõik kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimikus oleval DVD-plaadil olevad videosalvestised kajastavad just teel toimuvat. Videosalvestistel olevad olukorrad on ilmselgelt konfliktsed. Seejuures ei kinnita videosalvestised sugugi XX esindaja väiteid, et YY ise provotseerib konflikte, et neid filmida. Vaid 15 märtsil 2019 tehtud video saab ringkonnakohtu hinnangul väita, et konflikti algatajaks oli YY. 22. septembri 2017 salvestisel läheneb just XX YY-le selgelt agressiivselt ja teda valjuhäälselt oma teelt ära ajades. 24. mai 2018 salvestisel asub XX YY hoovi juures jalaga kruusa teelt muru peale lükkama. Ringkonnakohtu hinnangul on just see provokatiivne käitumine. Kokku on kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimiku juures viis videosalvestist, mis pärinevad 22. septembrist 2017, 24. maist 2018, 14. detsembrist 2018 ja

1-21-2920 küsimustes, esitades aga küsimusi nii, et see, kui tihti YY XX tegevust filmis, välja ei tulnudki. Nii küsis kaitsja: „Kuidas teie sellest aru saate, et kui inimest keegi järjepidevalt filmib, kas inimene võib sellest olla häiritud? Kas teile ei tundunud, et teie tegevus võib XX ärritada ja ajadagi selliseks, et ta teid kuidagi verbaalselt, sõnadega, ründab?“. Sellega seoses tuleb nentida, et fakti, nagu oleks YY filminud järjepidevalt, ristküsitluse käigus eelnevalt antud vastustest ei ilmne. Kuna küsimus, olgugi et sisaldas väidet filmimise sagedust puudutavat väidet, käis selle kohta, kas YY arvates võiks tema tegevus XX häirida, sellele küsimusele antud vastuses YY seda, kui tihti filmimist on ette tulnud, ei maini. Edasi esitas kaitsja juba küsimuse, milles sisaldus vaikimisi väide, et filmimine toimub iga päev või vähemalt ülepäeviti: „Kas teie ise tahaksite, et keegi teid igapäev või üle päeva käib filmimas?“ Sellele vastas YY: „See on liialdus, et iga päev. “ Seega on kokkuvõttes YY kinnitanud üksnes seda, et nii tihti ta filminud ei ole, kui kaitsja väidab. Kokkuvõttes viitavad KrMS § X-XX-XXXX materjalid sellele, et YY filmib konkreetseid konfliktiolukordi. Mingeid andmeid, mis viitaks sellele, et YY filmiks igasugust XX tegevust või et ta pidevalt ise provotseeriks konflikte, ei ole. See, et maakohtule esitati tõendina vaid viis salvestist, mis pärinevad aastatest 2017 – 2019, annab ühtlasi põhjust järelduseks, et tegemist ei ole sellise sagedase filmimisega, mida oleks põhjust pidada järjepidevaks tegevuseks.

7.2 Kaebuse kohaselt ei piirdu YY XX häiriv tegevus vaid filmimisega. Kaebuses viidatakse veel kriminaalasjale nr Q-QQ-QQQQ, milles süüdistati YY selles, et YY tungis XX õuele, tiirutas seal traktoriga ringi ja lõi XX poega pudeliga. Lisaks sellele on YY löönud XX maal maasse vaiu. Seoses väidetega, et YY tungis XX õuele, tiirutas seal traktoriga ringi ja lõi XX poega pudeliga, märgib ringkonnakohus, et selle teo suhtes on tehtud jõustunud kohtulahend, millega lõpetati YY suhtes menetlus. Ne bis in idem põhimõte keelab selles kohtulahendis käsitletud asjaolusid taas uue kuriteo tunnustena arvestada. Mis puutub väitesse, et YY on püüdnud XX kinnistul alustada ehitustegevust, rammides sinna vaiu maasse, siis ei näe ringkonnakohus selle tegevuse ja filmimise vahel mingit seost, mis annaks käsitada neid ühe korduva või järjepideva tegevusena.

1-21-2920 p-s 1 nõutud alus. Ka ei osutada kaebuses piisava konkreetsusega põhjendamatult tegemata jäetud menetlustoimingutele, mille tegemine oleks menetluse alustamise korral teostatav. Seetõttu ei ole prokuratuuri kriminaalmenetluse alustama kohustamiseks alust. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 juhindudes Riigiprokuratuuri

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.