Kohtulahend

1-21-2356

1-21-2356 tingimuse, mille täitmine pole loodusseaduste järgi võimalik – seadmine viidata selle, et omanik on asjast kestvalt ilma jäetud ja et võõrvaldaja on kehtestanud omavalduse. Praegusel juhul see aga nii ei ole: valdaja poolt asja tagastamisel seatud tingimus on objektiivselt täidetav ja selle seadmisest ei nähtu midagi sellist, mis annaks alust arvata, et valdaja on seeläbi asunud teostama omavaldust. Ainuüksi asjaolu, et vara omaniku hinnangul ei ole valdaja õigustatud temale nõudeid esitama ja omanik keeldub nende täitmisest, ei muuda võõrvaldaja käitumist iseenesest ja automaatselt omastamistahte manifesteerimiseks. Niisiis viitavad kuriteoteates kirjeldatud asjaolud sellele, et CC on tegutsenud vara võõrvaldajana. Võõrvaldajana vara suhtes õigusliku kohustuse täitmata jätmine – antud juhul X vara tagastamata jätmine – ei ole aga senise kohtupraktika järgi käsitatav omastamisena (vt Riigikohtu eelviiadtud lahendid asjades 3-1-1-109-12, p 9; 3-1-1-99-15, p 30; 3-1-1-49-16, p 16). Eelnevast tulenevalt ei nähtu riigiprokuröri hinnangul käesoleva juhtumi kirjelduses sellist asjaolu, mis annaks alust arvata, et toime oleks pandud KarS § 201, s.o omastamise tunnustele vastav tegu. Nii on Põhja Ringkonnaprokuratuur jätnud vastavas osas põhjendatult menetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Lisaks leitakse kuriteokaebuses ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses, et CC tegu võib vastata ka KarS § 206 tunnustele. KarS § 206 kriminaliseerib arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise ja sulustamise. Kõnealune säte kaitseb eeskätt õigustatud isiku huvi arvutiandmete puutumatuse vastu (vt Riigikohtu lahend asjas 3-1-1-9414, p 203), st sisuliselt kaitseb koosseis õigustatud isiku võimalust arvutisüsteemis olevat teavet kasutada. Kuriteoteates käsitatakse arvutiandmetesse sekkumisena andmete – eeskätt töötaja enda postkasti sisu – kopeerimist lokaalsele andmekandjale. Põhja Ringkonnaprokuratuur on menetluse alustamata jätmise teatises õigesti selgitanud, et ainuüksi isikule kättesaadavate andmete kopeerimine lokaalsele andmekandjale ei ole käsitatav arvutiandmetesse sekkumisena – muutmise, kustutamise, rikkumise ega sulustamisena –, kuna sel moel ei ole arvutisüsteemi andmeid mõjutatud. Vastav seisukoht valitseb ka Eesti õiguskirjanduses (vt E. Hirsnik – KarS § 206 komm 4.2). Kuna andmete kopeerimisega ei mõjutata algandmete puutumatust – andmed jäävad endiselt õigustatud isikule kättesaadavaks –, ei riiva selline tegu kõnealuse koosseisuga kaitstavat õigushüve. Nii ei vasta kirjeldatud tegu KarS § 206 tunnustele. Samuti leitakse kaebuses, et CC tegu võib vastata KarS § 217 tunnustele. KarS § 217 järgi on karistatav arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel. Põhja Ringkonnaprokuratuur on õigesti selgitanud, et kuriteokaebuse kohaselt sisenes CC X arvutisüsteemi (sh oma elektronpostkasti) töösuhte kehtivuse ajal, mil CC-l oli õigus nimetatud arvutisüsteemi kasutada – seega ei olnud arvutisüsteemi sisenemine ebaseaduslik. Ühtlasi ei nähtu, et CC oleks sisenemisel kõrvaldanud mõne kaitsevahendi või seda kuidagi vältinud. Seega on Põhja Ringkonnaprokuratuur õigesti leidnud, et kirjeldatud tegu ei vasta ka KarS § 217 tunnustele. Ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt andmete kopeerimine lokaalsele andmekandjale võiks olla käsitatav isiku poolt arvutisüsteemi tungimisena seetõttu, et kopeeritud andmed pärinesid algselt teisest arvutisüsteemist ja lokaalsele kõvakettale kopeerimisega sisuliselt võimaldatakse neile andmetele täiendav ligipääs. Nimelt lokaalsel andmekandjal asuva faili avamisel on teo objektiks konkreetne fail lokaalsel andmekandjal, mitte kannatanu arvutisüsteem, kust see kopeeriti – seega puudub KarS § 217 mõttes koosseisupärane objekt. Nii ei vastaks ka CC poolt oma elektronpostkasti sisu (või muude failide) lokaalsele andmekandjale kopeerimine ega ka pärast töösuhte lõppu nende failikoopiate sisuga tutvumine KarS § 217 tunnustele, kuna tehtud failikoopiad ei oleks käsitatavad arvutisüsteemina KarS § 217 tähenduses. Kuigi andmete kopeerimine ja nende võimalik hilisem kasutamine ei vasta olemuslikult ei KarS § 206 ega KarS § 217 tunnustele, võib see siiski vastata mõne muu süüteo tunnustele. Sõltuvalt puudutatud andmete liigist ja nende kasutamise viisist võivad kõne alla tulla mh KarS § 2221,

1-21-2356 § 241, § 243, § 377 ja AvTS-is ning IKS-is sätestatud väärteokoosseisud. Käesoleval juhul ei anna aga kuriteokaebuses ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kirjeldatu alust arvata, et CC tegu vastaks mõnele sellisele kuriteokoosseisule. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele

1-21-2356 esitatud vastunõude õiguspärasust) pidanuks prokuratuur analüüsima ka ilma X vastava osunduseta. Prokuratuur on lähtunud kriminaalmenetluse alustamata jätmisel kehtiva materiaalõigusega selgelt vastuolus olevast eeldusest, et CC esindaja esitatud nõudmised on põhjendatud ja X keeldumine nende nõudmiste aktsepteerimisest ei ole põhjendatud. Tegelikkus on täpselt vastupidine – CC-l puudub õiguspärane alus siduda tööandja vara tagastamine nõudmisega väljastada talle isiklikke andmeid (täpsustamata milliseid) ja X-l puudub õiguslik alus töötaja põhjendamatute nõuete täitmiseks. On oluline ja prokuratuurile teada, et paralleelselt CC-ga seotud töövaidlusega ja vaidlustega tema käes oleva tööandja vara kinnipidamise ja tööandja andmetele lubamatu juurdepääsu tekitamise üle kestab ka X analoogne vaidlus samuti endise töötaja OO-ga. Nagu CC, on ka OO keeldunud tööandja vara tagastamisest kuni talle tema väidetavate isiklike andmete üleandmiseni, mille liiki ega asukohta ta ise nimetada ei suuda. Seejuures on OO esitanud avalduse X suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks ja X kohustamiseks nende andmete andmiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile (lisa 1). X on esitanud OO nõuetele vastuväited ja palunud Andmekaitse Inspektsioonilt selgitusi sülearvutis paiknevaid andmeid puudutava nõude täitmise võimalikkuse kohta. Andmekaitse Inspektsioon on 02.03.2021. a kirjas X-le vastanud: „Mis puudutab OO valduses olevat sülearvutit ja selle kõvakettal olevaid isikuandmeid, siis tõepoolest pole teil neid andmeid võimalik väljastada, kuivõrd teil puudub antud kõvakettale ligipääs. (seda eeldades) Andmekaitse Inspektsioonil on arusaam, et ka OO ei saa antud sülearvutile enam ligi, mistõttu istuvad need andmed seal kinni. Nende osas saate isikuandmed väljastada alles siis, kui arvuti on teie valduses. Samas ei näe Andmekaitse Inspektsioon siin ka probleemi selles, kui te arvuti tagasi saamisel kõvakettal olevad andmed kustutate (hard reset/format). See oleks andmetöötluse vaates kõige mõistlikum viis, sest teil puudub õiguslik alus seal olevate isikuandmete töötlemiseks ja OO-l puudub õiguslik alus sinna juurdepääsu saamiseks. Sinna talletatud andmete kadumise riisiko lasub OO-l endal.“ Täpselt sama saaks olla Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht seoses CC väidetavate isikuandmetega tööandja sülearvutis, mida CC enda valduses peab. Andmekaitse Inspektsiooni seisukohast X ja tema endise töötaja (sh ka CC) vahelise andmekaitsevaidluse lahendamisel nähtub seega üheselt, et kuna X-l puudub õiguslik alus endise töötaja käes olevas sülearvutis olevate isikuandmete töötlemiseks ja endisel töötajal puudub õiguslik alus sinna juurdepääsu saamiseks, on CC sidunud sülearvuti tagastamise sellise tingimusega, mille täitmine ei ole lubatav ega võimalik – tingimus on seega objektiivselt võimatu. Vara tagastamiseks seatud tingimuse objektiivne võimatus ei pea tulenema üksnes loodusseadustest, vaid võib tuleneda ja antud juhul ka tuleneb õiguskorrast. Kuna CC esindaja poolt esitatud nõudmiste täitmine oleks vastuolus kehtiva õigusega ja seega võimatu, on objektiivselt võimatu ka sellise nõudmise kaudu vara tagasisaamine, mistõttu on CC esindaja manifestatsioon vara tagastamise valmisoleku kohta tühine ja tegelikult on CC asunud teostama võõra vara suhtes omavaldust. On ilmne, et olukorras, kus X-l on võimatu täita CC nõudmist ja CC oma esindaja kaudu esitatud nõudmistest ei loobu, puudub tal tegelikult soov ja valmisolek X vara tagastada. Sellises olukorras tuleb jaatada CC käitumises omastamise koosseisuliste tunnuste esinemist ja vastupidist saaks väita üksnes erineva olukorra selgumisel, mis saab toimuda kriminaalmenetluses tõendite kogumise ja uurimise tulemusel. Jättes omanikule tagastamata vara, mille kasulikkus omaniku jaoks ajas kiirelt (vaidluse ajal) väheneb ja mis seetõttu kiirelt kasutuks muutub, võtab võõra vara valdaja omanikult võimaluse ka vara kunagi kaugemas perspektiivis tagasi saamisel võimaluse selle vara kasulikke ja omanikule vajalikke omadusi enam kasutada. Sellise vara kinnipidamisel avaldub selge omastamistahe ka ainuüksi vara kinnipidamise ja mittetagastamise faktist. Eelnevast nähtub, et CC-l puudub õiguslik alus võõrast vallasasja enda valduses pidada ja seda isegi ainult ajutiselt kasutada kasvõi näiteks dekoratiivse esemena. See asjaolu viitab KarS §

1-21-2356 215 lg 1 sätestatud kuriteo - võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise – tunnustele. Järelikult, kui arvuti endale pidamises tõepoolest puudub omastamise koosseis, on KarS § 215 lg 1 sätestatud koosseisu tunnused siiski olemas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuriteokaebuses kirjeldatud CC käitumine seoses X arvutiandmetega vastab või vähemalt võib vastata KarS § 206, s.o arvutiandmetesse sekkumise tunnustele. Selle kahtluse kinnituseks on kaebaja toonud esile faktid: CC kopeeris 14.01.2021. a ehk enne töösuhte lõpetamist oma arvuti desktopile kogu oma tööalaseks kasutamiseks mõeldud elektronpostkasti sisu; tööalase elektronpostkasti sisu kopeerimisega X arvutisüsteemi välisele andmekandjale lõi ja tagas CC endale kõigi elektronpostkastis olevate andmete piiramatu kasutamise võimaluse nii töösuhte ajal kui pärast seda. Prokuratuur on seisukohal, et töötaja enda tööalase elektronpostkasti sisu kopeerimine lokaalsele (tööandja arvutisüsteemi välisele) andmekandjale ei ole käsitatav arvutiandmetesse sekkumisena, kuna see ei mõjuta arvutiandmeid. X ei nõustu väitega, et töötaja ei saa tööandja arvutisüsteemist endale andmete kopeerimisega KarS § 206 tunnustele vastavat tegu toime panna. Algandmete puutumatusena saab käsitleda ka nende säilimise mõjutamist, sh nt säilitamist pärast nende andmete säilitamise määratud tähtaja möödumist. Kopeerides andmed X arvutisüsteemist isiklikus kasutuses olevale lokaalsele andmekandjale saab töötaja seega mõjutada andmete säilimist (tagada säilimise) pärast X süsteemis kehtivat andmete säilitamistähtaja möödumist, s.o toime panna arvutiandmete mõjutamise. Arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmisena tuleb käsitleda kõiki tegusid, mis on suunatud teo toimepanemise hetkel arvutisüsteemis olnud andmete muutmisele ja seda sõltumata sellest, kas andmete muutmise võimaluse ajal paiknevad need andmed algses asukohas arvutisüsteemis või väljaspool seda. KarS § 206 kaitse-eesmärk on tagada konkreetses arvutisüsteemis paiknevate andmete paiknemist selles süsteemis tingimustega, mille neile andmetele tagab see konkreetne süsteem. Andmete kopeerimine süsteemist välisele andmekandjale loob võimaluse selliste süsteemis paiknevate andmete ebaseaduslikuks muutmiseks ja peab olema samuti hõlmatud KarS § 206 sätestatud teokoosseisuga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuriteokaebuses kirjeldatud CC käitumine seoses X arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimisega vastab või vähemalt võib vastata ka KarS § 217, s.o arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise tunnustele. Selle kahtluse kinnituseks on kaebaja toonud esile faktid: CC kopeeris tööandja arvutisüsteemist andmed lokaalsele andmekandjale; CC-l on võimalik pääseda pärast töösuhte lõppemist tööandja arvutisüsteemist pärinevatele andmetele lokaalse andmekandja kaudu ligi ilma selleks kehtivaid juurdepääsuõigusi omamata. Prokuratuur on asunud seisukohale, et CC võimaluse panna toime Kars § 217 järgi kvalifitseeritav tegu välistab asjaolu, et ta sisenes X arvutisüsteemi kasutamiseks, sh andmete kopeerimiseks, veel kehtinud töösuhte ajal, mil arvutisüsteemi sisenemine ei olnud ebaseaduslik. Prokuratuur osundab ka, et kuriteokaebusest ei nähtu, et CC oleks töösuhte ajal tööandja arvutisüsteemi sisenemisel kõrvaldanud mõne kaitsevahendi või seda kuidagi vältinud. Tõepoolest, kuriteokaebusest midagi sellist ei nähtu, kuna X ei ole midagi sellist kunagi ka väita soovinud. X on väitnud ja prokuratuur on jätnud tähelepanuta väite, et X kui endise tööandja arvutisüsteemist andmete kopeerimisega lokaalsele andmekandjale on CC loonud võimaluse kopeeritud andmetele hilisemaks juurdepääsuks ajal, mil tema töösuhe on lõppenud ja õigus selleks puudub, seejuures ilma andmetele andmebaasis pandud kaitsevahendita. Arvutisüsteemi dubleeriva paralleelsüsteemi loomine algse süsteemi välisele andmekandjale ja sellega arvutisüsteemi andmetele kaitseta juurdepääsu tekitamine on käsitletav arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimisena, kuna selle abil on võimalik saada ligi täpselt samadele andmetele, mis olid olemas kopeeritud nn algses andmebaasis, kuid ilma kaitsevahendita.

1-21-2356 Kaebaja ei saa nõustuda ka Riigiprokuröri osundusega, et ehkki kuriteokaebuses kirjeldatud tegevuste alusel võivad CC käitumise puhul tulla kõne alla nii KarS § 2221, § 241, § 243, § 377 kui ka AvTS-s ja IKS-s sätestatud väärteokoosseisud, ei anna aga kuriteokaebuses ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kirjeldatu alust arvata, et CC tegu vastaks mõnele sellisele kuriteokoosseisule. Selline seisukoht on põhjendamata ja paljasõnaline. Osundades konkreetsetele kuriteokoosseisudele, mis võivad kuriteokaebuse alusel kõne alla tulla, tulnuks prokuröril iga sellise konkreetselt osundatud koosseisu puhul ka põhjendada, miks CC tegu sellele konkreetsele koosseisule ei vasta. Võimalike väärteokoosseisude puhul ei ole prokurör märkinud isegi seda, et CC tegu ühelegi võimalikule väärteokoosseisule ei vasta. X on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel tulnuks kaaluda täiendavalt vähemalt CC käitumise vastavust IKS § 71 sätestatud väärteo tunnustele ning KarS § 157 ja § 1571 sätestatud kuritegude tunnustele. CC kopeeris X arvutisüsteemist andmeid, mille hulka võis arvestades tema tööülesannete raame ja tööülesannete täitmiseks võimaldatud juurdepääsu kuuluda ka teiste isikute tervist, eraelu või äritegevust puudutavat teavet ning delikaatseid isikuandmeid. Selliseid andmeid oli CC-l õigus teada ja kasutada üksnes tööülesannete täitmise raames ja neile andmetele kolmandatel isikutel juurdepääsu võimaldamine ei olnud lubatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-21-2356 rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist. Seetõttu lubab KrMS § 193 kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist, kuna põhjendamatu kohtueelse uurimisega võidakse riivata ka nende isikute õigusi, kelle suhtes uurimist läbi viiakse. Seetõttu alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ringkonnakohus selgitab sedagi, et mitte igale isiku poolt ei saa reageerida kriminaalmenetluse alustamisega. Käesoleval juhul on näha, et tegemist on olukorraga, kus endine töötaja ei saa oma isiklikke andmeid tööandja arvutist kätte viimase keeldumise tõttu talle sellised andmed sealt väljastada, mistõttu isiku soov olukorra lahenemiseni töövahend endale hoida ei saa olla käsitatav omastamistahte manifesteerimisena. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et CC-l puudub õiguslik alus arvuti väljaandmisele omapoolsete nõuete esitamiseks, ka sellisel juhul ei ole tuvastatav isiku tegevuses vara omastamise tahe. Tuvastatav on, et CC soovib vaid ligipääsu oma isiklikele andmetele nende kopeerimise eesmärgil X pädeva ametniku järelevalve all. X on aga keeldunud koostööst isikuga. Kohus leiab, et kuigi endine töötaja ei oleks pidanud hoidma oma isiklikke andmeid tööandja arvuti kõvakettal, ei moodusta selline tagastamise tingimus siiski omastamistahte manifesteerimist, mis tingiks kriminaalmenetluse alustamise. Tegemist on tsiviilvaidlusega.

1-21-2356 Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu, kuivõrd andmeid, mis on n-ö algses süsteemis ja millele isikul enam ligipääsu pole, ei ole võimalik isikul ka muuta.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.