lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-2670/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-2670/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
21.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
745
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-2670

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-2670 (21700000011)

Kohtunik

Orvi Koik

Taotlused

XX (X, ik XXXXXXXXXXX, viibimiskoht Viru Vangla) taotlused riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule juhtiv riigiprokuröri 3. märtsi 2021. a määruse vaidlustamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta XX taotlused riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 14.04.2021 ja 20.04.2021 XX erinevad taotlused õigusabi korras kaitsja määramiseks vaidlustamaks juhtiv riigiprokuröri 03.03.2021. a määrust kriminaalasjas nr 21700000011. Kuivõrd juhtiv riigiprokuröri määruse peale on õigus edasi kaevata advokaadi vahendusel, siis taotleb XX riigi õigusabi korras advokaadi määramist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2.
KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras.

1(3)

1-21-2670

3.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Ainuüksi vahi all viibimine ei tähenda, et isikul ei ole muud vara, mille arvelt tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kuna ringkonnakohtul puudub objektiivne teave isiku majandusliku seisundi kohta, pole võimalik järeldada isiku maksejõuetust ja sellest tulenevat vajadust saada riigi õigusabi.
4.Samas tuleneb KrMS § 41 lg 3 sõnastusest, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav õigusabi määramiseks ning riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine eeldab ka menetleja süüvimist asja sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet ja juhtiv riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, leiab ringkonnakohus, et XX võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks.
5.Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises kui ka juhtiv riigiprokuröri 03.03.2021. a määruses on piisava põhjalikkusega selgitatud kuriteotunnuste puudumist kõnesolevas asjas. Kaebajale on selgitatud, miks ei ole esitatud avalduse pinnalt võimalik sedastada mõne karistusseadustiku eriosas sätestatud süüteo toimepanemise tunnuseid. Nagu viitasid juba eelnevad menetlejad on XX Viru Maakohtu 16.02.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Juhtiv riigiprokurör on 03.03.2021. a määruses asjakohaselt viidanud, et samasisulisi Riigiprokuratuurile esitatud etteheiteid on kaebaja esitanud ka kriminaalasja nr X-XX-XXX kohtumenetluses. Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2021. a määrusega on XX apellatsioon Viru Maakohtu 16.02.2021. a otsuse peale jäetud läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus leidis, et kokkuleppes kirjeldatud teod on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud seaduses ette nähtud karistus. Kohtuotsus on tehtud vastavalt kokkuleppele, kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Riigi õigusabi taotlustes kordab XX, et kohtuotsus, millele juhtiv riigiprokurör viitab, ei ole jõustunud. Ringkonnakohus selgitab aga, et Riigikohus jättis 12.04.2021. a määrusega XX määruskaebuse läbi vaatamata, seega on Viru Maakohtu 16.02.2021. a süüdimõistev otsus nüüdseks jõustunud.
6.Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist väidetava süüteo toimepanemise eest, vaid kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave.

2(3)

1-21-2670

7.Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et riigiprokuröri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus oma õiguste kaitseks alustamata jäetud kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. Juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotlused riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.