1-21-2406
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2021, Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-2406
Kohtunik
Julia Katškovskaja
Kriminaalasi
XX taotlus riigi õigusabi saamiseks
Õigusabi taotleja
XX (ik XXXXXXXXXXX)
Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule.
Ringkonnakohus leiab, et XX riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata.
1-21-2406
1-21-2406 veebruari 2021 määrusega XX kaebuse rahuldamata, nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgituga, et XX ei ole esitanud teavet, mis viitaks mõne kuriteo tunnustele. Juhtiv riigiprokurör selgitas XX-le määruses kokkuleppemenetluse kohaldamise seaduslikke eeldusi, sh prokurörile seadusest tulenevat õigust alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi, prokurörile seadusest tulenevaid ülesandeid (riikliku süüdistuse juhtimine), pädevust (viited KrMS § 30 lg-le 1, § 268 lg-le 1), seejuures prokuröri laialdasi volitusi sõltumatult otsustada, millist menetlusseadustikus pakutud menetlusvormi rakendada. Juhtiv riigiprokurör leidis prokurör YY käitumist analüüsides, et see jäi kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide piiridesse. Kriminaalasja kohtusse saatmine ei ole menetlevale prokurörile inkrimineeritav, selgitas juhtiv riigiprokurör, kuivõrd tegemist on prokurörile seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Ringkonnakohus märgib, et XX taotlusest ei nähtu eelkirjeldatud vaidluseseme kohta mingeid uusi ja olulisi asjaolusid. Ühtlasi on ilmne, et eelkirjeldatud vaidlusesemeks olev sündmus peegeldab kriminaalmenetluses tavapäraseid olukordi ehk kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ebaõnnestumist ja prokuratuuri poolt süüdistuse saatmist kohtusse üldmenetluses. Riigiprokuratuur on XX-le ammendavalt selgitanud, miks tema esitatud kuriteokaebuse alusel ei saa rääkida ühegi kuriteo tunnustest. XX-le riigi õigusabi korras advokaadi määramine selleks, et esitataks ringkonnakohtule kaebus, milles ringkonnakohus kordaks üle riigiprokuratuuri poolt ammendavalt ja kuriteokahtlusi kummutavalt lahti selgitatud elementaarsed kriminaalmenetluslikud arusaamad, on selgelt ebavajalik ja põhjendamatu. Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuuri järeldused kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta arutataval juhul koguni vääramatud. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.