14. aprill 2021 Tallinn, kirjalik menetlus 1-21-2373 (15730000622)
Kohtunik
Ivi Kesküla
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 1. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX esindaja vandeadvokaat Margus Viira, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Riigiprokuratuuri 1. märtsi 2021. a määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata.
2.Käesolev määrus on lõplik ja edasikaebamisele mittekuuluv.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja Ringkonnaprokuratuuri dokumendiregistris registreeriti 10.09.2020 XX (X) kuriteokaebus, milles on avaldaja seisukohal, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 03.10.2016 ekspertiisiakti puhul on tegemist teadvalt vale eksperdiarvamuse ja tõendi kunstliku loomisega ning avaldaja palub võtta süüteod toime pannud isikud kriminaalvastutusele. Avaldaja esitas 17.09.2020, 20.09.2020 ja 23.09.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse täiendused ja täiendavad tõendid, tuues välja EKEI hinnangu vastuolud hambaravi nõuete ja ravijuhistega ning palub välja selgitada, kas nimetatud ekspertiisiakti koostanud EKEI komisjon moodustati seaduslikul teel.
2.
Põhja Ringkonnaprokuratuur koostas 12.10.2020 vastuse pöördumisele (PRP-13/20/1271, PRP13/20/1271-(2), PRP-13/20/1271-(3), PRP-13/20/1271-(4)), milles selgitati esmalt, et ringkonnaprokuratuurile saadetud pöördumist käsitletakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt kui selgitustaotlust, kuivõrd tegemist on oma sisult korduva kuriteokaebusega, s.t antud küsimusi on juba käsitletud kriminaalmenetluse nr 15730000622 lõpetamisel ja seda kuni ringkonnakohtuni välja. Tallinna Ringkonnakohus märkis muuhulgas, et kuriteokoosseisu ei täida asjaolu, et ekspertide järeldused ei vasta isiku ootustele või on vastuolus tema poolt kogutud materjalide järeldustega. Ekspertiisiaktis on kajastatud nii uuringutulemuste hindamise andmed kui ka ekspertarvamuse põhjendus, eksperdiarvamus on oma järeldustes kontrollitav, mistõttu puudub alus seada kahtluse alla kaebuses nimetatud põhjendustel ekspertiisiakti järeldused. Seega nähtub, et antud küsimusi on juba varasemalt igakülgselt ja korduvalt lahatud ning ekspertarvamusele anti ja tuligi anda hinnang selle 1(6)
aja seisuga, kui see tehtud on ning avaldaja poolt käesoleval ajal esitatud seisukohad ja materjalid ei anna alust ümber vaadata varasemalt tehtud otsuseid.
3.Põhja Ringkonnaprokuratuuri dokumendiregistris registreeriti 14.10.2020 XX avaldus, milles ta avaldab rahulolematust Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.10.2020 vastuse osas, kuivõrd avaldaja 10.09.2020 kuriteokaebust on käsitletud selgitustaotlusena. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Katrin Paesoo koostas 13.11.2020 vastuse nr PRP13/20/1271-(5), milles märkis, et põhjendused, miks avaldaja 10.09.2020 kuriteokaebust on käsitletud selgitustaotlusena, on välja toodud avaldajale 12.10.2020 koostatud vastuses.
4.Põhja Ringkonnaprokuratuuri dokumendiregistris registreeriti 29.10.2020 taas XX 28.10.2020 Riigiprokuratuurile edastatud pöördumine, mis edastati lahendamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask koostas 16.12.2020 vastuse nr PRP13/20/1271-(6), -(8) milles märkis, et avaldaja mure on mõistetav ja tõeline, kuid iga arstide võimalik eksimus ei tähenda, et tegemist on automaatselt kuriteoga. Samuti, kui erialaspetsialistide arvamused on omavahel vastuolus, ei tähenda ka see automaatselt, et keegi neist on tahtlikult vale andmeid esitanud.
5.18.12.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris XX pöördumine seoses Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.12.2020 vastusega nr PRP-13/20/1271-(6), PRP-13/20/1271-(8). XX oli seisukohal, et Põhja Ringkonnaprokuratuur ignoreerib arusaamatult 10.09.2020 esitatud kuriteokaebust, mille kohaselt EKEI 03.10.2016 ekspertarvamus ei tuginenud nendele teadmistele ja andmetele, mis sel ajahetkel ekspertide käsutuses olid. Riigiprokuratuur koostas 18.01.2021 vastuse pöördumisele nr RP-6-8/20/401-3, milles selgitas sarnaselt Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.12.2020 vastusele, et avaldaja kuriteokaebusi on käsitletud selgitustaotlustena põhjusel, et tegemist on sisult korduva kuriteokaebusega ning kuriteokaebuses tõstatatud küsimusi on varasemalt käsitletud nii kriminaalmenetluse nr 15730000622 lõpetamisel ja seda kuni ringkonnakohtuni välja.
6.28.01.2021 registreeriti Riigiprokuratuuris XX kaebus Riigiprokuratuuri 18.01.2021 vastusele nr RP-6-8-/20/401-3, milles kaebaja taotleb 28.10.2020 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse lahendamist KrMS § 229 korras, kuivõrd 18.01.2021 vastus nr RP-6-8-/20/401-3 ei sisalda mh teavitust, et kaebuse esitajal on õigus kaebusega mittenõustumisel esitada kaebus KrMS § 229 lg 3 korras maakohtusse.
Riigiprokuratuuri määrus
7.Juhtiv riigiprokuratuur, tutvunud esitatud kaebusega ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri dokumendihaldussüsteemis registreeritud kaebaja poolt edastatud kuriteokaebuste ning selle lisadega, asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
7.1.Esmalt selgtitas riigiprokurör, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 228-232 sätestatud uurimiskaebemenetlus nõuab esmalt kriminaalmenetluse alustamist tähistavat menetlustoimingut KrMS § 193 lg 1 mõistes, mistõttu on uurimiskaebemenetluse raames võimalik vaidlustada kohtueelses menetluses selliseid uurimisasutuse ja prokuratuuri tehtavaid 2(6)
menetlustoiminguid või määrusi, mille käigus võivad menetlusosaliste või menetlusväliste isikute õigused riivata saada. Seetõttu ei kuulu kaebus lahendamisele KrMS § 228 korras, vaid KrMS § 207 lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise (sh uuendamata jätmise) vaidlustamise korras Riigiprokuratuuris. Juhtivprokurör S. Kase 16.12.2020 vastust saab sisu poolest käsitleda kriminaalmenetluse alustamata/uuendamata jätmisena, mistõttu lahendatakse XX kaebused süüdistuskohustusmenetluse normistiku kohaselt (analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga nr 1-19-10248). 7.2 10.09.2020 esitatud avalduses on kaebaja seisukohal, et esinevad alused EKEI ning selle töötajate DD, TT, VV ja kaasatud lepingulise eksperdi hambaarst dr FF poolt 03.10.2016 koostatud ekspertiisiakti kui teadvalt vale eksperdiarvamuse ja tõendi kunstliku loomise osas kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 321 lg-te 1 ja 2 tunnustel. Juhtiv riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastustega selles, et 10.09.2020 esitatud kuriteokaebuse puhul on tegemist oma sisult korduva kuriteokaebusega, milles sisalduvad küsimusi ning etteheiteid seoses 03.10.2016.a ekspertiisiaktiga nr 16E-AOK0001 on juba varasemalt erapooletult, igakülgselt ja korduvalt analüüsitud ning seda nii kriminaalmenetluse nr 15730000622 toimetamise raames läbi erinevate instantside. Kriminaalasjas nr 15730000622 lõpetas 27.12.2016 uurimisasutus ringkonnaprokuratuuri loal kellelegi kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, kuna kriminaalasjas teostatud kohtuarstliku kompleksekspertiisiga, s.o aktiga 03.10.2016 nr 16E-AOK0001, ei tuvastatud raviviga, sh ka muid rikkumisi dr MM tegevuses, mis täidaksid mõne KarS eriosas sätestatud kuriteo koosseisu. Nimetatud menetlusotsuse jättis jõusse Riigiprokuratuur 08.02.2017 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohus XX esindaja kaebuse lahendamisel, milliste sisuks oli kriminaalasjas peaasjalikult just kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi teostanud ekspertide poolt teadvalt vale ekspertarvamuse andmine, mida aga ei tuvastatud. Seetõttu kaebaja poolt esitatud seisukohad ning väited 10.09.2020 kuriteokaebuses, sh ka tõendid, mis pärinevad kaebaja väitel alates 2017. aastast, ei anna alust ümber vaadata varasemalt tehtud menetlusotsust. Kaebaja esitatud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolusid ning nende vastavust KrMS §-s 193 sätestatud tingimustele on juba varasemalt igakülgselt ning erapooletult analüüsitud, misjuures on nii ringkonnaprokuratuur, Riigiprokuratuur ja Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolud ei võimalda täheldada KarS eriosas sätestatud kuriteokoosseisuliste tunnuste esinemist. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
8.Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotletakse Riigiprokuratuuri 01.03.2021. a määrus tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist alustama DD. TT, VV ja FF tegevuse suhtes kriminaalmenetlust KarS § 321 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja selgitab, et Põhja Ringkonnaprokuratuurile 10.09.2020 esitatud kuriteokaebuse sisuks on isikute poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmine. Ebaõige on väide 01.03.2021 määruses (p 3.6. lk 5), et kuriteokaebuse väide teadvalt ebaõige eksperdiarvamuse andmise kohta põhineb üksnes hilisematel arstlikel arvamustel ja ravidokumentatsioonil, mis on tekkinud pärast oktoobrit 2016 ehk EKEI hinnangut. Kaebuse esitaja selline järeldus ei ole oletuslik ja meelevaldne, 3(6)
vaid see põhines esmakordselt juba 16.12.2015 kuriteokaebuse juurde lisatud raviarstide ja konsiiliumi diagnoosidel ja otsustel. On fakt, et EKEI 03.10.2016 hinnanguga püstitati täiesti uus ravi diagnoos ning mis ei kajastu ei 16.12.2015 kuriteokaebuse juurde lisatud ravidokumentatsioonil (vt kaebuse p. 2, lk 3), ega hilisemal ravidokumentatsioonil, mis on tekkinud pärast 2016 aasta oktoobrit kuni tänaseni (vt kaebuse p. 3, lk 4). Nimetatu viitab 03.10.2016 kollegiaalsele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisele (KarS § 321 lg 1). 17.09.2020 esitas kaebuse esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse täiendusena TÜ Stomatoloogia kliiniku õppevahendi, Euroopa Endodontoloogia Seltsi 2006 aasta ravijuhendi ja dr. MM 26.07.2019 hinnangu selle juhendi täitmise kohta. Eksperdiarvamuse kokkuvõte on õppevahendi, tsiteeritud ravijuhendi ja dr. MM kirjaliku hinnanguga otseses ja laiaulatuslikus vastuolus, mis tähendab, et vähemalt EKEI lepinguline ekspert hambaarst dr. F on andnud teadvalt vale eksperdiarvamuse, kelle teadmised vastavad või peavad vastama vähemalt Eestis tegutseva ja tegevusluba omava hambaarsti teadmistele. Nimetatu viitab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisele (KarS § 321 lg 1). 22.11.2020 esitas kaebuse esitaja Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse täiendusena Harju Maakohtu 30.06.2020 ekspertiisimääruse tsiviilasjas nr 2-16-13551 alusel koostatud neuroloog dr. PP ja dr. PP eksperthinnangud. Eksperdid hindasid ekspertiisiaktide sisust tulenevalt muuhulgas täpselt samasid asjaolusid ja küsimusi, mis oli EKEI 03.10.2016 hinnangu objektiks. Need mitteammendavad asjaolud, küsimused ja otsesed vastuolud on loetletud 22.11.2020 menetlusdokumendi punktides 13. Nimetatu viitab 03.10.2016 kollegiaalsele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisele (KarS § 321 lg 1). Tutvudes neuroloog dr. PP eksperthinnanguga selgub, et oma hinnangu põhistamiseks on esitatud põhjalik ja igakülgne viide teadus- ja erialakirjandusele. EKEI 03.10.2016 hinnangul puudub seevastu igasugune teadus- ja erialakirjanduslik põhistus, mis on Kohtuekspertiisiseaduse § 2 kohaselt igale eksperdiks määratud isikule kohustuslik. Nimetatu viitab 03.10.2016 kollegiaalsele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisele (KarS § 321 lg 1). Täiendavalt heidab kaebaja ette menetlustoimingute tegemata jätmist. Nimelt ei ole Riigiprokuratuur oma 01.03.2021 määruses 10.09.2020 kuriteokaebuse läbivaatamata jätmist ja kriminaalmenetluse alustamata jätmist sisuliselt põhjendanud ning sellele lisatud tõendid on jäetud täielikult hindamata. Käsitletakse üksnes juba 2017 lõpetatud kriminaalasja asjaolusid ja tõendeid, kuid jäetakse tähelepanuta, et tegu ei ole taotlusega kriminaalmenetluse uuendamiseks või korduva kuriteokaebusega, sest erinevad on nii kuriteokaebuse subjektiks olevad isikud kui ka teod. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kuriteokaebuses esitatud informatsioon ja lisatud tõendid annavad piisava aluse ja põhjenduse kontrollida kriminaalmenetluse käigus KarS §-s 321 sätestatud tegude toimepanemist, nimetatud toimingud on jäetud tegemata ja esitatud kuriteokaebus lahendamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse kui ka süüdistuskohustusmenetluse raames kogutud materjalid ning lõpetatud kriminaalasja nr 15730000622 materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 01.03.2021.a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on
4(6)
juhtiv riigiprokurör kriminaalmenetluse alustamata (uuendamata) jätmisel selgitanud põhjalikult, miks kaebaja poolt 10.09.2020 esitatud kaebuse alusel ei ole alust kriminaalmenetluse alustamiseks ega juba lõpetatud kriminaalmenetluses tehtud otsuseid tühistada või uuendada juba lõpetatud kriminaalmenetlust.
9.1.Etteheite kohta, et prokuratuur ei ole seniajani lahendanud 10.09.2020 esitatud kuriteokaebusega seonduvat ja on jätnud selle tähelepanuta, selgitab ringkonnakohus, et selliseks etteheiteks alust ei ole. Riigiprokuratuur on õigesti käsitlenud 10.09.2020 esitatud kaebust juba lõpetatud kriminaalasja nr 15730000622 raames täiendavalt esitatud kaebusena. Nimelt on tegemist oma sisult korduva kaebusega, milles sisalduvad küsimused ning etteheited seoses 03.10.2016.a ekspertiisiaktiga nr 16E-AOK0001 on eelmärgitud kriminaalasja lõpetamise raames juba põhjalikult analüüsitud ning seda on teinud ka Tallinna Ringkonnakohus 16.03.2017 määruses nr 1-17-1998. Sellise täiendava teabe pinnalt on võimalik vaid kriminaalmenetluse uuendamine juhul, kui uue esitatud teabe pinnalt on tuvastatav kriminaalmenetluse alus. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et tähelepanuta on jäetud, et tegemist ei ole taotlusega kriminaalmenetluse uuendamiseks või korduva kuriteokaebusega, sest erinevad on nii kuriteokaebuse subjektiks olevad isikud kui ka teod, ei kummuta see siiski seda, et samadele väidetele on põhjalikud seisukohad juba varasemalt lõpetatud kriminaalasjas antud. Sealjuures on hinnatud ka KarS § 321 koosseisu tunnuseid ja asutud seisukohale, et puudub alus seada kahtluse alla ekspertiisiakti järeldusi ning heita ette ekspertidele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmist. Tähele tuleb panna, et kannatanul on õigus vaidlustada süüdistuskohustusmenetluse raames kriminaalmenetluse alustamata jätmist või lõpetamist, kuid kannatanul ei ole õigust taotleda kriminaalmenetluse läbiviimist konkreetse isiku suhtes ja kannatanu poolt arvatava kuriteokoosseisu osas. Prokuratuuril lasub seadusest tulenev kohustus täita süüdistusfunktsiooni ning sellest tulenevalt toimetada kriminaalmenetlust iga isiku suhtes, kelle teos ilmnevad kuriteo asjaolud ja kelle suhtes ei ole KrMS §-s 6 märgitud erandid rakendatavad. Samuti on prokuratuuril kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustus anda hinnang kõikide kuriteokoosseisu asjaolude osas, mida menetluse käigus on tõstatatud. Seega on prokuratuuri pädevuses otsustada kelle suhtes kriminaalmenetlust läbi viiakse ja millise KarS sätestatud kuriteokoosseisu alusel. 9.2 Seonduvalt kaebaja poolt täiendavalt, pärast 2017 aastat koostatud ja koos 10.09.2020 kuriteokaebusega esitatud eksperthinnangutega ja nendes väidetavalt sisalduvate vastuoludega, mis peaks kaebaja hinnangul kinnitama 03.10.2016 EKEI poolt koostatud ekspertiisiaktis teadvalt vale arvamuse andmist, selgitab ringkonnakohus, et nendes sisalduvad hinnangud ei anna alust 03.10.2016 EKEI poolt koostatud eksperdiarvamuses antud hinnangute lugemiseks teadvalt vale eksperdiarvamuse andmiseks. Ringkonnakohus on sama kriminaalasja menetluse lõpetamise raames määruses nr 1-17-1998 p-des 9 ja 10 põhjalikult selgitanud kaebuse esitaja poolt juba siis tehtud etteheidetele seoses vastuoluliste ekspertiisihinnangutega, et kriminaalasja menetletakse kogutud tõendite pinnalt ning eksperdiarvamus kujuneb uuritud ja esitatud materjalide alusel. Kohtuarstliku ekspertiisi eesmärk ei ole anda hinnangut teiste spetsialistide poolt antud arvamusele või neid kinnitada ega ümber lükata, vaid vastata oma erialateadmistele tuginedes ekspertiisimääruses menetleja poolt esitatud ekspertiisiülesandele. Seega ei saa ka kaebuse esitaja poolt täiendavalt ja hilisemalt tsiviilmenetluse raames esitatud eksperthinnangute pinnalt järeldada, et 03.10.2016 EKEI poolt koostatud ekspertiisiaktis andsid eksperdid teadvalt vale arvamuse.
5(6)
9.3 Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, nõustudes Riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröriga, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks ega menetluse uuendamiseks alust ei ole. Nimetatu tähendab omakorda seda, et rahuldamata jääb ka kaebuse esitaja taotlus Riigiprokuratuuri 01.03.2021 määruse tühistamiseks ja Riigiprokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetlust alustada KarS § 321 tunnustel.
10.Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 01.03.2021.a määruse kui seadusliku ja põhjendatu muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.