Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. märtsi 2021. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Jevgeni Rjabtšikovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev
Teised määruskaebemenetluse pooled
Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Jevgeni Rjabtšikov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. märtsi 2020. a määrus.
2.Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 26. veebruari 2021 erakorraline ettekanne Jevgeni Rjabtšikovile Viru Maakohtu 11. septembri 2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks.
3.Pikendada Jevgeni Rjabtšikovi katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 11. detsembrini 2021.
4.Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 11. septembri 2020 otsusega tunnistati Jevgeni Rjabtšikov süüdi KarS §120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Teda karistati vangistusega 7 kuud ja 25 päeva. KarS § 74 lgte 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. Katseaja jooksul on J. Rjabtšikov kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 8 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 29. septembril 2020.
2.Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 26. veebruaril 2021. a maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Rjabtšikovile Viru Maakohtu 11. septembri 2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. J. Rjabtšikov on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 16. novembril, 2. ja 21. detsembril 2020, 25. jaanuaril ja 22. veebruaril 2021. Kohtuistungil täpsustas kriminaalhooldusametnik, et rikkumisi oli siiski kolm: 16. novembril ja 2. detsembril 2020 ning 25. jaanuaril 2021. Teiste rikkumiste kohta on olemas tõendid.
3.Viru Maakohtu 16. märtsi 2021. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne. J. Rjabtšikovile Viru Maakohtu 11. septembri 2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 7 kuud ja 25 päeva vangistust pöörati täitmisele.
4.Kohus tuvastas registreerimislehti uurides, et J. Rjabtšikov rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 16. novembril ja 2. detsembril 2020 ning 25. jaanuaril 2021. J. Rjabtšikovi seletusest nähtub, et ta ei saanud 16. novembril 2020 registreerimisele tulla, sest oli Tallinnas tööl. KIVIARKS Ehitus OÜ teatisest seevastu nähtub, et J. Rjabtšikov asus sinna tööle alates 1. detsembrist 2020. Objektid asuvad Tallinna linna piires. Selle rikkumise eest on J. Rjabtšikovile tehtud kirjalik hoiatus, sest isik ei ilmunud Jõhvi esindusse registreerima ega esitanud kirjalikku arstitõendit. J. Rjabtšikov selgitas 2. detsembri 2020. a registreerimisele mitteilmumist sellega, et käis Covid-analüüsi tegemas. J. Rjabtšikov selgitas 25. jaanuari 2021. a rikkumise kohta, et ta ei saanud tulla registreerimisele. Istungil antud selgitused kinnitavad samuti rikkumisi.
5.Kohus pidas põhjendatuks pöörata karistus täitmisele. J. Rjabtšikov ei ole kriminaalhooldusesse suhtunud tõsiselt ega ole oma käitumist võimeline muutma. J. Rjabtšikovi käitumine katseajal ei tekita veendumust, et ta suudab edaspidi kõiki käitumiskontrolli nõudeid täita. J. Rjabtšikov on näidanud, et ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Seetõttu on kriminaalhooldus ebamõistlik. J. Rjabtšikov on järjepidevalt jätnud registreerimisele ilmumata ning tema selgitused on äärmiselt kasinad. See näitab tema ükskõikset ja hoolimatut suhtumist mõistetud karistusse. Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ega otstarbekas seoses J. Rjabtšikovi negatiivse suhtumisega käitumiskontrolli nõuete täitmisesse. Ka kirjalik hoiatus ei ole suutnud süüdimõistetu käitumist eeskujulikumaks vormida. Karistus tuleb täitmisele pöörata, sest kriminaalhoolduse teostamine ei ole põhjendatud ega täida karistuse mõistmise eesmärke. Leebemate vahendite kohaldamine ei ole seetõttu võimalik.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Kaitsja palub määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu 16. märtsi 2021 määrus. Uue määrusega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendada J. Rjabtšikovi katseaega 6 kuu võrra.
7.J. Rjabtšikov kirjutas 26. novembri 2020. a seletuses, et ei saanud 16. novembril 2020. a registreerimisele tulla, kuna oli Tallinnas tööl. Kohtuistungil ei osanud ta mitteilmumise põhjust öelda, kuna ei mäletanud tööl viimist. Ehkki KIVIARKS Ehitus OÜ teatisest nähtub, et J. Rjabtšikov asus tööle alates 1. detsembrist 2020. a, see nii ei ole. Tegelikkuses hakkas J. Rjabtšikov seal tööle 1. novembrist 2020, ent oli katseajal. Ta töötas Tallinnas. Kahjuks ei vormistanud tööandja töölepingut alates 1. novembrist 2020 (nagu see reaalses elus tihti katseajal juhtub, et kontrollida töötaja hakkamasaamist tööülesannete ja töödistsipliini järgimisega). Kuna J. Rjabtšikov läbis edukalt katseaja, sõlmiti temaga 1. detsembril 2020. a tööleping. -2-
8.J. Rjabtšikov selgitas 2. detsembril 2020. a registreerimisele mitteilmumist Covid-analüüsil käimisega. Lisaks saatis 1. detsembril 2020 J. Rjabtšikovi tööandja KIVIARKS Ehitus OÜ kriminaalhooldusametnik Ando Pajo e-postile [email protected] teate J. Rjabtšikovi töötamise kohta alates 1. detsembrist 2020.a KIVIARKS Ehitus OÜ-s. Nad leppisid kokku, et J. Rjabtšikov tuleb kriminaalhooldusametniku juurde 7. detsembril 2020. a, kuna 2. detsembril 2020. a on ta tööl Tallinnas (vt lisa 1). Praegu väidab J. Rjabtšikov, et 7. detsembril 2020. a seletust kirjutades võis ta unustada, et viibis 2. detsembril 2020. a tööl Tallinnas, aga mitte Covid-analüüsi tegemas. Ta tegi Covid-testi 3 korral, millest ühe testi tegi ta detsembris.
9.23. veebruaril 2021. a selgitas J. Rjabtšikov, et ei saanud 25. jaanuaril 2021. a registreerimisele tulla. 25. jaanuaril tõusetus kahtlus, et J. Rjabtšikov võis nakatuda Covidviirusega ning ta pidi 26. jaanuaril tegema testi. Lisast 2 nähtub, et ta tegi tõepoolest testi 26. jaanuaril 2021. J. Rjabtšikovi väitel helistas ta 25. jaanuaril 2021. a kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et võis nakatuda koroonaviirusesse ning peab 26. jaanuaril minema testi tegema. Perearsti vastuse esitas ta hiljem ka kriminaalhooldusametnikule. Lootuses, et kriminaalhooldaja esitab need kohtule, ei pidanud ta vajalikuks ise dokumente kohtus esitada, et põhjendada 2. detsembri 2020 ja 25. jaanuaril 2021. a registreerimisele mitteilmumist. Vastuolulisi selgitusi põhjendab J. Rjabtšikov lisaks halva mäluga, sest tihti ei mäleta ta 2-3 päeva taguseid sündmusi.
10.J. Rjabtšikovile tehti kirjalik hoiatus 16. novembril 2020. a registreerimisele mitteilmumise kohta 23. veebruaril 2021. Pärast seda ei ole ta kontrollnõudeid rikkunud. Kaitsja arvates ei ole põhjendatud kontrollnõuete ühekordse rikkumise tõttu karistust täitmisele pöörata.
11.J. Rjabtšikovi väitel teavitas ta alati õigeaegselt kriminaalhooldusametnikku, kui ei saanud registreerimisele tulla ning kokku lepiti uus kuupäev. Erakorralise ettekande esitamine tuli talle seega täieliku üllatusena.
12.J. Rjabtšikov ei rikkunud registreerimiskohustust nii palju nagu tuvastas maakohus. Ta teadvustab, et peab rangelt järgima kriminaalhooldusametniku juhiseid ja alluma korraldustele. Ta tegi ametnikuga koostööd ning selles osas etteheited puuduvad. J. Rjabtšikov soovib kriminaalhooldust jätkata. J. Rjabtšikovi katseaega võiks pikendada kuue kuu võrra.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
14.Praegusel juhul esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, sest J. Rjabtšikov rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Maakohus tuvastas kolm rikkumist.
15.Määruskaebuse juurde on lisatud dokument tõendamaks J. Rjabtšikovi töötamist 2. detsembril 2020. a Tallinnas. 25. jaanuaril 2021. a aga ei ilmunud J. Rjabtšikov kriminaalhooldaja juurde koroonakahtluse tõttu, mida tõendab 26. jaanuari 2021. a arstitõend koroonatesti tegemas käimise kohta. 16. novembri 2020. a rikkumist põhjendab J. Rjabtšikov aga sellega, et oli tööl katseajaga.
16.Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui -3-
rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
17.Praegusel juhul leiab ringkonnakohus, et J. Rjabtšikovi rikkumisi ei saa vähemalt osaliselt lugeda tahtlikeks. J. Rjabtšikovi väiteid, mille kohaselt ta ei saanud tulla 25. jaanuaril 2021 registreerima, tõendab ka erakorralises ettekandes märgitu. Nimelt helistas kriminaalhooldajale J. Rjabtšikovi tööandja, kes teavitas, et ühel töötajal koroonaviiruse avastamise tõttu peavad ka teised testi tegema. J. Rjabtšikov läheb testi tegema 26. jaanuaril 2021. Et J. Rjabtšikov 26. jaanuaril 2021 käis testi tegemas, kinnitab määruskaebusele lisatud tõend. Määruskaebuse kohaselt esitas J. Rjabtsikov perearsti vastuse hiljem ka kriminaalhooldusametnikule, lootes et viimane esitab selle kohtule. Selle tõttu ei esitanud ta tõendit maakohtus. Ringkonnakohus leiab, et ehkki erakorralise ettekande kohaselt J. Rjabtšikov kriminaalhooldajale tõendit ei esitanud, on 25. jaanuari 2021. a rikkumine vabandatav, sest potentsiaalselt nakkusohtlik inimene peaks ka riiklike soovituste järgi kontakte teiste inimestega vältima.
18.Ka 2. detsembri 2020. a rikkumise osas esitatud tõendist (tööandja 1. detsembri 2020. a kiri kriminaalhooldusametnikule) nähtub, et tööandja ja kriminaalhooldusametniku vahel oli kokkulepe, et J. Rjabtšikov tuleb seoses tööülesannete täitmisega registreerimisele
7.detsembril 2020. Erakorralise ettekande juurde lisatud ja 1. detsembril 2020. a kriminaalhooldaja poolt signeeritud dokumendist nähtub, et J. Rjabtšikov asus KIVIARKS OÜsse tööle 1. detsembril 2020 ja et objektid asuvad Tallinnas. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 11. jaanuaril 2021 helistas KIVIARKS Ehitus OÜ juhatuse liige S.K. kriminaalhooldajale ja lubas saata tõendid, et J. Rjabtšikov oli 2. ja 21. detsembril 2020 tööl ja registreerima ei saanud tulla. Erakorralise ettekande kohaselt ametnik tõendeid saanud ei ole. Samas esitas J. Rjabtšikov maakohtule tõendi Tallinnas töötamise kohta 21. detsembril 2020. a ning kriminaalhooldaja luges 21. detsembri rikkumise vabandatavaks (selle rikkumise eest oli J. Rjabtšikovile tehtud ka kirjalik hoiatus). Ka järelepärimine töötamise registrisse näitab, et J. Rjabtšikov töötas KIVIARKS Ehitus OÜ-s perioodil 1. detsembrist 2020 kuni 8. veebruarini 2021. Erakorralist ettekannet lugedes jääb silma, et J. Rjabtšikovi eest suhtles kriminaalhooldajaga tema tööandja, kes lubas esitada ka tõendi töötamise kohta. Kohtukolleegium ei välista, et tööandja ei täitnud oma lubadust tõendite esitamiseks ja möönab, et J. Rjabtšikovi rikkumine 2. detsembril 2020. a ei pruukinud seetõttu olla tahtlik.
19.Puutuvalt 16. novembri 2020. a rikkumisse leiab kohtukolleegium, et see on tõendatud. Nimelt on J. Rjabtšikov andnud registreerimisele mitteilmumise kohta vastuolulisi selgitusi. Selle rikkumise eest on J. Rjabtšikovi ka kirjalikult hoiatatud.
20.Ringkonnakohtu arvates ei tingi tuvastatud rikkumine karistuse täitmisele pööramist. Ettekande juurde lisatud kaks kirjalikku hoiatust 16. novembri ja 21. detsembri 2020. a rikkumiste kohta koostati alles 11. jaanuaril ja 2. veebruaril 2021 ning kriminaalhooldusalune on andnud allkirja kirjalike hoiatuste kättesaamise kohta 23. veebruaril 2021. Kolm päeva hiljem esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Rjabtšikovi karistus täitmisele. Selline ajastus kinnitab paratamatult J. Rjabtšikovi määruskaebuses märgitut, et erakorralise ettekande esitamine tuli talle täieliku üllatusena, sest ta teavitas alati õigeaegselt kriminaalhooldusametnikku, kui ei saanud registreerimisele tulla leppides kokku uue kuupäeva. Ka registreerimisleht kinnitab, et J. Rjabtšikov võttis telefonitsi kriminaalhooldajaga ühendust.
21.Karistuse täitmisele pööramise kõrval võimaldab KarS § 74 lg 4 ette muude alternatiivsete meetmetena kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamisega kuni ühe -4-
aasta võrra või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramisega. Hinnates kõiki J. Rjabtšikovi kriminaalhoolduse kulgemise negatiivseid ja positiivseid asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning pikendada J. Rjabtšikovi katseaega 3 kuu võrra.
22.Kohtukolleegium selgitab täiendavalt, et kohtupraktika kohaselt eeldab tingimisi vangistusest vabastamise korraldus isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga. KarS § 75 lõike 1 punkt 3 sätestab kriminaalhooldusalusele laieneva kontrollnõudena ka koostöökohustuse ehk kohustuse esitada kriminaalhooldajale andmeid kohustuste täitmise kohta. See tähendab muu hulgas, et kriminaalhooldaja nõudel peab süüdimõistetu andma selgitusi oma tegevuse kohta, mis võib mõjutada kriminaalhooldust. Kui kriminaalhooldajal on alus kahtlustada isikut kontrollnõuete rikkumises, siis tuleb süüdimõistetul selle kohta vajaduse korral aru anda, nagu ta peab vajaduse korral aru andma kohustuste täitmise kohta ka siis, kui kriminaalhooldajal selliseid kahtlusi ei ole (nt kohustus esitada andmeid elatusvahendite kohta). Hooldusaluse seletusi eeldab ka KrHS § 31 lõige 2, mis reguleerib kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande koostamist. Kokkuvõttes paneb KarS § 75 lõike 1 punkt 3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule kohustuse teha kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametnikuga koostööd, sh talle pandud kohustuste täitmisel (vt ka Riigikohtu 12. märtsi 2021. a määrus asjas nr 5-12-11). Praegusel juhul on täheldatav, et erakorralise ettekande esitamise tingiski peaasjalikult see, et J. Rjabtšikov jättis koostöökohustuse täitmata ning kriminaalhooldajale esitamata lubatud tõendid. Edaspidise kriminaalhoolduse edukaks eelduseks on seega kahtlemata süüdimõistetu kohustus teha kriminaalhooldajaga koostööd, mis muuhulgas hõlmab vajadusel oma väidete tõendamiseks tõendite esitamist.
23.Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse juhindudes KrMS § 338 p-st 2 ja teeb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 uue määruse, millega jätab rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Rjabtšikovi ärakandmata karistuse osa täitmisele. Uue lahendiga pikendab ringkonnakohus J. Rjabtšikovile määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 11. detsembrini 2021.
(allkirjastatud digitaalselt)
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.