Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

Asjaolud ja menetluse käik: A.R ́it süüdistatakse selles, et tema, olles 18.06.2020 karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, millega muu hulgas kohaldati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks (04.07.2020 kuni 03.10.2020) ja karistus ei ole kustunud, juhtis tahtlikult 11.07.2020 kella 14.37 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare teel Rahumäe tee ja Pärnu maantee vahel suunaga Pärnu maantee poole mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega hoidus kõrvale 04.07.2020 jõustunud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.06.2020 kohtuotsusega nr 1-20-4054 temale mõistetud lisakaristuse täitmisest. Seega A.R pani toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav A.R , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus A.R süüdi tunnistada KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.R-ile mõistetud karistust 6 kuud varasema Harju Maakohtu 18.06.2020 otsusega kriminaalasjas 1-20-4045 mõistetud ärakandmata osa võrra, mis on 5 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 kuud. KarS § 68 lg 1 arvestada eelvangistuses viibitud aeg 11.07.2020 kuni 12.07.2020, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistus on 10 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3,4 ja § 73 lg 4 alusel asendada A.R-ile mõistetud 10 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 328 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. A.R peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuistungil jäi süüdistatav A.R sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaistja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukuluna määratud sundraha.

-3-

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb A.R süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. A.R-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.