Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10718 tunnistati Sulev Kirs süüdi KarS § 303 lg 1 ja 274 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja karistati liitkaristusega 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Sulev Kirsi vahistatuna eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 17.02.2017.

22.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sulev Kirsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta vangla kinnipeetava S. Kirsi tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav kohtuistungile ei ilmunud ei 17.03.2021 ega ka 08.04.2021. Süüdimõistetu kaitseõiguse tagamiseks kohus määras talle kaitsja riigi õigusabi korras tavapärastel tingimustel. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sulev Kirsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sulev Kirsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise rakendamiseks on täidetud. Ka teatud materiaalsed eeldused oleks olemas, kui S.Kirs teeks veidigi kaastööd. Kaitsealune saab peatselt 72, vangistust on ta kandnud praktiliselt 14 aastat, karistust jääb lõpuni kanda ligikaudu 10 kuud. Sissetulek riikliku pensioni näol on olemas. Kahjuks on aga olukord sarnane eelmise ennetähtaegse vabastamise menetlusega – jätkuvalt puudub elukoht. Ennetähtaegse vabastamise puhul on oluline kindel elukoht, sest kriminaalhoolduse kohaldamine eeldab seda. Kaitsjal jääb üle tõdeda, et ennetähtaegne vabanemine kahjuks antud juhul ei ole võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

Riigikohus 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p 21 on leidnud, et kuna süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine pole KarS § 76 lg 2 p 2 ja VangS § 76 lg-te 1 ning 4 alusel esitatud taotluse puhul seotud elektroonilise valve kohaldamise kohustuse ega süüdimõistetu nõusolekuga, ei saa maakohus jätta vangla taotlust läbi vaatamata, vaid peab selle sisuliselt lahendama. Süüdimõistetu mitteilmumise tõttu kohtuistungile tuli tema kaitseõiguse tagamiseks määrata riigi õigusabi korras kaitsja. Kohus, kuulanud ära süüdlase kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega ning üritanud ära kuulata kinnipeetavat, kes keeldus istungile ilmumast, leiab, et süüdimõistetu Sulev Kirsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sulev Kirs kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sulev Kirs temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest tulenevalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht Eesti Vabariigis. Enne vangistust elas isik koos elukaaslasega aadressil xxx. Korter kuulus isiku elukaaslasele, kes oli ka varaema kuriteo ohver. Kuritegu (tapmine) toime pandud elukohas. Samuti elas ta aegajalt endale kuuluva vagunelamus, mis oli tal toodud samale aadressile kortermaja juurde. Vabanemisel puudub Sulev Kirsil elukoht, isikul on õigus saada vanaduspensioni. Võimalik on esitada xxx valla sotsiaalosakonnale taotlus sotsiaalelamispinna ja toimetulekutoetuse saamiseks. Enne vastava otsuse tegemist võib süüdimõistetu ööbida varjupaigas aadressil xxx. Paraku kinnipeetaval puudub motivatsioon tegeleda oma elukoha probleemidega. Isik ei soovi vestelda. Kohtuistungitele süüdimõistetu ei ilmunud ega avaldanud seeläbi selget tahet, kas soovib karistuse lõpuni kanda või siiski ennetähtaegselt vabaneda. Riigi õigusabi korras määratud katsja tõdes, et formaalsed eeldused ja teatud materiaalsed eeldused on täidetud, kuid puudub elukoht. Elukoha olemasolu nõude tingib kriminaalhooldus, mistõttu tuleb tõdeda, et käesoleval juhul ennetähtaegset vabastamist rakendada pole võimalik. Kohus nõustub eelnevaga, sest kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel Eesti Vabariigis kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada koos. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sulev Kirs tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10718 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Sulev Kirsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 08.04.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 08.04.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97.20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sulev Kirsilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras

pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.