Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
1-20-7989 25. märts 2021 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kahtlustatav CityProject OÜ vara arestimine Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2020. a määrus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Kahtlustatav CityProject OÜ kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 3. märts 2021, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta prokuratuuri määruskaebus läbi vaatamata.
2.Mõista Eesti Vabariigilt CityProject OÜ kasuks välja 375 eurot valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Vara arestimise määrus
1.Põhja Ringkonnaprokuratuuri 3. novembri 2020. a määrusega arestiti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 ja § 142 alusel kahtlustatav CityProject OÜ pangakonto AS-i Citadele banka Eesti filiaalis 35 000 euro ulatuses ning edastati määrus Harju Maakohtule vara arestimise lubatavaks tunnistamise otsustamiseks. Määrust põhjendati järgmiselt.
2.
CityProject OÜ-d kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kahtlustuse kohaselt esitas CityProject OÜ juhatuse liige N. P. äriühingu käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid. Ta varjas 2020. a märtsist septembrini CityProject OÜ maksukohustust 70 375 euro 20 sendi suuruses summas, näidates selle perioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonides võltsarvete alusel tegelikult mittetoimunud soetustehinguid 422 251 euro 20 sendi ulatuses.
3.Maksu- ja Tolliamet esitas kriminaalmenetluses CityProject OÜ ja N. P. vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse. CityProject OÜ vastu esitatud põhinõue on 70 375 eurot 20 senti, millele lisandub intress. 26. oktoobril 2020 oli intressi suurus 1974 eurot 14 senti.
1-20-7989
4.Harju Maakohtu 3. novembri 2020. a määrusega seati avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks riigi kasuks 65 000 euro suurune kohtulik hüpoteek CityProject OÜ kinnistule asukohaga Tallinn Xxxxxxxx X. Samale kinnistule (ja N. P. kinnistule nr XXXXXXXX) on panga kasuks seatud 130 000 euro suurune ühishüpoteek, seega oli võimalik seada kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse teisele järjekohale. Kinnistu sundmüügi korral ei pruugi teisele järjekohale seatud hüpoteegiga tagatava nõude rahuldamiseks varast jätkuda, mistõttu peab avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestima täiendavat vara 35 000 euro ulatuses. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohtu 6. novembri 2020. a määrusega anti luba CityProject OÜ pangakontol 35 000 euro arestimiseks. Maakohus leidis, et prokuratuuri määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus
6.Harju Maakohtu määruse vaidlustas CityProject OÜ kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, taotledes maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja märkis, et esimesel järjekohal asuv ühishüpoteek väärtusega 130 000 eurot seati kinnistutele, mille koguväärtus on 160 000 eurot. Lisaks on riigi kasuks selles kriminaalasjas seatud hüpoteeke väärtusega 55 000 eurot ja 65 000 eurot veel kahele kinnistule. Seega on riigi kasuks esimesele järjekohale seatud hüpoteekidega ja ühishüpoteegi summat ületavate teise järjekoha hüpoteekidega tagatud 150 000 eurot (30 000 eurot + 55 000 eurot + 65 000 eurot). Kahtlustatava käibevahendite arestimine viib äriühingu tegevuse lõppemiseni. Kuivõrd tegemist on äärmusliku meetmega, peaks vara arestimise vajadus olema eriti veenev. Riigi nõue on kahtlustatavate erinevatele kinnistutele seatud kohtulike hüpoteekide tõttu tagatud ligikaudu 125 protsendi ulatuses. Ringkonnakohtu määrus
7.Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2020. a määrusega rahuldati kaitsja määruskaebus osaliselt, maakohtu määrus tühistati ja kahtlustatava pangakonto arestimine tunnistati lubatavaks 5 375 euro ulatuses. Ülejäänud vara vabastati aresti alt. Ringkonnakohus märkis järgmist.
8.Määruskaebuses põhjendatud kuriteokahtlust ei vaidlustatud. Selles küsimuses saab nõustuda prokuratuuri ja maakohtu seisukohtadega. Samas leiab kaitsja põhjendatult, et nõudeõiguse arestimisel rikuti proportsionaalsuse põhimõtet. CityProject OÜ ning N. P. vastu esitati solidaarvastutusel põhinev nõue 70 375 eurot 20 senti, millele lisandub intress. Seega ei saa kahtlustatava vastu esitatav nõue olla suurem.
9.CityProject OÜ kinnistu arvestuslik turuhind on 100 000 eurot. Kinnistusraamatu esimesele järjekohale on seatud 130 000 euro suurune ühishüpoteek. Maksu- ja Tolliameti nõue on 65 000 euro ulatuses tagatud kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegiga, mistõttu pole raha arestimine 35 000 euro ulatuses põhjendatud. Lubamatu ja ebaproportsionaalne on seada isiku varale erinevat liiki tagamisabinõusid sõltuvalt täitmise perspektiivikusest ning arvestamata nõude suurust. Pangakontol oleva raha arestimine on põhjendatud vaid ulatuses, milles see pole tagatud kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi summaga.
2(6)
1-20-7989
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
10.Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse jõustamist või alternatiivselt määruskaebuse saatmist uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Prokuröri põhiväited on järgmised.
11.Avalik-õiguslikus nõudeavalduses taotletakse CityProject OÜ-lt 70 375 euro 20 sendi suuruse põhinõude ning sellele lisanduvate intresside väljamõistmist. Vaidlust pole selle üle, et tuvastatud on nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vara arestimise alus. Põhiküsimus on, kas kohtuliku hüpoteegiga on tagatud nõue 65 000 euro ulatuses ja kas tagamisabinõusid kohaldati üksnes nõude põhisumma või ka kõrvalnõude (intressi) suhtes.
12.Prokuratuur taotles CityProject OÜ kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist ajal, mil teadaolevalt oli tegemist kahtlustatava ainukese varaga. 3. novembril 2020 selgus, et kahtlustataval on ka märkimisväärne likviidne vara, s.t raha pangakontol. Teades, et teisele järjekohale seatud kohtulik hüpoteek kannatanu nõuet piisavalt ei taga, pidas prokurör vajalikuks pangakontol oleva raha arestimist. Ebaproportsionaalsest arestimisest saaks kõneleda siis, kui kohtulik hüpoteek oleks seatud esimesele järjekohale. Kinnistu hinnanguline väärtus ei kata aga isegi esimesel järjekohal oleva hüpoteegi summat.
13.Ringkonnakohus eiras Riigikohtu tsiviilkolleegiumi selgitust selle kohta, mida tähendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg-s 2 kasutatav termin „tagatav nõue“ (vt 27. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09, p 12). Osutatud lahendis väljendatud seisukohad saab üle kanda avalik-õigusliku nõudeavalduse muudele tagamisabinõudele.
22.detsembril 2020 oli intressinõude suurus 3177 eurot 55 senti ning see summa suureneb iga päevaga. 5375 euro arestituks jätmisega pole intressinõue tagatud. Ringkonnakohus rikkus kohtumääruse põhjendamise kohustust. Määruskaebuse vastus
14.CityProject OÜ kaitsja leiab, et ringkonnakohus põhjendas enda seisukohti selgelt ja arusaadavalt. Kohtumäärusega mittenõustumine ei luba kõneleda kohtulahendi põhjendamise kohustuse rikkumisest. Asjas nr 3-2-1-162-09 tehtud lahendist juhinduda ei saa, kuivõrd selle kohtuasja tehiolud on erinevad. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamine on selgelt ja arusaadavalt reguleeritud KrMS §-s 142 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas ning seetõttu pole vaja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikale toetuda. KrMS § 142 lg-st 4 tuleb ühemõtteliselt, et tagada saab kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kohus pole aga pädev tagama tulevikus tekkivat kahju, milleks on ka intressinõue. Samale seisukohale asus Riigikohus asjas nr 3-1-1-135-13 tehtud määruse p-s 15. Prokuratuuri täiendav seisukoht
15.Kaitsja leiab ekslikult, et asjas nr 3-1-1-135-13 tehtud määruse kohaselt ei saa kriminaalmenetluses vara arestida kuriteoga tekitatud kahjuga kaasneva intressi ja viivise nõude tagamiseks. Kõnesoleva lahendi p-st 5 nähtub selgelt, et tagamisabinõusid saab kriminaalmenetluses rakendada ka kõrvalnõuete tagamiseks. Pole põhjust käsitleda avalikõigusliku nõudeavalduse tagamist teistmoodi.
3(6)
1-20-7989
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kriminaalkolleegium selgitab kõigepealt, miks ei saa prokuratuuri määruskaebust sisuliselt läbi vaadata ja otsustab määruskaebemenetluse kulude hüvitamise (I). Seejärel selgitab kolleegium obiter dictum’i korras seda, kuidas hinnata KrMS § 1414 kohaldamise kontekstis kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtust (II). I
17.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis leidis asjas nr 3-1-1-68-16, et KrMS § 385 p 5 kohaselt võib määruskaebe korras vaidlustada üksnes vara arestimist lubavat, kuid mitte sellest keelduvat kohtumäärust. Kõnesolevas asjas selgitati veel, et vara arestimisest keeldumise määrusena, mille peale ei saa määruskaebust esitada, on käsitatav ka ringkonnakohtu määrus, millega tühistatakse vara arestimist lubav maakohtu määrus ja jäetakse prokuratuuri arestimistaotlus rahuldamata. (Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-68-16, p-d 40 ja 41)
18.Kolleegium tõdeb eelmises punktis väljendatud seisukoha juurde jäädes, et ka praegusel juhul on prokuratuur vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega tühistati maakohtu vara arestimist lubav määrus, tunnistati kahtlustatava vara arestimine lubatavaks üksnes osaliselt ning vabastati kahtlustatava ülejäänud vara aresti alt. Määruskaebuse väidete põhjal ei ole vaidlust selle üle, et vara arestimine on seaduslik ja põhjendatud vähemalt 5 375 euro suuruses summas. Seega on Riigikohtus toimuva määruskaebemenetluse esemeks üksnes ringkonnakohtu määruse see osa, millega vara arestimisest keelduti ja jäeti vara arestimine lubatavaks tunnistamata. Sellise menetlusotsustuse peale aga KrMS § 385 p 5 kohaselt määruskaebe korras edasi kaevata ei saa. Järelikult ei ole Riigikohtul alust määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ning see kaebus tuleb jätta KrMS § 390 lg 1 ja § 350 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata.
19.KrMS § 187 lg 2 esimese lause ja § 175 lg 1 p 1 alusel rahuldab kolleegium CityProject OÜ määruskaebemenetluse kulu hüvitamise taotluse ning mõistab riigilt kahtlustatava kaitsjatasu katteks välja 375 eurot. II
20.Järgnevalt selgitab Riigikohus õiguspraktika ühtlustamiseks seda, kuidas mõjutab KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel seatud kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtust sellest eespool asuva järjekohaga hüpoteek. Märgitust oleneb ka see, millises ulatuses saab tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või konfiskeerimise (asendamise) lugeda tagatuks kohtuliku hüpoteegiga, millest eelneval järjekohal on mõni teine hüpoteek, ja millal satub kohtuliku hüpoteegi täiendamine lisatagatisega vastuollu KrMS § 1414 lg-s 3 ette nähtud ületagamise keeluga.
21.Hüpoteek, sh kohtulik hüpoteek, millele asjaõigusseaduse (AÕS) § 364 järgi kohaldatakse mõningate erisustega hüpoteegi kohta käivaid sätteid, tagab nõuet selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Hüpoteek tagab nõuet ja kõrvalkohustusi kinnistusraamatusse kantava hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 346 lg 1 ja § 327). Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (AÕS § 352 lg 1). Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele (AÕS § 353 lg 1). Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue 4(6)
1-20-7989 rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist (AÕS § 353 lg 2).
22.Osutatud sätetest järeldub, et hüpoteegi – sh kohtuliku hüpoteegi – tagatisväärtus oleneb esmajoones kahest asjaolust: kinnisasja müügihinnast täitemenetluses (mis eelduslikult vastab kinnisasja turuväärtusele) ja kinnistusraamatusse eelnevatele järjekohtadele kantud õigustest, sh hüpoteekidest. Hüpoteegipidaja nõuet saab kinnisasja arvel rahuldada ulatuses, milles kinnisasja müügihind ületab eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude suurust (ja täitemenetluse kulusid). Kinnisasja sundmüügil hilisema järjekoha hüpoteegi realiseerimiseks vähendavad realiseeritava hüpoteegiga samal järjekohal või sellest eespool olevad õigused aga kinnisasja müügihinda.
23.Vaatamata sellele, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu (AÕS § 325 lg 4), ei anna see hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist. Seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24.septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 30.1) Märgitust ei saa aga järeldada, et KrMS § 1414 kohaldades tuleks hilisemal järjekohal oleva kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtuse hindamisel lähtuda sellest, kui suurt nõuet eelneval järjekohal olev hüpoteek parajasti tagab. Nimelt ei pruugi hüpoteegiga tagatud nõude suurus olla muutumatu, hüpoteegiga on lubatud tagada ka hüpoteegipidaja tulevikus tekkivaid nõudeid kinnisasja omaniku või muu võlgniku vastu. Samuti ei ole välistatud, et kinnistu omanik ja hüpoteegipidaja muudavad tagatiskokkulepet (AÕS § 346 lg 2) pärast hüpoteegi seadmist või sõlmivad pärast hüpoteegi seadmist uue tagatiskokkuleppe, millega muudavad või täiendavad olemasoleva hüpoteegiga tagatud nõuete ringi. Hüpoteek, sõltumata tagatava nõude olemasolust, säilitab kinnisasja edaspidisel koormamisel piiratud asjaõigustega oma järjekoha (AÕS §-d 59-591) ja annab seega AÕS § 353 kohaselt hüpoteegipidajale sõltumata tema nõude tekkimise ajast kinnisasja sundtäitmisel eelisseisundi võrreldes nt hiljem kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide omanikega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-92-12, p 14) Seega kui hinnata kriminaalmenetluses seatud kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtust eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude suuruse põhjal, satuks kriminaalmenetluses esitatava nõude tegelik tagatus kinnisasja omaniku ja varasemal järjekohal oleva hüpoteegi pidaja meelevalda, sest nad võivad tagatavat nõuet hüpoteegisumma piires alati suurendada.
24.Hindamaks, millises ulatuses on kriminaalmenetluses esitatav nõue tagatud kohtuliku hüpoteegiga sellisele kinnisasjale, mida koormab ka varem seatud hüpoteek, tuleb üldjuhul lähtuda kinnisasja väärtuse ja eelneval järjekohal oleva hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegisumma) vahest. Teisisõnu tuleb kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtuse tuvastamiseks kinnisasja hinnangulisest väärtusest maha arvata eespool asuval järjekohal oleva hüpoteegi (või hüpoteekide) summa. Kui osutatud lahutustehte tulem on vähemalt sama suur kui kriminaalmenetluses tagatav rahaline nõue koos AÕS § 346 lg-s 1 nimetatud kuludega, siis on kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtus üldjuhul piisav. Sellisel juhul pole KrMS § 1414 lg 1 alusel lisaabinõude (nt pangakonto aresti) rakendamine tavaliselt vajalik. Näiteks kui kinnisasja teadaolev väärtus on miljon eurot ja seda juba koormava hüpoteegi summa on 500 000 eurot, piisab 100 000-eurose tsiviilhagi-nõude tagamiseks kohtulikust hüpoteegist sellele kinnisasjale.
25.Kui aga esimesele vabale järjekohale seatavast kohtulikust hüpoteegist kriminaalmenetluses esitatud rahalise nõude täielikuks tagamiseks ei piisa, tuleb kaaluda KrMS § 1414 lg 1 alusel täiendava(te) tagamisabinõu(de) (nt pangakonto aresti) kohaldamist. Näiteks kui kinnisasja hinnanguline väärtus on 200 000 eurot ja seda koormab 150 000 euro suurune hüpoteek ning kriminaalmenetluses on esitatud 100 000 euro suurune haginõue, pole kohtulik hüpoteek üksinda 5(6)
1-20-7989 tsiviilhagi tagamiseks piisav. Samas ei tähenda see, et kõnesoleva näite puhul ei võiks tsiviilhagi tagamiseks kohtulikku hüpoteeki seada või et selle summa ei tohiks ületada 50 000 eurot ehk summat, mille võrra on kinnisasja väärtus suurem varem seatud hüpoteegi summast. Ei ole välistatud, et nõude täielikuks tagamiseks on tarvis kasutada korraga mitut tagamisabinõu, nagu KrMS § 1414 lg 4 seda ka otsesõnu ette näeb. Samuti võib kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtus ajas suureneda, näiteks kui eelneval järjekohal olev kinnisasjaõigus lõpeb. Seetõttu võibki olla põhjendatud, kui kohtuliku hüpoteegi summa ületab kinnisasja väärtuse ja varem seatud hüpoteegi summa vahet. Kui kohus otsustab selle üle, kas kohaldada kriminaalmenetluses esitatava nõude tagatiseks lisaks juba seatud kohtulikule hüpoteegile veel mõnd abinõu, tuleb KrMS § 1414 lg 3 järgimiseks võtta arvesse kohtuliku hüpoteegi tegelikku tagatisväärtust, mitte pelgalt hüpoteegisummat.
26.Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade puhul on hüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 359 lg 1 ja § 360 lg 1). Hinnates eelneval järjekohal oleva ühishüpoteegi mõju kohtuliku hüpoteegi tagatisväärtusele, ei saa arvestada ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnisasja väärtust, millele menetletavas asjas pole hüpoteeki seatud. AÕS § 360 lg-te 1 ja 2 järgi ei pea ühishüpoteegiga koormatud kinnistuid hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks võõrandama koos ning valiku teeb hüpoteegipidaja. Seega ei saa tagapool paikneval järjekohal oleva hüpoteegi pidaja arvestada, et eespool paikneval järjekohal oleva ühishüpoteegi pidaja rahuldaks oma nõude esmalt või kasvõi osaliselt kaaskoormatud kinnisasja arvel.
27.KrMS § 1414 lg 1 alusel on võimalik tagada ka tsiviilhagis või avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatavalt nõudelt arvestatav viivise- või intressisumma. Ka kohtulik hüpoteek ulatub TsMS § 388 lg 2 järgi nii põhi- kui ka kõrvalnõudele. Kõrvalnõuete suurus ei pruugi olla nõude tagamise ajal täpselt teada. Näiteks tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. juuni 2012. a määrus asjas nr 3-2-1-73-12, p 11 ja 27. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09, p 12) Sama põhimõtet saab rakendada ka näiteks maksuintressi-nõude tagamisel. Öeldust johtuvalt peab prokuratuur rahalise nõude tagamise abinõu kohaldamise taotluse esitamisel põhjendama sedagi, millise osa kohtuliku hüpoteegi summast moodustab kõrvalnõue ning missuguses eeldatavas ulatuses see võib muutuda. Sellistest põhjendustest lähtudes saab taotlust lahendav kohus hinnata, kas menetluse võimalikku kestust silmas pidades on taotletav kohtuliku hüpoteegi summa põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.