Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-3107 15. märts 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Andres Judakovi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus, kassatsioon Andres Judakovi kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas 17. veebruar 2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 17. juuni 2020. a otsuse ja tegi tühistatud osas uue otsuse ning rahuldas kaitsja apellatsiooni osaliselt ja jättis prokuröri apellatsiooni rahuldamata.
2.Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus muutmata.
3.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Legalia Andres Judakovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 251 eurot 88 senti, sh käibemaks 41 eurot 98 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistusakt
1.Andres Judakov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi selles, et ta lõi 3. märtsil 2020 kella 21.30 paiku oma elukohas ühise joomingu ajal tekkinud tüli käigus tahtlikult E. O-d ühel korral noaga kõhtu. A. Judakov tekitas kannatanule noalöögi tagajärjel
1-20-31071-20-3107 ülakõhu piirkonda torke-lõikehaava peen- ja jämesoole ning vasakpoolse neeruarteri vigastusega ning verevalumiga kõhukelmetaguses ruumis, mis tüsistus ägeda verekaotusega ja hüpovoleemilise šokiga. Tüsistuse tagajärjel suri E. O. 4. märtsil 2020 kell 2.10 haiglas. Maakohtu otsus
2.Pärnu Maakohtu 17. juuni 2020. a otsusega tunnistati A. Judakov süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja teda karistati viieaastase vangistusega.
3.Maakohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset ning selle pani toime süüdistatav. Kannatanu surm saabus noalöögi tagajärjel. Kohus leidis aga, et süüdistataval ei olnud E. O. surma põhjustamise suhtes tahtlust. Pärast solvumist kättemaksuks noaga E. O. suunas lüües pidi A. Judakovi eesmärk olema noaga kannatanule pihta saada ja talle tervisekahjustus tekitada. Järelikult tegutses A. Judakov kavatsetult eesmärgiga tekitada kannatanule tervisekahjustus. Lüües kannatanut terava noaga, pidi süüdistatav pidama võimalikuks ka raskema tagajärje saabumist, kuid lootis, et see siiski ei saabu. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et A. Judakov põhjustas kannatanu surma kergemeelsusega. Apellatsioonid
4.Otsuse vaidlustasid A. Judakovi kaitsja ning prokuratuur. 4.1 Kaitsja taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ning A. Judakovi õigeksmõistmist. Apellant leidis, et süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustuse ennast kaitstes. Maakohtu poolt tõenditele antud hinnang on ebaõige, mistõttu on maakohus jõudnud väärale järeldusele. Alusetult on tõendikogumist välja jäetud süüdistatava ütlused, mille kohaselt kannatanu ründas teda. 4.2 Prokuratuur vaidlustas A. Judakovi teo ümberkvalifitseerimise ning taotles uue otsuse tegemist, millega A. Judakov tunnistataks süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning teda karistataks seitsme aasta pikkuse vangistusega. Ringkonnakohtu otsus
5.Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2020. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega süüdistatav tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, teda karistati viieaastase vangistusega ja temalt mõisteti välja sundraha ning muu menetluskulu. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega A. Judakov tunnistati süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning teda karistati ühe aasta pikkuse vangistusega. Samuti vähendati A. Judakovilt väljamõistetud menetluskulu hüvitist. 5.1 Kohtukolleegium nõustus maakohtuga selles, et A. Judakov lõi kannatanut kavatsusega teda vigastada. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti (ja süüdistuse) kohaselt saabus E. O. surm mitte lihtsalt torke-lõikehaavast, vaid surma põhjuseks olid sisemised vigastused (vt eespool p 1). Maakohus ei sedastanud A. Judakovi tahtlust tervisekahjustuste suhtes, mis tegelikult tingisid surmaohu ja tõid lõpuks kaasa kannatanu surma. 5.2 Apellatsioonikohtu hinnangul tegutses A. Judakov surma põhjustanud enamohtlike kehavigastuste suhtes ettevaatamatult, tõenäolisemalt kergemeelsusest. Vaatamata ründevahendi märkimisväärsele suurusele (veidi üle 19 cm pikk noatera) ja 12 cm ulatusega veremäärdumusele 2(5)
1-20-31071-20-3107 noal ei ole tuvastatud, et kannatanul oleks olnud 12 cm sügavune noahaav. Fotode järgi võib sedastada, et noal on lahjad punased triibud, mistõttu ei ole võimalik välistada, et nuga tõmmati millegi vastu verest puhtaks ja sedasi kandus veri tera otsa poolelt pideme poole, pikendades veremäärdumust. Kuna on ebaselge, kui tugevalt ja sügavale A. Judakov noaga lõi ja kui hästi ta joobnuna oma jõudu tajus, siis oleks ennatlik omistada talle selget arusaama, et tema liigutus võis puutuda peen- või jämesoolde või lõigata neeruarterisse. Selles küsimuses tõlgendas kohus kõrvaldamata kahtlused A. Judakovi kasuks. Kannatanule kerge kehavigastuse tekitamise osas oli A. Judakovil tahtlus, kannatanu siseelundeid vigastanud eluohtlike tervisekahjustuste osas aga ettevaatamatus. Kuna süüdistatava tahtlus löögi sooritamisel ei hõlmanud surmani viinud vigastuste põhjustamist, vastab A. Judakovi tegevus KarS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1 tunnustele.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioon
6.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokuratuur, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Sama otsuse peale esitatud kaitsja kassatsiooni jättis Riigikohus menetlusse võtmata. 6.1 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Judakovil oli tahtlus põhjustada noaga kerge kehavigastus ja ettevaatamatus siseelundite vigastamise osas. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu arutluskäik, et süüdistatav ei olnud kogenud vägivalla tarvitaja ning tal ei olnud eriteadmisi anatoomiast, mistõttu oli tal lootus, et ühest kiirest löögist tingitud vigastus saab olema pindmine. Need asjaolud annavad pigem alust arvamuseks, et A. Judakov ei mõelnud alkoholijoobest tingituna tagajärgedele, vaid tegutses konkretiseerimata tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et lüües noaga E. O-d kõhtu, põhjustab ta kannatanule kehavigastuse, ja möönis, et kehavigastus võib olla ka eluohtlik. Ringkonnakohtu hüpotees, mille kohaselt ei pidanud süüdistatav võimalikuks, et ta põhjustab noalöögiga kõhuõõnde tungiva noahaava, või lootis seda vältida, põhineb oletustel. Sellist kaitseversiooni ei ole menetluse vältel püstitanud süüdistatav ise ega ka tema kaitsja. 6.2 Ringkonnakohtul on õigus, et kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ei ole sentimeetrise täpsusega tuvastatud, kui sügavale kõhuõõnde nuga tungis. Samas on ühemõtteliselt fikseeritud, et kannatanu vasaku roidekaare all oli haav, mis ulatub kõhuõõnde ning millega põhjustati peen- ja jämesoole ning vasakpoolse neeruarteri vigastus. Juba selleks, et vigastada ekspertiisiaktis nimetatud siseorganeid, pidi nuga tungima sügavale kõhuõõnde. Samuti on ringkonnakohus nõustunud, et verekahtlane määrdumine noateral oli ligi 12 cm. Ringkonnakohtu teooria, et nuga võidi tõmmata millegi vastu verest puhtaks ja sedasi kandus veri tera otsa poolelt pideme poole edasi, ei tugine tõenditele. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra järgi on kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta, eluohtlik tervisekahjustus. Tahtliku noalöögiga kannatanu elutähtsasse piirkonda tekitas A. Judakov olukorra, mis ei olnud enam tema kontrolli all. See, et ta pärast kuritegu palus kutsuda kiirabi ja väljendas kahetsust, ei välista tahtlust. Kuriteojärgse käitumisega ei saa sisustada isiku teo subjektiivset külge ja väita, et ta lootis kergemeelsusest hoida ära kannatanu surma. On tõendatud, et süüdistatav kahjustas kannatanu tervist kavatsetult ning põhjustas tema surma kaudse tahtlusega. 6.3 Riigikohtu lahendid asjades nr 1-17-105 ja 1-17-5883, millele ringkonnakohus tugines, ei ole praegusel juhul asjakohased. Asjas nr 1-17-105 seadis Riigikohus kahtluse alla tahtluse voluntatiivse elemendi, kuivõrd kannatanut rusikaga näkku lüües ei pidanud süüdistatav ette nägema, et põhjustab ajusisese verevalumi. Kohtuasjas nr 1-17-5883 leidis tõendamist, et 3(5)
1-20-31071-20-3107 süüdistatav ei näinud ette, et ta võib noalöögiga reide põhjustada eluohtliku tervisekahjustuse. Selliste teadmiste jaoks oleks süüdistataval pidanud olema keskmisest suuremad teadmised anatoomiast. Erinevalt viidatud Riigikohtu praktikast on üldteada, et kõhuõõnde ulatuva noalöögiga tekitatakse eluohtlik tervisekahjustus. Kassatsioonivastus
7.Kaitsja leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohus hindas tõendeid objektiivselt ja järeldas õigesti, et A. Judakovil polnud tahtlust põhjustada E. O. surma või tekitada talle eluohtlikke vigastusi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Nii maa- kui ka ringkonnakohus on tuvastanud, et A. Judakov lõi ühise joomingu ajal tekkinud tüli käigus E. O-d ühe korra noaga kõhtu. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule eespool p-s 1 kirjeldatud eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel kannatanu suri. Selles küsimuses on menetluses valitsenud üksmeel.
9.Erinev on aga prokuröri ja kohtute seisukoht subjektiivse koosseisu osas. Maakohus leidis, et süüdistataval oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus, täpsustamata, kas tahtlus oli suunatud just sellise tervisekahjustuse tekitamisele, mille tagajärjeks oli surm. Enamohtliku tagajärje – surma – põhjustas A. Judakov maakohtu hinnangul kergemeelsusest. Nii kvalifitseeris maakohus A. Judakovi teo süüdistusaktis taotletust (KarS § 113 lg 1) erinevalt KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul ei hõlmanud A. Judakovi tahtlus kannatanu löömisel surma põhjustanud vigastuste tekitamist, millest tulenevalt tunnistas kolleegium süüdistatava süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi.
10.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu etteheitega, et maakohus ei sedastanud A. Judakovi tahtlust selle kehavigastuse suhtes, mis tegelikult tingis ohu elule ja tõi lõpuks kaasa kannatanu surma. Samas ei toiminud ka teise astme kohus subjektiivse koosseisu tuvastamisel veatult. Ringkonnakohus on A. Judakovi teo subjektiivse külje kindlakstegemisel tõendikogumi kui terviku hindamise kohustuse vastu eksinud ulatuses, mida tuleb pidada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes oluliseks. Kolleegium selgitab sellega seoses järgmist.
11.Senisest kohtupraktikast lähtuvalt pidanuks ringkonnakohus praeguse juhtumi asjaoludel pöörama süüdistatava tahtluse tuvastamisel tähelepanu ka teo välisele avaldumisele ehk sellele, milline oli noalöögi suund, sellesse rakendatud jõud ja löögijäljed. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus nr 1-17-105/35, p 15; 1. novembri 2018. a otsus nr 1-16-6512/64, p 9; 3. mai 2019. a otsus nr 1-17-5883/77, p 17.) Kohtuarstliku ekspertiisi käigus kirjeldatud torkelõikehaava sügavus kuulub vaieldamatult teo välist avaldumist iseloomustavate tunnuste sekka. Tegemist ei ole aga ainsa võimaliku teabega, mille alusel anda hinnang noalöögi tugevusele ja haava (ligikaudsele) sügavusele. Ehkki noahaava täpne sügavus on ringkonnakohtu hinnangul jäänud ekspertiisiakti põhjal ebaselgeks, on ekspert leidnud, et kannatanu surma põhjuseks oli ülakõhu piirkonna torke-lõikehaav peen- ja jämesoole ning vasakpoolse neeruarteri vigastusega ning verevalumiga kõhukelmetaguses ruumis. On üldteada, et neerud on inimesel selja pool, ja vaidlust pole, et noahaav paiknes vasakul ülakõhu piirkonnas. Seega on ka eriteadmisteta võimalik jõuda järeldusele, et noavigastus pidi olema küllalt sügav, et ulatuda kõhupoolelt seljapooleni. Sellise sügavusega vigastust on üldjuhul keeruline pidada valearvestuseks, nagu on järeldanud ringkonnakohus.
4(5)
1-20-31071-20-3107
12.Kohtud tegid kindlaks, et A. Judakov lõi kannatanut noaga, mille lõiketera pikkus on 19,2 cm. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud viitavad sellelegi, et süüdistatav ei valinud sellist nuga mitte juhuslikult, vaid kaalutletult. Tunnistaja Ü. F. kirjeldas maakohtus ristküsitlusel, kuidas A. Judakov tegi nuga võttes selle valimisele iseloomulikke liigutusi (üritas enne midagi võtta, siis pani selle tagasi). Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ringkonnakohus ei kahelnud. Ringkonnakohtu otsusest joonistub välja ka arusaam, et noa võtmine ei olnud kantud soovist kannatanut üksnes hirmutada, sest kohe pärast noa valimist suundus A. Judakov tagasi kannatanu juurde ning lõi teda sihilikult.
13.Ringkonnakohus märkis, et veremäärdumus noateral oli ligikaudu 12 cm. Seejärel asus kohus aga ühelegi tõendile või muule argumendile viitamata seisukohale, et ei ole võimalik välistada, et nuga tõmmati millegi vastu verest puhtaks ja sedasi kandus veri tera otsa poolt pideme poole, pikendades niiviisi veremäärdumust. Sellisele oletusele tuginedes jättis ringkonnakohus hindamata, kas niisugune hüpotees on ka eluliselt usutav, sest tavaliselt ei pühita noa tera puhtaks tera poolt pideme poole – see ei ole käepärane ja selliselt tekib oht enese vigastamiseks. Ringkonnakohtu oletuslikule sündmuskäigule ei ole ka süüdistatav ise ega tema kaitsja kaitseteesina tuginenud.
14.Apellatsioonikohus leidis, et A. Judakovile oleks ennatlik omistada teadmist, et tema liigutus võis puutuda peen- ja jämesoolde või lõigata neeruarterisse. Selgitamata seejuures, kuidas see järeldus sobitub ringkonnakohtu poolt usaldusväärseks loetud tõenditega, mis iseloomustavad noalööki ja -haava. Seega ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav.
15.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ning § 339 lg-st 2, rahuldab Riigikohus prokuratuuri kassatsiooni ja tühistab osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu
15.oktoobri 2020. a otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
16.Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ning 10 ja sama määruse § 6 lg 3, § 151 lg 1 ning § 17 lg 2 alusel rahuldab kolleegium A. Judakovi kaitsja vandeadvokaat E. Jundase taotluse määrata kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 251,88 eurot, sh käibemaks 41,98 eurot. KrMS § 186 lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.