Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik
Kriminaalasi
Roland Uttendorfi (Uttendorf) süüdistuses KarS § 4231 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 3. detsembri 2020 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Roland Uttendorf, vandeadvokaat Natalia Suvorova
Prokurör
Ringkonnaprokurör Küllike Kask
Süüdistatav
Kaitsja
süüdistatava
kaitsja
Roland Uttendorf, isikukood: 37306204230, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht: XXX, kaks kehtivat kriminaalkaristust: 1) Pärnu Maakohtu 28.04.2014 otsusega 1-14-3201 karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o summas 320 eurot; 2) Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega 1-19-8142 karistatud KarS § 4231 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuulus 6 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kinnipidamiskohta ilmumisest, s.o 13.11.2019. Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 6 kuu pikkuse katseajaga (29.04.2020–28.10.2020), ärakandmata karistus 1 kuu 10 päeva vangistust. Tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2020, vabastatud 13.08.2020.
Pärnu Maakohtu 3. detsembri 2020 otsus Roland Uttendorfi süüdistusasjas jätta muutmata.
2.Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetlus käik
1.Pärnu Maakohtu 3. detsembri 2020 otsusega üldmenetluses tunnistati Roland Uttendorf süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2020-13.08.2020, s.o 3 päeva ning loeti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8142 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuud 7 päeva. Määrati, et vangistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja R. Uttendorfil tuleb ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Menetluskuludena mõisteti R. Uttendorfilt riigituludesse välja sundraha 876 eurot, kaitsja tasu kohtueelses menetluses 136,80 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses ning tasu sõidule kulutatud aja eest 208,80 eurot ning kaitsja sõidukulud summas 47,52 eurot, kokku 1269,12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati R. Uttendorfil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 105,76 eurot.
2.Roland Uttendorf tunnistati süüdi KarS § 4231 järgi esitatud süüdistuses selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja olles selle eest karistatud Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 11.08.2020 kella 17:39 ajal Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu-Tori tee 23. kilomeetril mootorsõidukit Nissan X-Trail, reg.nr XXXXXX, millel puudus kehtiv tehniline ülevaatus, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 91 lg 2 p 3 kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellise tegevusega rikkus R. Uttendorf tahtlikult ja süstemaatiliselt LS § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maakohtu otsus
3.Maakohus leidis, et R. Uttendorfi süüdistus KarS § 4231 järgi on tõendite kogumis täies mahus tõendamist leidnud. Süüdistatav oli teadlik, et tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole ning seda ei ole tal kunagi olnudki. Liigeldes mootorsõidukiga avalikul teel, pani R. Uttendorf teo toime kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tegemist ei olnud hädaseisundiga KarS § 29 mõttes. Kuigi kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, ei pidanud kohus, arvestades süü suurust, võimalikuks mõista R. Uttendorfile karistuseks kergemaliigilist ehk rahalist karistust. R. 2(7)
Uttendorf pani teo toime katseajal, mil süüdistatav oli talle eelnevalt samaliigilise kuriteo toimepanemise eest mõistetud 7 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud. Kohtu hinnangul ei täitnud vangistus R. Uttendorfi suhtes eripreventiivset eesmärki, sest juba vähem kui neli kuud pärast vangistusest ennetähtaegselt vabastamist pani ta toime käesoleva kuriteo. Põhjendatud on karistada R. Uttendorfi vangistusega, mõistes karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, sest eelnenud karistuse määr, mis ületas keskmist, ei muutnud piisavalt R. Uttendorfi suhtumist sellisesse kuriteosse. Apellatsioonide sisu
4.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.
4.1.R. Uttendorf vaidlustab enda apellatsioonis maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse ja liitkaristuse, samuti menetluskulude osas, leides, et selles osas kuulub kohtuotsus tühistamisele. Leiab, et olles lõpetanud autokooli, oskab ta autot juhtida ja liigelda liikluses. Juhtimisõigust tal ei ole, sest elamise kõrvalt ei jätku rahalisi vahendeid. Süüdistatav ei leia, et viies tee peal seisva mitte töökorras oleva auto enda töökotta remonti, käitus ta seaduse vastaselt. Pidades sellega silmas liiklusohutuse tagamist, ei saa teda kuriteos süüdistada. Tunnistab, et kriminaalasjas nr 1-19-8142 oli tegu kuriteoga, kuid käesoleva süüdistuse asjaolud on eriliigilised, mida peaks arvestama. Vaidlustatud otsusega karistati teda teo eest, mida ta pole korda saatnud. Kohus on jätnud tähelepanuta mitmed tähtsad asjaolud ja teinud oletustele põhineva otsuse. Tunnistab, et pani toime rikkumise aga mitte kuriteo, mistõttu palub otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja saata uuesti uurimisse vastavatele ametitele.
4.2.Kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohus on rikkunud nii menetlusõigust, kuivõrd kohtuotsuses puuduvad motiivid ja põhjendus ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole lugejale jälgitav, kui kohaldanud ebaõigesti kohaldamisele mittekuulunud kriminaalseadust.
4.2.1.Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus ei ole süüdimõistva otsuse tegemisel viidanud ühelegi Riigikohtu suunisele, kuidas konkreetset õigusnormi kohaldada, sest kommenteeritava süüteokoosseisu puhul puudub ühtne ja üheselt mõistetav õiguspraktika ning Riigikohtu poolt KarS § 4231 kohaldamiseks antud suunised on vastuolulised ja mitmeti mõistetavad. Vaidlustatud otsusest jääb tavalugejale täielikult arusaamatuks, millest tuleneb R. Uttendorfi käitumises süstemaatilisuse süüteokoosseis. Kohus ei väljenda sõnaselgelt, kas on tuvastatud asjaolu, et süüdistatav on enne 11.08.2020 veel analoogseid õiguserikkumisi toime pannud ja kas need on vaadeldavad KarS § 4231 süüteokooseisu täitmisena tingimuses, kus on vajalik 3 analoogilist õiguserikkumist ja nendest 2 eest on R. Uttendorf eelnevalt Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega juba karistatud. Juhul, kui kohus võtab süüteokooseisu tunnuste määratlemisel aluseks ka eeltoodud õiguserikkumise episoodid ja soovib väita, et 11.08.2020 rikkus isik õigusnormi kolmandat korda, millele järgneb kriminaalvastutus, siis toimub kohtu poolt isiku põhiõiguse riive, s.o. sama teo eest kahekordse karistamise printsiibi rikkumine. Kui kohus soovib süstemaatilisuse koosseisu sisustada selliselt, et eelmisest süüdimõistmisest pole veel möödunud Karistusregistri Seaduse § 24 lg 1 sätestatud tähtaeg ja süüteokoosseis isiku käitumises tuleneb sellest asjaolust, siis tuleb selline seisukoht kohtuotsuse põhjendustes sõnaselgelt lahti kirjutada.
4.2.2.R. Uttendorfi käitumises pole KarS § 4231 ettenähtud süüteo kooseis tuvastatav. Kolmest õigusrikkumisest (11.08.2019, 12.10.2019 ja 11.08.2020) on esimese kahe õiguserikkumise eest süüdistatavat Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega juba karistatud, seega süstemaatilisuse koosseisuliste tunnuste olemasoluks on viide eelnevatele karistustele põhjendamatu. Sõnaselgelt ei ole vaidlustatavast otsusest väljaloetav ka süstemaatilisuse tuletamine isikul samasisulise teo eest kriminaalkorras karistatuse olemasolust, kuna kohtuotsuses puudub sellekohane sõnaselge viide Karistusregistri vastavale sättele. KarS § 12 lg 1 kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 4231 kohaselt
3(7)
mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Süstemaatilisuse mõiste määratlus ei sisaldu ei Karistusseadustikus ega Karistusseadustiku rakendamise seaduses. Järelikult on süstemaatilisuse tunnuse olemasolu isiku käitumises fakti küsimus, mis kuulub tuvastamisele igal üksikjuhul eraldi. Praktikas on püütud süstemaatilisuse mõistet sisustada ka viitega Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele, Juura 2015, lk 1015, mille kohaselt eeldab süstemaatilisus, et isik oleks KarS §-s 4231 kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Samas ei oma tähtsust süütegude vaheline ajavahemik, mis on omakorda vastuolus Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt õiguslikku tähendust omab ainult kehtiv kriminaalkaristus. Eeltoodust nähtuvalt kui mõne väärteo eest karistuse täitmise järgselt on karistatus väärteokorras ühe episoodi eest kustunud, ei saa nimetatud episoodi arvestada juhtimisõiguseta sõidu episoodide puhul kordade arvu järjekordse osana. R. Uttendorfi puhul oli tegemist hädaseisundiga, mitte väljakujunenud harjumuse realiseerimisega.
4.2.3.R. Uttendorf pani temale etteheidetava teo toime hädaseisundis, mis välistab kriminaalvastutuse. Ka juhul, kui kohus ei pidanud hädaseisundi olemasolu tuvastatuks, on ilmselge, et isikule mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele ja isikut iseloomustavatele andmetele, sest kohus ei arvestanud süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R. Uttendorf on kohtuistungil üheselt selgitanud, et tema poolt mootorsõiduki juhtimine oli tingitud sisuliselt hädavajadusest, kuna auto sunniti ühest töökojast lahkuma ja peatus maanteel, teise töökotta sõiduks. Sellistel tingimustel mootorsõiduki juhtimine ka juhtimisõiguseta kuid sõidukogemusega isiku poolt nii lühikese maa läbimiseks nii lühikese ajavahemiku jooksul ei kujuta enesest teiste liiklejate jaoks mingit liiklusohtu. Muud võimalust, kui kohene ärasõit, süüdistatav liiklusohu kõrvaldamiseks hetkel ette ei näinud.
4.2.4.Kaitsja palub otsus R. Uttendorfi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 4231 järgi tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks.
5.Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad apellatsioonile prokuratuur. Prokuröri hinnangul on kohus R. Uttendorfi KarS § 4231 järgi süüdi mõistes ja karistades lähtunud kehtivast seadusest ja kohtupraktikast. Otsuse tegemisel on kohus tuginenud kõikidele kohtuistungil vahetult uuritud tõenditele ja kohtuotsusest on näha, millistele tõenditele maakohus süüdimõistva otsuse tegemisel tugines. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ning arusaadav ja kohus ei ole kriminaalmenetlust KrMS § 338 p 3 mõttes rikkunud. Asjaolu, et apellandid ei nõustu maakohtu järeldustega, ei ole käsitletav otsuses põhjenduste puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. KarS § 4231 kohaselt eeldab süstemaatilisus, et isik oleks kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda, mistõttu on kuriteokoosseisu täitmiseks piisav tegude toimepanemise kordade arv. Süüdistatav, olles 29.04.2020 vabastatud ennetähtaegselt temale Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega KarS § 4231 järgi mõistetud karistuse kandmiselt, juhtis 11.08.2020 taas, so süstemaatiliselt, mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Kohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Prokuröri hinnangul ei nähtu ühestki kohtus uuritud tõendist, et sõiduki paiknemine tee ääres kujutanuks endast ohtu liiklusohutusele, mistõttu tuvastas kohus õigesti, et R. Uttendorf, juhtides mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust, ei tegutsenud hädaseisundis. Apellatsioonides esitatud põhjendused R. Uttendorfi tegevuse õigustamiseks on otsitud ega tulene kohtuistungil uuritud tõenditest. Prokurör palub jätta maakohtu otsus R. Uttendorfi süüdimõistmises ja karistamises muutmata ning esitatud apellatsioonid kui põhjendamatud rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
4(7)
6.Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega, apellatsioonides esitatud väidetega ja prokuröri apellatsioonivastuses esitatud seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus R. Uttendorfi KarS § 4231 järgi süüditunnistamises ja karistamises tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebustes toodud asjaolud maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
7.Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Olukord, kus apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Ringkonnakohtu poolt tõendite hindamist puudutavate volituste osas on kohtupraktika asunud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (vt nt Riigikohus otsus asjas nr 3-1-1107-12). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki kohtule esitatud ja kohtus hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ning nende kogumis hindamise tulemusena asunud õigele järeldusele, et R. Uttendorfi juhtis süstemaatiliselt, 11.08.2020 Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu-Tori tee 23. kilomeetril mootorsõidukit Nissan X-Trail, reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohaga on maakohus kõiki apellantide kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses käsitlenud ja analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt kummutanud. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea kohtukolleegium nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist.
8.Sisuliselt ei ole apellandid esitanud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ega asjaolusid. Apellandid taotlevad olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist e. kaitsja ei ole nõustunud maakohtu poolse tõendite hindamisega ja taotleb apellatsioonikohtult samade tõendite kogumi ümberhindamise teel õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav ei nõustu talle mõistetud karistuse- ja liitkaristuse määraga ega tunnista ennast süüdi kuriteo toimepanemises, leides samas, et liiklusohutuse tagamist ei saa kuriteona käsitleda ega teda selle eest kriminaalkorras karistada.
9.Kohtukolleegium leiab, et maakohus on omapoolse tõendite põhjaliku hindamise ja arusaadava analüüsi tulemil tuvastatud tehiolude pinnalt andnud süüdistatava käitumisele KarS § 4231 järgi õige karistusõigusliku hinnangu. Maakohtu seisukoha kujunemine ja tõendite analüüs on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-21-10 varasemalt korduvalt väljaöeldud seisukohaga selles, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Vaidlustatud kohtuotsus nendele nõuetele vastab.
10.Vaidlus puudub selles, et süüdistatav, olles eelnevalt karistatud KarS § 4231 järgi Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis uuesti süüdistuses märgitud kohas ja ajal mootorsõidukit Nissan X-Trail, reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtukolleegiumile jäävad arusaamatuteks kaitsja seisukohad, et KarS § 4231 süüteokoosseisu puhul puudub ühtne ja üheselt mõistetav õiguspraktika ning Riigikohtu suunised KarS § 4231 kohaldamiseks on vastuolulised ja mitmeti mõistetavad. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-75-15 tehtud lahendis osundanud, et põhjalikumalt on süstemaatilisusega seotud küsimusi vaetud 20. aprilli 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08.
5(7)
Viidatud lahendis vaadeldi süstemaatilisust süstemaatilise varguse (KarS § 199 lg 2 p 9) kontekstis (viidatud otsuse p-d 10-12), kuid selles väljendatud seisukohad on mutatis mutandis ülekantavad ka süstemaatilisele juhtimisele (KarS § 4231). (p 7). Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). (p 8). Nullum crimen sine lege põhimõttele antud tõlgenduse kohaselt ei ole vajalik, et kõik kolm mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist peaksid olema toime pandud pärast KarS § 4231 kehtestamist ehk siis pärast 1. jaanuari 2015 (RKKKo 3-1-1-87-08, p 12). Karistades süüdlast olukorras, mil eelnev sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine vastas üksnes väärteokoosseisule ja isikut on väärteokorras korduvalt ka karistatud, karistatakse teda üksnes viimase, s.o kuriteotunnustega teo, mitte aga varasemate väärtegude eest. (p 10). Seega KarS §-s 4231 sätestatud teokoosseisu täitmiseks on kehtiva kohtupraktika kohaselt vajalik tuvastada tegude toimepanemise kordade arv ja sätte mõtte kohaselt eeldab süstemaatilisus, et isik oleks kirjeldatava teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. KarS § 4231 kirjeldatud kuriteo olemusest tulenevalt pole nõutav, et analoogselt KarS §-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde). Vaadeldava kuriteokoosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvantitatiivne mõõde). Käesolevas asjas on üheselt tõendatud, et süüdistatav on juhtinud eelnevalt mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust 10.05.2018, 11.08.2019, 12.10.2019, seega kolmel korral, mille eest on ta KarS § 4231 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 7 kuud. Olles vabastatud Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt katseajaga kuni 28.10.2020, pani R. Uttendorf katseajal taas toime samaliigilise süüteo, so sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga selles, et juhtides 11.08.2020 taas juhtimisõigust omamata mootorsõidukit, ei pannud R. Uttendorf toime KarS §-s 4231 kirjeldatud tegu. Süüdistatava poolt 11.08.2020 mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine selleks vastava kategooria juhtimisõigust omamata on tõendatud lisaks süüdistatava enda ütlustele sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, karistusregistri teatisega ja Pärnu Maakohtu 14.10.2020 kohtuotsusega.
11.Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistuses etteheidetava teo pani R. Uttendorf toime kavatsetusega. Süüdistatava ütlustest kohtuistungil tuleneb üheselt, et juhtimisõiguse puudumisest hoolimata, on autorooli istumine ja sõiduki juhtimine süüdistatava meelest normaalne ja lausa automaatne tegevus, mis kinnitab omakorda seda, et ta ei ole enda varasemast süüdimõistmisest KarS §-s 4231 järgi enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja neid ei nähtu ka apellatsioonidest.
12.Ammendavalt on kohus vastanud kaitsja seisukohtadele R. Uttendorfil teo toimepanemisel hädaseisundi puudumisest ja põhjendanud jälgitavalt võimalikke alternatiivseid käitumisvariante, vältimaks süüdistatava poolt taas kord KarS §-s 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kohtukolleegium nõustub nendega täielikult. Süüdistatava ütlused põhjustest, miks ta pidi juhtimisõigust omamata sõidukit juhtima asuma, on paljasõnalised ja tõendamata. Maantee äärde pargitud sõiduk ei kujuta endast sellist liiklusohtu, mille vältimiseks tuleks sõiduk teisaldada, asudes seda juhtima juhtimisõigust omamata. Hädaseisundiga sellise olukorra lahendamist
6(7)
põhjendada ei saa. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates R. Uttendorfi õigesti KarS § 4231 järgi süüdi tunnistanud.
13.Ka on maakohus R. Uttendorfile mõistetud karistuse määra otsuses jälgitavalt ning piisava põhjalikkusega käsitlenud. Inkrimineeritava teo pani süüdistatav toime katseajal, olles samaliigilise teo toimepanemise eest vabastatud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu tõdemusega, et puhtsüdamlikult ei saa kahetseda kuritegu, mida süüdistatav samaaegselt eitab, samas mööndes, et karistuse määramisel tuleks arvestada ka seda, et „/.. /see ei olnud tahtlik tegu“. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu poolt süüdistatava käitumisele antud hinnanguga. R. Uttendorf pani ta talle etteheidetava kuriteo toime vähem kui neli kuud pärast vangistusest ennetähtaegselt vabastamist, mis lubab kohtul arvata, et süüdistatava näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, kes ei ole eelnevast karistusest enda jaoks ühtegi järeldust teinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et R. Uttendorfile on põhjendatud vangistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra, kuna käesolevale süüdimõistmisele eelnenud karistuse määr ületas KarS § 4231 sanktsiooni keskmist määra, kuid süüdistatava käitumine kinnitab, et varasemalt karistusena mõistetud 7 kuu pikkune vangistus ei täitnud oodatud eesmärki ega muutnud piisavalt R. Uttendorfi suhtumist sellisesse kuriteosse. Kohtukolleegiumi arvates puudub erinevalt apellantide arusaamast alus süüdistatavale mõistetud karistusmäära kergendamiseks. Iga uue kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistusmäär ei saa olla kergem eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusmäärast. Millised mitmed tähtsad asjaolud kohus R. Uttendorfile karistuse kohaldamisel tähelepanuta jättis, apellatsioonidest ei nähtu. Vastupidiselt apellantide arusaamale, kinnitavad süüdistatava isikuomadused, et R. Uttendorf on isikuks, kes eirab sarnaselt ja süstemaatiliselt liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni, sõltumata sellest kas tegemist on väär- või süüteoga. Kohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
14.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 3. detsembri 2020 otsuse R. Uttendorfi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.