Kriminaalasi nr. 1-20-8750
Maakohtu 11.03.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1299 mõistetud karistuse (vangistus 2 aastat ja 3 kuud alates 25.12.2018) kohtuotsuse kuulutamise päevaks ärakandmata osa võrra, karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Harju Maakohtu 11.03.2019.a kohtuotsusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus jätta KarS § 64 lg 5 alusel iseseisvale täideviimisele. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Aleksei Kožokin temale KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Aleksei Kožokinilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Aleksei Kožokinilt välja menetluskuluna toksikoloogiaekspertiisi nr 122I maksumus 173 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Aleksei Kožokinilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu summas 114 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1163 eurot tuleb Aleksei Kožokinil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 96,92 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 65 lg 2 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Aleksei Kožokin KarS § 331 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 11.03.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 29 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks Aleksei Kožokinile mõista 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 4-1 alusel valida tõkendiks Aleksei Kožokinile vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 27.01.2021.a.
Harju Maakohtu 11.03.2019.a kohtuotsusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus jätta KarS § 64 lg 5 alusel iseseisvale täideviimisele. Menetluskulud Välja mõista Aleksei Kožokinilt 876 eurot sundraha, ekspertiisitasu 173 eurot ja kaitsjatasu 114 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1163 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 96,92 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksei Kožokinile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.