lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-9521/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-9521/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
13.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
857
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-9521

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-9521

Kohtunik

Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Õigusabi taotleja

XX (ik XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti 29. detsembril 2020 Tallinna Vangla kinnipeetava XX avaldus, milles ta selgitab, et soovib vaidlustada kriminaalmenetluse nr 20700000036 alustamata jätmist, kuid tema kaitsja kriminaalasjas XXXXXXXXXXXXX ei soovi teda selles asjas esindada. Nii palub XX, et Tallinna Ringkonnakohus määraks talle riigi õigusabi, et ta saaks vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist ringkonnakohtus. Ühtlasi esitas XX avalduse, milles selgitab, missuguste menetlusotsustustega ta ei ole kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX (kohtuasi nr X-XX-XXXX) rahul.
2.
Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2021 määrusega jäeti XX riigi õigusabi taotlus käiguta ja puuduste kõrvaldamiseks anti aega 12. jaanuarini 2021.
3.Samal päeval laekus Tallinna Ringkonnakohtusse Riigiprokuratuuri 1. detsembri 2020 määrus, millega jäeti XX kaebus rahuldamata alustamata jäetud kriminaalasjas nr 20700000036. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt taotles XX ringkonnaprokuröri suhtes kriminaalmenetluse alustamist ebaseadusliku süüdistuse esitamise eest (KarS § 310) kriminaalasjas X-XX-XXXX.

1-20-9521 Kuriteokaebuse kohaselt ei nõustu XX prokuröri hinnanguga tõenditele, süüdistusakt sisaldab laimu, prokurör taotles kahes kohtuastmes noa hävitamist. Lisaks leidis XX, et tema väidete alusel ei alustatud kriminaalmenetlust asjas nr X-XX-XXXX kannatanute suhtes, kuna need rikkusid korda. KarS § 316 tunnustel on kuritegu toime pandud seetõttu, et taotlustele vaatamata ei fikseeritud tema vigastusi, ei tehtud kannatanu kasteedile ekspertiisi, ekspertiisiakt ei ole nõuetekohane. Juhtiv riigiprokurör leidis kaebuse rahuldamata jätmise määruses, et XX esitatud andmed ei sisalda viiteid kuriteo tunnustele. Ühtlasi selgitas juhtiv riigiprokurör, mis on KarS § 3113 nõutavateks tunnusteks. Selle kuriteokoosseisu esinemine on välistatud, kuna XX on talle esitatud süüdistuses tunnistatud süüdi maa- ja ringkonnakohtus. Lisaks ei toimunud XX süüdimõistmine vaid prokuröri subjektiivse hinnangu alusel, vaid seda tegid kohtud, nõustudes prokuratuuri süüdistusega. XX-le ei pruugi tema süüdimõistmine meeldida, kuid see ei viita kuriteo toimepanemisele tema suhtes. Seetõttu leidis juhtiv riigiprokurör, et ei esine ka KarS § 310 tunnuseid. Lisaks selgitas juhtiv riigiprokurör KarS § 316 tunnuseid ja KrMS §-st 126 tulenevaid aluseid asitõendi hävitamiseks. Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX (kohtuasja nr X-XX-XXXX) materjalid ei viita millelegi, et kõrvaldatud on tõend kuriteokoosseisu mõttes. Kohus määras 15. juuli 2020 otsuses, et XX-lt konfiskeeritakse ja seejärel hävitakse tema nuga, sõrgkang, puuteproovid.

4.Taotleja XX kõrvaldas puudused tähtaegselt ja esitas nõuetekohase riigi õigusabi taotluse koos majandusliku seisundi teatisega. Taotluse kohaselt soovib XX riigi õigusabi, vaidlustamaks ringkonnakohtus advokaadi vahendusel kriminaalmenetluse nr 20700000036 alustamata jätmist. XX taotleb kriminaalmenetluse alustamist uurimisasutuse ametniku ja ringkonnaprokuröri suhtes KarS § 310 ja § 3113, § 316 tunnustel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et XX riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

6.XX esitatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt viibib ta kinnipeetavana vanglas. Tema ainsaks sissetulekuks on emalt saadav mõnekümne eurone toetus. Sellega tasub ta vanglas hügieenikauba, elektri, sidekulude, toidu eest. Lisaks on teatises ära toodud andmed, et XX on kohustatud tasuma elatist. Teatise kohaselt puudub tal kinnisvara ja muu arvestatav vallasvara, sh säästud. Vanglas ta ei tööta. Ringkonnakohus tõdeb, et esitatud andmete pinnalt võib XX lugeda maksejõuetuks riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 tähenduses. Seega on riigi õigusabi määramise esmane tingimus täidetud. Vaatamata sellele sätestab seadus riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mida tuleb samuti hinnata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kaebusel ringkonnakohtusse, mille tarbeks õigusabi soovitakse, puudub suure tõenäosusega sisuline perspektiiv. Teisisõnu tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata ka seda, kui suur on tõenäosus, et XX kaebust Riigiprokuratuuri
1.detsembri 2020 määrusele saadab edu. Ringkonnakohtunik, olles tutvunud asjaoludega, mille alusel XX soovib alustada kriminaalmenetlust, leiab, et niisugune väljavaade on olematu. Seega tuleb keelduda XX-le riigi õigusabi määramisest.

1-20-9521

7.Kõik asjaolud, mis taotleja hinnangul viitavad erinevate kuritegude toimepanemisele, tulenevad sellest, kuidas on viidud läbi kriminaalmenetlust asjas nr X-XX-XXXX. Sisuliselt kokkuvõetuna on tegu XX mittenõustumisega menetleja ühe või teise menetlusotsustusega. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine, süüdistusakti esitamine, ekspertiisi läbiviimine, menetlustoimingu tegemata jätmine – need on kõik erinevad kriminaalmenetluslikud otsustused. Seadus annab uurimisasutusele ja prokuratuurile pädevuse niisuguseid otsuseid vastu võtta. Iga seeseesuguse menetlusotsustuse jaoks on seadus näinud XX-le ette õiguse nendega mittenõustumisel neid vaidlustada: kas kohtueelses menetluses süüdistus-, või uurimiskaebemenetluses, kohtumenetluses, kohtuotsusele esitatud apellatsioonis, ringkonnakohtu otsusele esitatavas kassatsioonis. Juhtiv riigiprokurör on 1. detsembri 2020 määruses selgitanud, et kohtud on mitmes astmes hinnanud kriminaalasja materjale, lahendanud XX süüküsimuse, tunnistanud ta süüdi. Seda, kui XX ei nõustu ühe või teise menetlusotsustusega, tuleb tal vaidlustada nimetatud kriminaalasja raames, mitte taotleda nendel asjaoludel kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokuratuuri 1. detsembri 2020 määruses on sisuliselt XX-le selgitatud, et tema argumendid KarS § 310, § 3113 ja § 316 tunnuste esinemisest ei ole asjakohased. XX väiteid on Riigiprokuratuuri määruses igakülgselt ja põhjalikult käsitletud. Ringkonnakohtul puudub seaduslik ja põhjendatud alus neid muuta. Prokuratuuri järeldused kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on vääramatud. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
8.Ringkonnakohus jätab RÕS § 7 lg 1 p-i 5 alusel XX taotluse riigi õigusabi andmiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.