Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
1-19-2279 17. detsember 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2020. a määrus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margus Gross, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse OÜ Lemmik Mees kaitsja vandeadvokaat Margo Normann pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 16. detsember 2020, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2020. a määrus järgmiselt: 1) Tartu Maakohtu 28. juuli 2020. a määruse tühistamises osas, millega maakohus lõpetas KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel OÜ Lemmik Mees suhtes kriminaalmenetluse süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi ja kaasas ta kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana; 2) KrMS § 274 lg 2 p 1 ning § 199 lg 3 p 1 alusel kriminaalmenetluse jätkamises OÜ Lemmik Mees suhtes; 3) OÜ Lemmik Mees kaitsja määruskaebuse rahuldamises; 4) OÜ Lemmik Mees kaitsjale määruskaebemenetluses makstud riigi õigusabi tasu jätmises riigi kanda.
2.Jõustada Tartu Maakohtu 28. juuli 2020. a määrus ringkonnakohtu määrusega tühistatud osas.
3.Arvata ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti (sh käibemaks) menetluskulude hulka.
6.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid OÜ-le Lemmik Mees Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 172 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse varasem käik
1.Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi OÜ Lemmik Mees süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 3 järgi. Samas kriminaalasjas on kohtu alla antud veel 17 isikut.
2.26. juunil 2020 esitas prokuratuur maakohtule taotluse lõpetada kriminaalmenetlus OÜ Lemmik Mees süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 2 alusel, s.o kuriteo aegumise tõttu, ning kaasata ta KrMS § 39 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana.
3.16. juulil 2020 nõustus OÜ Lemmik Mees kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamisega kuriteo aegumise tõttu, kuid vaidles vastu süüdistatava tsiviilkostjana kaasamisele. Maakohtu määrus
4.Tartu Maakohtu 28. juuli 2020. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati, kriminaalmenetlus OÜ Lemmik Mees suhtes lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 39 lg 1 p 1 alusel kaasati OÜ Lemmik Mees kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana. Sama määrusega lõpetati kriminaalmenetlus aegumise tõttu osaliselt veel kaheksa isiku suhtes, osa kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusi jäi aga rahuldamata. Määruskaebus
5.Tartu Maakohtu määruse vaidlustas OÜ Lemmik Mees kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, taotledes määruse tühistamist osas, millega tema kaitsealuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aegumise tõttu ja süüdistatav kaasati kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana. Määruskaebuse kohaselt teatas süüdistatava seaduslik esindaja K. L. 12. augustil 2020 kaitsjale, et ta soovib kriminaalmenetluse jätkamist osaühingu rehabiliteerimise eesmärgil. Ringkonnakohtu määrus
6.Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2020. a määrusega tühistati maakohtu määrus OÜ Lemmik Mees kaitsja vaidlustatud osas. Ringkonnakohus määras, et KrMS § 274 lg 2 p 1 ja § 199 lg 3 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlust jätkata süüdistatava rehabiliteerimise eesmärgil. Kaitsja määruskaebus rahuldati, talle makstava riigi õigusabi tasu suuruseks määrati 64 eurot 80 senti ja see menetluskulu jäeti riigi kanda. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd maakohtu määrust sai vaidlustada ning see pole jõustunud, võis süüdistatav taotleda kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil.
2(6)
1-19-2279
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
7.Tartu Ringkonnakohtu määruse vaidlustas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margus Gross. Prokurör taotleb OÜ Lemmik Mees kohta tehtud ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse jõustamist. Prokuröri põhiväited on järgmised.
8.Ringkonnakohtu põhjendused on vastuolulised. OÜ Lemmik Mees kaitsja määruskaebuse vaatas ringkonnakohus läbi, kuid näiteks ühe kaassüüdistatava puhul ei peetud kriminaalmenetluse osalise lõpetamata jätmise vaidlustamist KrMS § 385 p 20 järgi lubatavaks. Samuti ei ole arusaadav, miks käsitati süüdistatava taotlusena KrMS § 274 lg 2 p 1 mõttes kaitsja määruskaebust, kuid mitte kaitsja seisukohta kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse suhtes.
9.Prokuratuur sai määruskaebusest teada 4. septembril 2020, mil talle saadeti ringkonnakohtu määrus. Prokurör ei saanud esitada kaebusele vastuväiteid. Nii eirati kohtumenetluse võistlevuse ning menetlusosaliste õiguste tagamise põhimõtteid ja rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
10.Kaitsja 16. juuli 2020. a kirjalikust seisukohast ei nähtu, et OÜ Lemmik Mees soovis kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Sisuliselt tühistati maakohtu lahend põhjusel, et süüdistatav mõtles ümber. Süüdistatav sai avaldada oma seisukoha kriminaalmenetluse lõpetamise kohta lahendi tegemiseni ja tegigi seda kaitsja vahendusel. Kaitsja arvamus oli maakohtu jaoks siduv, mistõttu toimis viimane kriminaalmenetlust lõpetades õigesti. Määruskaebuse vastus
11.OÜ Lemmik Mees kaitsja leiab, et prokuröri viited KrMS § 339 lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele võivad olla põhjendatud, kuid see ei anna alust maakohtu määruse jõustamiseks. Ringkonnakohtu määruses puuduvad vastuolud. Samuti pole prokurör põhjendanud, missuguseid advokatuuriseaduse § 44 nõudeid kaitsja rikkus. KrMS § 274 lg 2 p-s 1 sätestatud tahteavalduse sai süüdistatav teha isiklikult, kuid tema seisukohta ei küsitud. Vaidlust poleks tekkinud, kui maakohus oleks lahendanud prokuröri taotluse kohtuistungil. Kaitsja ei saanud ette näha, et tema seisukohta käsitatakse kaitsealuse soovina kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Süüdistatav sai väljendada maakohtu määrusega mittenõustumist määruskaebuse esitamise kaudu ning kaitsja ei võinud OÜ Lemmik Mees seadusliku esindaja soovi täitmisest keelduda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium käsitleb kõigepealt väidet vaidlustatud määruse põhjenduste vastuolude kohta (I) ning võtab seisukoha küsimuses, kas ringkonnakohus rikkus prokuratuuri määruskaebemenetlusse kaasamata jättes kriminaalmenetlusõigust (II). Edasi hindab kolleegium kriminaalmenetluse lõpetamise ja rehabiliteerimise taotluste kohta tehtud otsustuste seaduslikkust (III), võtab kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV) ning lahendab kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks (V).
3(6)
1-19-2279 I
13.Prokuröri hinnangul on ringkonnakohtu määruses vastuolud: nimelt jaatati OÜ Lemmik Mees kaitsja õigust vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist, kuigi teise kaassüüdistatava kaitsja kaebeõigust eitati. Kriminaalkolleegium selle etteheitega ei nõustu.
14.Määruskaebemenetluse esemeks ringkonnakohtus oli ka maakohtu määruse see osa, millega jäeti rahuldamata OÜ Lemmik Mees kaassüüdistatava Gert Kiilaspä kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Riigikohtusse jõudnud määruskaebemenetluses vaieldakse maakohtu määruse selle osa üle, millega lõpetati prokuratuuri taotlusel OÜ Lemmik Mees suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel. Järelikult lahendati vaidlustatud maakohtu määrusega kohtumenetluse poolte taotlused. KrMS § 385 p 20 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale (v.a seaduses nimetatud erandid).
15.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on KrMS § 385 p-s 20 sisalduva piirangu eesmärk välistada selliste määruste vaidlustamine, millega lahendatakse korralduslikke üksikküsimusi, sest nende otsustuste eraldi vaidlustamine pole otstarbekas ning võib takistada menetluse jätkamist. Selliseid menetlusotsustusi saab üldjuhul vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis. (Vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2018. a määrus nr 1-16-10503/150, p 34.)
16.KrMS § 199 lg 1 p-s 2 märgitud otsustuse tegemine, s.t kriminaalmenetluse lõpetamine aegumise tõttu, ei eelda kohtumenetluse poolte nõusolekut. Samas välistatakse sellega kohtumenetluse jätkamine süüdistatava suhtes. See tähendab, et küsimust kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkusest korralises edasikaebemenetluses hiljem tõstatada ei saa. Järelikult peab kõnesoleva menetlust lõpetava menetlusotsustuse seaduslikkuse kontroll olema määruskaebemenetluse esemeks sõltumata sellest, kas kohus lõpetab kriminaalmenetluse kohtumenetluse poole taotlusel või oma algatusel. Kui aga kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust ei rahuldata, võib sama üksikküsimus olla vaidlusesemeks edasise kohtumenetluse käigus. Just sellise, menetluse osalise lõpetamata jätmise vaidlustamise keeluga oligi prokuröri osutatud juhul tegemist (vt käesoleva määruse p 8). Järelikult toimis ringkonnakohus seaduslikult, kui lahendas OÜ Lemmik Mees kaitsja määruskaebuse sisuliselt ning jättis G. Kiilaspä kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. II
17.Küll saab pidada põhjendatuks prokuröri etteheidet selle kohta, et ringkonnakohus jättis alusetult prokuratuuri määruskaebemenetlusse kaasamata.
18.Kriminaalasja materjalist ei nähtu, et ringkonnakohus oleks kooskõlas KrMS § 390 lg 1, § 322 ja § 331 lg 11 nõuetega teavitanud prokuratuuri määruskaebuse esitamisest ning võimaldanud tal esitada seisukohti ja vastuväiteid. Samuti puuduvad andmed, et prokuratuur oleks saanud määruskaebemenetluse toimumisest teada muul moel enne, kui ringkonnakohus oli kaebuse lahendanud. Riigikohtule esitatud määruskaebuses osutatakse õigesti nõuetele, et määruskaebemenetluse poolele peab olema tagatud teave määruskaebusest, sh võimalus sellega tutvuda, samuti õigus esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Viidatud nõuete eiramine on praeguses asjas käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-51-15, p 32). 4(6)
1-19-2279
III
19.Määruskaebemenetluse põhiküsimusena peab otsustama, kas ringkonnakohus toimis seaduslikult, kui tühistas maakohtu määruse, millega lõpetati OÜ Lemmik Mees suhtes kriminaalmenetlus ja viimane kaasati menetlusse tsiviilkostajana, ning leidis, et kriminaalmenetlust tuleb KrMS § 274 lg 2 p 1 ja § 199 lg 3 p 1 alusel jätkata.
20.Kriminaalasja materjali kohaselt esitas prokuratuur 26. juunil 2020 KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel maakohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks teiste isikute hulgas ka OÜ Lemmik Mees suhtes, paludes kaasata ta kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana. 16. juuli 2020. a kirjalikus seisukohas avaldas OÜ Lemmik Mees kaitsja, et kriminaalmenetluse lõpetamine aegumise tõttu on põhjendatud. Esitatud taotlusest ja kaitsja seisukohast lähtudes lõpetaski maakohus kriminaalmenetluse. Maakohtule ei olnud määruse tegemise ajal teada KrMS § 274 lg 2 p-s 1 märgitud asjaolusid, millele toetudes saanuks jätta kriminaalmenetluse lõpetamata.
21.Kolleegium nõustub prokuröriga selles, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus ei olnud kaitsepoole jaoks üllatuslik. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt oli 12. ja 15. juunil 2020 toimunud kohtuistungil kõne all osa kuritegude aegumine ning ka OÜ Lemmik Mees kaitsja soovis esitada taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Nendest kohtuistungitest võttis osa süüdistatava seaduslik esindaja, kes ei esitanud kriminaalmenetluse lõpetamise kohta vastuväiteid. Prokurör leiab põhjendatult sedagi, et kaitsepoolele jäi prokuröri taotluse suhtes arvamuse avaldamiseks piisavalt aega.
22.Kohtumenetluses peab üldjuhul taotlused esitama selleks ette nähtud tähtajaks, kuid hiljemalt enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kirjeldatud nõude eiramise tavapärane tagajärg on taotluse läbi vaatamata jätmine (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. mai 2020. a otsus nr 4-19-1809/48, p 29). Hilinenult esitatud taotluse sisulist lahendamist saavad õigustada vaid kaalukad põhjused. Nendest põhimõtetest irdumine pole põhjendatud ka rehabiliteerimise puhul. Olukorras, kus süüdistatav soovis kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, pidanuks ta seega esitama KrMS § 274 lg 2 p-s 1 märgitud taotluse enne, kui maakohus lahkus nõupidamistuppa määrust tegema. Kirjeldatud moel ta ei toiminud ning süüdistatava hilisem seisukoha muutumine ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.
23.Kaitsja määruskaebusele lisatud 12. augusti 2020. a elektronkirjas selgitas OÜ Lemmik Mees seaduslik esindaja, et tema ja kaitsja rääkisid üksteisest mööda: süüdistatav soovis kriminaalmenetluse jätkamist KrMS § 199 lg 3 p 1 alusel, s.o rehabiliteerimise eesmärgil. Kaitsja on lähtunud kõnesolevas elektronkirjas sisalduvast juhisest, vaidlustades maakohtu määruse, kuid pole kinnitanud väidet, nagu oleks süüdistatav avaldanud sama sisuga soovi juba varem. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis osutaks sellele, et enne maakohtu määruse tegemist oleks OÜ Lemmik Mees väljendanud soovi jätkata kriminaalmenetlust osaühingu rehabiliteerimise eesmärgil, et kaitsekohustust oleks rikutud või et kaitseülesannet ei oleks täidetud nõuetekohaselt, millest johtuvalt tekkinuks alus järeldada kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tehtud maakohtu otsustuse ekslikkust. Seega asus apellatsioonikohus vääralt seisukohale, et kriminaalmenetlust tuleb jätkata KrMS § 274 lg 2 p-s 1 ning § 199 lg 3 p-s 1 märgitud alustel. Sedagi viga tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. IV
5(6)
1-19-2279
24.Lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohus käesoleva määruse p-des 18 ja 23 kirjeldatud rikkumiste tõttu Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2020. a määruse osas, millega maakohtu määrus tühistati, otsustati KrMS § 274 lg 2 p 1 ning § 199 lg 3 p 1 alusel jätkata kriminaalmenetlust süüdistatava rehabiliteerimise eesmärgil, rahuldati kaitsja määruskaebus ja jäeti määruskaebemenetluses makstud riigi õigusabi tasu riigi kanda. Kolleegium jõustab maakohtu määruse OÜ Lemmik Mees suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise ja tsiviilkostjana kaasamise kohta. KrMS § 385 p 17 järgi pole isiku tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasamise kohta tehtud otsustus määruskaebe korras vaidlustatav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. mai 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p 31). Seetõttu ei lahenda kolleegium praeguses määruskaebemenetluses küsimust sellest, kas OÜ Lemmik Mees kaasati tsiviilkostjana menetlusse põhjendatult. Määruskaebemenetluses kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti tuleb KrMS § 187 lg 2 teise lause alusel arvata menetluskulude hulka. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada. V
25.OÜ Lemmik Mees kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks 172 euro 80 sendi suuruses summas (sh käibemaks 28 eurot 80 senti). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks aega 160 minutit. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 7 lg 2 alusel rahuldab kriminaalkolleegium taotluse ning määrab OÜ Lemmik Mees kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 172 eurot 80 senti (sh käibemaks). KrMS § 361 lg 1 p-s 5 sätestatud lahendi tegemise tõttu jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.