XX eestkostja Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu taotlus XX-le riigi õigusabi määramiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri 5. novembri 2020. a määruse vaidlustamiseks
Õigusabi taotleja
XX (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXX) eestkostja Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
XX eestkostja Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu taotlus XX-le riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri 5. novembri 2020. a määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
1.24.07.2018. a alustati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris kriminaalmenetlus nr 18230101075 KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 16.02.2017 kuni 28.05.2018 võttis YY korduvalt kasutades ära XX tervislikku (vaimset) seisundit osade kaupa alates 16.02.2018 XX kontolt korteri müügist saadud 20 000 eurot ja veenis sõlmima 23.05.2018 mobiiltelefoni ja nõudepesumasina soetamiseks järelmaksulepingud nr 1324976, 1325001 Telia Eesti AS-ga, samuti 28.05.2018 XX sõlmis Tele 2 Eesti AS-ga tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXX mobiiltelefoni Samsung Galaxy soetamiseks ja 25.05.2018 Inbank AS-ga sõlmis osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXXXXX sülearvuti Lenovo soetamiseks.
2.16.03.2020. a koostas PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse vanemuurija prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse, millele 16.03.2020 andis nõusoleku Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör ja millele 25.03.2020 1(3)
1-20-8446 lisati põhistused. Menetleja leidis, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi.
3.03.04.2020. a registreeriti Riigiprokuratuuris XX eestkostja Tallinna Linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu esitatud kaebus PPA 16.03.2020 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusele (põhistused 25.03.2020), milles taotletakse nimetatud määruse tühistamist ja kriminaalasja nr 18230101075 menetluse jätkamist.
06.05.2020. a määrusega jättis riigiprokurör esitatud kaebuse rahuldamata.
5.12.05.2020. a esitas XX eestkostja Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu Tallinna Ringkonnakohtule taotluse XX-le riigi õigusabi määramiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 06.05.2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus.
6.28.05.2020. a määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus XX eestkostja taotluse ja määras isikule riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 06.05.2020. a määruse vaidlustamiseks.
7.XX esindaja advokaat Gregori Palm esitas Riigiprokuratuuri 06.05.2020. a määruse peale kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
8.25.06.2020. a tühistas Tallinna Ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 06.05.2020. a määruse ning kohustas Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust KarS § 209 tunnustel.
9.13.07.2020. a tühistas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milles peab põhjendatuks YY ülekuulamist vaidluse all olevate tegude osas ning märkis, et tuleb anda hinnang kelmuse võimaliku toimepanemise osas, kus XXt on kasutatud kui vahendlikku täideviijat.
10.23.09.2020. a koostas Põhja Prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 ja § 206, mille kohaselt kohtueelse menetluse raames ei ole leidnud tõendamist YY poolt toime pandud kelmus. YY poolt kahtlustatavana antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks XX kasutanud kui vahendlikku täideviijat.
11.05.10.2020. a registreeriti Riigiprokuratuuris XX eestkostja kaebus 23.09.2020. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.
12.05.11.2020. a määrusega jättis Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitatud kaebuse rahuldamata.
13.18.11.2020. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule XX eestkostja taotlus XX-le riigi õigusabi määramiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri 05.11.2020. a määruse vaidlustamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras.
15.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb
2(3)
1-20-8446 arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 1214 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel.
16.XX eestkostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 18230101075. RÕS § 13 lg 1 kohaselt on nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis isiku majandusliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Asja materjalide kohaselt on XX sissetulekuks vanaduspension summas 456,42 eurot. Lisaks on sissetulekuks QQ poolt makstav 40 eurot, et aidata XX-l tasuda võlgnevust kohtutäiturile, kuna XX enda vahenditest ei piisa. XX-le kuuluvad korter XXX, mis on kapitaalremonti vajav, milles puudub elekter ja pesemisvõimalus ning on kasutusel XX elukohana. Samuti kuulub talle korter WWW, mis on XX tütre RR elukoht, kes on töövõimetuspensionär ja pole endale muud elamispinda võimeline muretsema. Lisaks kuulub XX-le eluruum QQQ, mis on XX poja elukoht, poeg ise on toimetulekuraskustes ja kasvatab alaealist raske puudega last. XX arvelduskontol on 17.11.2020. a seisuga 625,68 eurot. Kohustusi on XX-l võlausaldajate ees teatise kohaselt ca 4500 eurot. Igakuisteks kulutusteks on teatise kohaselt toit ca 225 eurot kuus, kommunaalkulud 64,73 eurot, korteri küttekulud 55 eurot, korteri kindlustus 10,33 eurot ja kohtutäiturile tasutav võlgnevus 120 eurot. XX-le on seatud Harju Maakohtu 10.07.2018. a määrusega eestkostjaks Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu ja eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. XX-l endal on õigus teha igakuiselt iseseisvalt tehinguid 50% ulatuses tema sissetulekust. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid arvestades leiab ringkonnakohus, et sellised isiku majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad alust lugeda XX maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Kuigi isikule on määratud eestkostja, ei ole eeskosteasutus kohustatud oma vahenditest isikule juriidilist abi tagama.
17.Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p-ga 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud XX eestkostja riigi õigusabi taotlusega, Riigiprokuratuuri määrusega ning kriminaalmenetluse lõpetamise asjaoludega nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli käesoleval juhul põhjendatud ning seega on XX võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene.
18.Riigiprokurör on oma määruses asjakohaselt selgitanud, et olukorras, kus menetleja poolt on teostatud kõik kohased ja vajalikud kriminaalasja menetlustoimingud, kuid olemasolevad tõendid ei ole osutunud piisavaks ning kuriteo tehiolusid ning olemasolevat informatsiooni arvestades ei ole võimalik koguda ka täiendavaid lisatõendeid, mis võimaldaksid süüdistuse esitamist, lõpetatakse prokuratuuri loal uurimisasutuse poolt kriminaalmenetlus. Menetleja ja uurimist juhtiva prokuröri otsustada on, kas kogutud tõendid on isiku süüstamiseks piisavad. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on tehtud kõik menetlustoimingud, mis on olnud vajalikud toimunud sündmustele hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et selleks, et kriminaalmenetlust jätkata, peaks kohus menetlejale andma sisuliselt juhiseid, milliseid toiminguid veel on vajalik teha. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et võimalikud menetlustoimingud on tehtud ning võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendunud. Oluline on rõhutada ka riigiprokuröri poolt väljatoodut, et tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus 3(3)
1-20-8446 tema kasuks. Ringkonnakohtule esitatud taotluses pole välja toodud asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule aluse asuda prokuratuurist erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX eestkostja Tallinna linna taotluse XX-le riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
4(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.