lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-8154/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-8154/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
24.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-8154

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2020, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-20-8154 (20750000063)

Kohtunik

Orvi Koik

Taotlus

XX (X, ik XXXXXXXX, viibimiskoht Tallinna vangla) kaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule riigiprokuröri 3. novembri 2020. a määruse vaidlustamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX kaebus Riigiprokuratuuri 3. novembri 2020. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.

Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tagastada kaebuse lisad XX-le.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 09.11.2020 XX kaebuse, milles ta ei nõustu kriminaalmenetluse alustamata jätmise ega Riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrusega. XX taotleb kaebuses ka riigi õigusabi oma õiguste kaitseks.

1(3)

1-20-8154

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2.Seonduvalt XX vastuväidetega kriminaalmenetluse alustamata jätmisele ja Riigiprokuratuuri 03.11.2020. a määrusele selgitab ringkonnakohus, et KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Kaebust Tallinna Ringkonnakohtule ei ole esitanud advokaat, vaid selle on esitanud XX isiklikult. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebus esitatud advokaadi vahendusel, st õigustatud isiku poolt ning see tuleb jätta kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata. Lisaks on Riigiprokuratuuri määruses isikule selgitatud viitega KrMS vastavale sättele edasikaebekorda ning tingimusi. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p st 3 jätab ringkonnakohus XX kaebuse Riigiprokuratuuri 03.11.2020. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.
3.KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. XX on kaebuses taotlenud riigi õigusabi oma õiguste kaitseks. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Ainuüksi vangistuses viibimine ei tähenda, et isikul ei ole muud vara, mille arvelt tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kuna ringkonnakohtul puudub objektiivne teave isiku majandusliku seisundi kohta, pole võimalik järeldada isiku maksejõuetust ja sellest tulenevat vajadust saada riigi õigusabi.
4.Samas tuleneb KrMS § 41 lg 3 sõnastusest, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav õigusabi määramiseks ning riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine eeldab ka menetleja süüvimist asja sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet ja riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, leiab ringkonnakohus, et XX võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks.
5.Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises kui ka riigiprokuröri 03.11.2020. a määruses on piisava põhjalikkusega selgitatud kuriteotunnuste puudumist käesolevas asjas. Kaebajale on selgitatud, et kuriteokoosseis KarS § 310 mõttes ei ole täidetud ning puudub alus uurija suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Kirjeldatud tegu ei vasta ka ühelegi teisele KarS-s kirjeldatud 2(3)

1-20-8154 kuriteokoosseisule. Ka puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 294 lg 1 või mõne muu kuriteokoosseisu tunnustel, kuivõrd tegu on paljasõnalise väitega, millisel viisil raha maksmine YY poolt uurijale on toimunud või kust XX-l selline teadmine pärineb.

6.Lisaks on riigiprokurör selgitanud, et kriminaalmenetlus nr 17267000308 ei oma mingit puutumust kaebaja ega YY-ga, vaid tegemist oli eksimusega kriminaalasja numbris. Samuti on riigiprokurör selgitanud, et 20.04.2017 kutsusid politsei XX elukohta kõrvalised isikud, mingit kuritegu ei tuvastatud (sellest ei avaldanud ka XX ise), sh ka YY tegevuses. Märgitud vaatlusprotokoll hädaabinumbrile tehtud kõne salvestisest on lisatud kriminaalasja nr 17267000215 materjalidele koos teiste XX elukohta tehtud väljakutsete salvestistega, kuid tegemist pole XX süüstava tõendiga. YY ütlusi on kahes kohtuastmes hinnatud koosmõjus teiste tõenditega, neid pole tunnistatud lubamatuks tõendiks menetlusnormide rikkumise tõttu ega seatud ka kahtluse neis sisalduv teave, rääkimata teadvalt valeütluste kahtlusest. Riigiprokurör on asjakohaselt märkinud, et kaebajale mitte meelepärased ja/või tema ootustele mitte vastavad ütlused pole valeütlused. Menetleja ja uurimist juhtiva prokuröri hinnangu põhjal oli YY isikuks, kelle ütlused võiks menetluses tähtsust omada, mistõttu ta ka üle kuulati.
7.Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist väidetava süüteo toimepanemise eest, vaid kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave.
8.Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et riigiprokuröri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus oma õiguste kaitseks alustamata jäetud kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. Juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.