lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-1115/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-1115/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
23.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-1115

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2020, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-1115

Kohtunik

Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määrus, millega tunnistati Andrus Siku (Sikk) suhtes koostatud Leedu Vabariigi Marijampole piirkonnakohtu Marijampole kohtumaja 10. juuli 2019. a otsuse T-2632-416/2019 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrus Sikk määruskaebus

(ik

37111122239;

elukoht

XXX),

RESOLUTSIOON

Jätta Andrus Siku (Sikk) määruskaebus Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määrusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andrus Sikk mõisteti Leedu Vabariigi Marijampole piirkonnakohtu Marijampole kohtumaja 10.07.2019. a otsusega T-2632-416/2019 süüdi sõiduki juhtimises joobeseisundis.
2.
11.02.2020 laekus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Harju Maakohtule Leedu Vabariigist Marijampole piirkonnakohtu Marijampole kohtumaja 10.07.2019.a otsuse T-2632-416/2019 tunnustamiseks ja täitmiseks Andrus Siku suhtes juhtimisõiguse äravõtmise osas. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohtu 02.10.2020. a määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel Andrus Siku suhtes koostatud Leedu Vabariigi Marijampole piirkonnakohtu Marijampole kohtumaja 10.07.2019. a otsuse T-2632-416/2019 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Kohus määras Andrus Sikule Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks mootorsõiduki juhtimise keelu kaheks aastaks ning määratud mootorsõiduki juhtimise keelu kehtivust tuleb hakata lugema alates 01.07.2019, s.o Andrus Siku juhtimisõigus peatatakse 01.07.2019 kuni 01.07.2021. 1(3)

1-20-1115 Maakohus märkis, et kuritegu, milles Andres Sikk Leedu Vabariigis süüdi mõisteti on Eesti Vabariigis karistatav KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mille eest võib karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisakaristusena on KarS § 50 alusel võimalik kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Eesti Vabariigi karistusseadustiku järgi kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral lisakaristusena. Seega mõistetud karistus (rahaline karistus 4000 eurot ja sõiduki juhtimise keeld 2 aastaks) vastab oma olemuselt Eesti Vabariigi karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusele. Maakohtule esitatud tunnistusest ning lisavastusest kohtu päringule nähtub, et isiku suhtes on mootorsõiduki juhtimise keeldu kohaldatud alternatiivse mõjutusvahendina, sellele asjaolule viitas ka prokurör. KrMS § 50855 lg 3 alusel on kohtuotsuse tunnustamine lubatud üksnes selliste tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi puhul, mis on nimetatud KrMS §-s 50857. KrMS § 50857 on nimetatud mõjutusvahendite liikide loetelus kohustus vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks (punkt 7). Maakohtu hinnangul on lubatud kohtuotsuse tunnustamine, kui süüdimõistetule on pandud mootorsõiduki juhtimise keeld, s.o kohustus hoiduda sõiduki juhtimisest, st kontaktist sõidukiga. Viidatud seadusesätte mõistes tähendab see kohtu hinnangul, et juhtimisõiguse äravõtmisega on pandud kohustus vältida kontakti konkreetsete esemetega (sõidukid), mida ta on kasutanud kuriteo, s.o joobes juhtimise, toimepanemiseks. Maakohtu hinnangul ei esine antud asjas välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid ja välistavaid asjaolusid KrMS § 50858 mõttes. Määruskaebus

4.Harju Maakohtu 02.10.2020. a määruse peale esitas määruskaebuse Andrus Sikk, kes taotleb määruse resolutsiooni punkt 1 mootorsõiduki juhtimise keeld 2 aastat tühistamist. Alates 12.07.2019 on temalt Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt võetud ära juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks, mistõttu ei ole temalt võimalik võtta ära juhtimisõigust ajal, kui see üldse puudub. Selline tema seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis tooduga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuivõrd Harju Maakohtu 02.10.2020. a määrus jäeti isikule postkasti alles 04.11.2020, siis loeb ringkonnakohus määruskaebuse esitatuks tähtaegselt.
6.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3 1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 2(3)

1-20-1115

8.Riigikohtu kriminaalkolleegium on tõepoolest leidnud, et juhtimisõigust ei ole võimalik ära võtta isikult, kel vastavat õigust teo toimepanemise ajal ei olnud ehk mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval (vt RKKKo nr 3-1-1-86-09, p 7.4, 3-1-1-39-14, p 9). Andrus Sikk on aga jätnud tähelepanuta, et Leedu Vabariigis 01.07.2019 toime pandud teo ajal oli tal juhtimisõigus olemas, mistõttu oli kohtutel võimalik juhtimise õigus temalt ära võtta. Seega on maakohtu määrus kooskõlas viidatud Riigikohtu seisukohaga ning määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ja tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
9.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.