1-20-7483
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2020. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-7483
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Meelika Aava, Ivi Kesküla
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020. a määrus, millega jäeti XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
taotluse esitaja XX (ik XXXXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus
Jätta XX määruskaebus Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020. a määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1-20-7483 võimalik XX-le riigi õigusabi anda lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus tutvus Kohtuinfosüsteemis (KIS) leiduvate andmetega XX taotluses märgitud asjaolude kohta ja teda puudutavate erinevate kohtulahenditega. KIS-i kohaselt on nii kriminaalasja X-XXXXXXX kui ka Y-YY-YYYY puhul tegemist jõustunud kohtulahenditega, mistõttu on võimalik nendes asjades menetlust uuendada vaid kohtulahendi teistmismenetluses KrMS 13. peatüki sätete alusel ning vastav pädevus kuulub Riigikohtule. Mis puudutab XX väidet selle kohta, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis oli võltsitud ja seetõttu on tal õigus KrMS § 199 lg 3 alusel alustada kriminaalmenetlust rehabiliteerimise eesmärgil, siis siinkohal märkis kohus, et nimetatud sätte alusel on võimalik nõuda vaid kriminaalmenetluse jätkamist, mitte alustamist. Kuna XX suhtes on kohtuotsused jõustunud, siis on KrMS § 199 lg 3 sätete kohaldamine välistatud. Lisaks viitas XX riigi õigusabi taotluses, et ta on kaks korda aastas ohtlik julgeolekule, mistõttu peab vangla edastama tema asja PsAS § 11 alusel Harju Maakohtusse. Kaitsja saab teda selles osas aidata, kuna ta ise ei tea, millises menetluses peab ta PsAS § 11 kohaldamist nõudma. Kohus selgitas, et tahtest olenematut vältimatu psühhiaatrilise abi kohaldamist menetletakse haigla psühhiaatria osakonna avalduse alusel tsiviilkorras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534). Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult PsAS § 11 lg 2 p-des 1-3 sätestatud tingimuste koosesinemise korral. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Seega puudub isikul endal, samuti ka tema kaitsjal, võimalus sellist avaldust esitada, kuna tegemist on isiku enda nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile paigutamisega. Muuhulgas märkis kohus sedagi, et kuna XX on süüdi mõistetud ja viibib vanglas, siis osutatakse temale tervishoiuteenuseid vangistusseaduse §-de 52-53 alusel ning vanglatel on oma meditsiiniosakonnad. Nii nagu on Harju Maakohus 14.08.2020 kohtumääruses nr X-XX-XXXX ja Tartu Maakohus 05.02.2020 kohtumääruses nr Y-YY-YYYY on märkinud, siis puudub ka alus KrMS § 425 sätete rakendamiseks, kuna nimetatud alusel ei saa seda süüdimõistetud ise taotleda, vaid seda saab teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel. Kuna esitatud asjaoludest ja põhjendustest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ja puuduvad riigi õigusabi seadusest tulenevad alused taotluse esitajale riigi õigusabi andmiseks, tuleb XX-le riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda. Määruskaebus
1-20-7483
3(4)
1-20-7483
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.