X OÜ (XXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 22. septembri 2020. a määrus jätta muutmata ja X OÜ esindaja kaebus rahuldamata.
2.KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.24.07.2020. a registreeriti PPA Põhja prefektuuris X OÜ juhatuse liikme YY kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks AS W (pankrotis) juhatuse liikme QQ suhtes KarS § 209 lg 2 p 3 – 25 lg 2 tunnustel.
1.1.Kuriteoteate kohaselt esitas X OÜ 31.07.2019. a Harju Maakohtule avalduse AS W pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli AS W kohustus X OÜ ees 30.07.2019. a seisuga 916 854,74 eurot tsiviilasjas nr X-XX-XXXX jõustunud kohtulahendi alusel. AS W juhatuse liikmeks oli alates 08.05.2007 QQ, kes määrati 25.11.2014 AS W likvideerijaks. Vältimaks AS-le W ajutise halduri määramist ja lõppastmes pankroti välja kuulutamist, pöördus AS W juhatuse liige QQ 2019. aasta septembris X OÜ juhatuse liikme YY poole ettepanekuga lahendada X OÜ pankrotiavalduse alusel algatatud tsiviilasi nr X-XX-XXXXX kompromissi sõlmimisega. AS W kompromissettepanek seisnes sisuliselt selles, et AS W loovutab või pandib AS W kasuks kinnistute kompleksile asukohaga SSS (registriosa nr SSSSSSS) seatud hüpoteegist summas 1 597 791,21 eurot X OÜ kasuks hüpoteegi summas 1 000 000 eurot, millega loetakse AS W võlgnevus X OÜ ees täidetuks ja langeks ära vajadus ajutise halduri määramiseks tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX. Kuivõrd ettepanek ei olnud aga X OÜ jaoks vastuvõetav, jäi ka kompromiss poolte vahel sõlmimata. 1(9)
1.2.Harju Maakohtu 26.11.2019. a määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX algatati AS W suhtes pankrotimenetluse ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks BB. 11.12.2019. a esitas ajutine haldur AS W pankrotiasjas aruande AS W majandusliku seisundi kohta, millest muu hulgas nähtus, et AS W puhul on tegemist varatu äriühinguga. Pankrotihaldur tõi aruandes välja, et ainus vara, mille olemasolule AS W juhatus oli tuginenud, oli eelmainitud hüpoteek, kuid seejuures ei osatud seletada, kas antud hüpoteegiga oli tagatud olemasolev nõue või mitte. Kuigi AS W oli viidanud hüpoteegile kui väärtuslikule varale, ei olnud ajutisele haldurile esitatud bilansis antud vara ehk hüpoteegiga tagatud võimalikku nõudeõigust kajastatud.
1.3.03.06.2020 ilmus A artikkel „QQ XXX“, millisest on tuvastatav, et S OÜ puhul, mille juhatuse liikmed on vastavalt QQ poeg VV ja sugulane NN ning mille kontaktiks on märgitud QQ elukaaslase DD-ga seotud e-mail, kes on ühtlasi ka AS W lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, on tegemist äriühinguga, kelle kinnistu kaasomandile on seatud kõnealune hüpoteek AS W kasuks. 04.11.2020. a esitas S OÜ lepingulise esindaja vahendusel Viru Maakohtusse hagi AS W vastu hüpoteegikande kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole AS W vastanud nõude olemasolu või puudumise küsimustele, küll on aga hagejast S OÜ selgitanud välja, et AS-l W puudub hüpoteegiga tagatud nõue ehk tegemist on nö „tühja“ hüpoteegiga. Ülaltoodust tulenevalt ollakse kuriteoteates seisukohal, et QQ on toime pannud KarS § 209 lg 2 p 3 vastava süüteokatse, kuivõrd QQ poolt loovutamiseks või pantimiseks pakutud hüpoteegi puhul on tegemist nö „tühja“ hüpoteegiga, mis ühtegi reaalset nõuet ei taganud. Seega proovis QQ mõjutada X OÜ-d lugema oma nõude täidetuks ilma vastusooritust saamata.
2.30.07.2020 koostas PPA Põhja prefektuuri Kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse sarikelmuste grupi vanemuurija RH eeltoodud kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20230100840 selles kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu.
2.1.Vanemuurija selgitas kõigepealt kriminaalmenetluse alustamise tingimusi ja seejärel kuriteoteates esitatud väidete alusel kelmuse koosseisu asjaolusid. Vanemuurija märkis, et KarS § 209 sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt ehk tegutsema otsese tahtlusega.
2.2.Kuriteoteate asjaolude juurde minnes selgitas vanemuurija, et kinnistu aadressil SSS (registriosa nr SSSSSSS) kuulub OÜ-le T ja S OÜ-le. Hetkeseisuga on kinnistule seatud 2 hüpoteeki: hüpoteek summas 25 000 000 krooni S OÜ-le kuuluvale mõttelisele osale AS W kasuks ja hüpoteek summas 91 000 eurot OÜ-le T kuuluvale mõttelisele osale AS Swedbanki kasuks. Hüpoteek S OÜ osale on seatud 2006 AS SEB panga kasuks sel ajal, kui kinnistu oli ostetud Sihtasutuselt P OÜ K poolt. Hiljem, aastal 2011 müüs OÜ K osa kinnistust OÜ-le H, kes omakorda müüs antud kinnistuosa OÜle T. 2019 müüs OÜ K oma mõttelise osa S OÜ-le. Hüpoteek summas 25 000 000 krooni OÜ K mõttelisele osale on AS-i SEB Pank poolt loovutatud AS-ile W 2012, mille kohta AS SEB Pank ja AS W esitasid 28.12.2012 Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse hüpoteegi kande muutmiseks. Kõik eelpoolnimetatud andmed kinnistu koormatiste kohta olid kontrollitavad avalikest allikatest ja kahtluse tekkimisel oli kuriteoteate esitajal võimalus eksimusse sattumise vältimiseks nimetatud andmeid kontrollida. 2(9)
2.3.Vanemuurija jätkas hüpoteegi seadmise kirjeldamisega. AÕS §-s 325 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa, kusjuures hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast. Samuti ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Vanemuurija märkis, et antud juhul ei käi vaidlus selle üle, kas antud kinnistule on seatud hüpoteek AS W kasuks alates 2012. Lähtudes AÕS § 325 lg 4 ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegil on väärtus ka juhul, kui see hüpoteek parajasti ühtegi nõuet ei taga (RKL 3-2-1-140-16). Seega on võimalik hüpoteegi seadmine ilma, et see tagaks nõuet ehk teisisõnu ilma tagatava nõude olemasoluta on võimalik seada kinnisasjale hüpoteek kindlaksmääratud summale. Vanemuurija märkis, et kuriteoteatest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtunud, et QQ oleks maininud, millist nõuet tagab antud hüpoteek ja kas see nõue üldse eksisteerib. Tema lõplik pakkumine, mis oli kajastatud 15.10.2019 e-kirjas, oli sõnastatud järgmiselt: „Saadan materjalid, minu ettepanek on kas hüpoteegi pant või hüpoteegi loovutamine“. Iseenesest hüpoteegi loovutamine või pantimine on tehing, mis ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega, vaatamata sellele, kas hüpoteegi taga on tagatav nõue või mitte. Seega ei nähtunud QQ poolt tehtud pakkumises vanemuurija arvates ei faktiliste andmete moonutamist ega ka valeandmete esitamist, mistõttu puudus QQ ja AS W tegevuses ka KarS § 209 lg 2 p 3- 25 lg 2 kirjeldatud kuriteokooseisu tunnused.
2.4.Vanemuurija lisas, et kuigi QQ ja AS W tegevuses puudusid kelmusekatse tunnused, tulenes antud juhul YY veendumus sellest, et teda taheti petta, üksnes asjaolust, et ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansis ei kajastunud hüpoteegiga tagatud võimalik nõudeõigus. Samas aruandes leidis aga ajutine pankrotihaldur, et AS-i W poolt olid esitamata majandusaastaaruanded alates 2011, mistõttu AS W maksejõuetuse põhjust ei olnud võimalik kindlaks teha raamatupidamisdokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu. 07.04.2020 esitas YY prokuratuurile kuriteoteate, kus muuhulgas ise mainib, et QQ „jättis koostamata AS W likvideerimise algbilansi ning samuti koostamata ja esitamata igaaastaseid majandusaasta aruandeid alates aastast 2011, rikkus raamatupidamiskohustust. Selle tulemusel on ülevaate saamine AS W finantsseisust oluliselt raskendatud, millisele seisukohale asus ka kohtu määratud AS W ajutine haldur oma aruandes“. Lähtudes ajutise pankrotihalduri aruandest ja YY poolt esitatud informatsioonist, võis vanemuurija arvates hüpoteeki puudutava osa andmed olla niisama puudulikud kui muud raamatupidamisandmed. Raamatupidamislik puudus aga ei tähendanud ilmtingimata, et vaidlusalust nõuet ei eksisteerinud.
3.05.08.2020 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20230100840 peale. Selles taotleti teatise tühistamist ja AS W likvideerija QQ suhtes KarS § 209 lg 2 p 3 – 25 lg 2 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist.
4.21.08.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo kaebuse rahuldamata jätmise määruse, leides, et 20.07.2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 20230100840 on menetleja jõudnud õigele järeldusele QQ tegevuses kuriteotunnuste puudumise osas.
4.1.Abiprokurör märkis, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel saab kuriteoteate lahendaja tugineda üksnes esitatud materjalidele ja neis kajastatud asjaoludel. Antud juhul nähtus teatisest selgelt, et vanemuurija oli tutvunud kogu esitatud materjaliga, hinnanud neist nähtuvaid andmeid ja teinud nende pinnalt järeldused, seetõttu ei nõustunud abiprokurör kaebaja etteheidetega vanemuurija poolt kuriteoteatele lisatud tõendite või AS W esindaja QQ ja X OÜ esindaja YY vahel toimunud läbirääkimise asjaolude mittearvestamisega. Vanemuurija selgitas põhjalikult, millel tuginevad tema järeldused ja miks ei sisalda kuriteoteade kuriteotunnustega teo kirjeldust. Kaebuses ei olnud esitatud 3(9)
uusi asjaolusid, mis tinginuks vanemuurija seisukohtade ümberhindamise või nende eraldi käsitlemise. Abiprokurör nõustus kõikide teatises esitatud järeldustega ja ei pidanud vajalikuks neid uuesti üle korrata. Abiprokurör kinnitas, et ka tema arvates kirjeldas kuriteoteade tsiviilõiguslikku küsimust, mis on lahendatav eelkõige tsiviilõiguslike normide kaudu.
4.2.Abiprokuröri arvates puudusid kuriteoteates ja selle lisades andmed pettusliku teo toimepanemise kohta. Esiteks ei nähtunud selgelt, kas hüpoteegi aluseks oli mingisugune nõue või mitte ja teiseks, millist tähtsust omas üldse antud kontekstis nõude olemasolu. Materjalide kohaselt pakkus QQ X OÜ-le AS W hüpoteegi loovutamist või pantimist, aga sellest ei nähtunud informatsiooni, et QQ oleks rääkinud hüpoteegi aluseks olevast nõudest või, et just selle nõude kohta oleks ta esitanud X OÜ esindajale eksitavaid andmeid. Kuivõrd need faktid olid puudulikult esitatud, siis polnud abiprokuröri arvates kuriteoteates kirjeldatud sündmuses ka selgeid kuriteotunnuseid ja puudus alus vaidlusaluse teatise tühistamiseks.
5.31.08.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ esindaj kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.08.2020 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebaja taotleb Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse tühistamist ja QQ suhtes KarS § 209 lg 2 p 3 – § 25 lg 2 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokuratuuri määrus
6.Riigiprokuratuur jättis 22.09.2020. a määrusega X Ringkonnaprokuratuuri 21.08.2020. a määrusele rahuldamata.
OÜ
esindaja
kaebuse
Põhja
6.1.Riigiprokurör juhtis sarnaselt varasemate menetlejatega kaebaja tähelepanu kriminaalmenetluse alustamise tingimustele. Nimelt lubab KrMS § 193 kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Nendest põhimõtetest lähtuvalt on võetud ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses vastu otsus mitte alustada kriminaalmenetlust X OÜ juhatuse liikme YY poolt koostatud kuriteoteate alusel. Samadest kriteeriumitest lähtub riigiprokurör, kaaludes omakorda abiprokuröri poolt koostatud määruse peale esitatud kaebuses toodud argumente kriminaalmenetluse alustamise kasuks või mitte.
6.2.Vastuseks esitatud kaebusele märkis riigiprokurör, et nõustub Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.08.2020 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruses avaldatuga. Riigiprokurör, tutvudes omakorda käesoleva asja kirjalike materjalidega, märkis sarnaselt abiprokuröriga, et X OÜ esindajate kuriteoteade ja edasised kaebused ei sisalda endas kriminaalmenetluse alustamiseks vajalikku alust ehk puudub võimalus neis kirjeldatud AS W esindaja QQ ja X OÜ esindaja YY vahel AS W võlgnevuse summas 916 854,74 eurot kustutamise läbirääkimistel 2019 septembris-oktoobris QQ poolt tehtud kompromissi sõlmimise ettepanekus valede andmete esitamist ja selliselt X OÜ esindaja eksimusse viimist ehk tema poolt võimaliku kelmuse ja/või selle katse toimepanemise tunnuseid. 4(9)
Eeltoodu tõttu leidis riigiprokurör, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on kaebuse rahuldamata jätmise määruses õigesti otsustanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise kasuks. Kuivõrd riigiprokurör nõustus varasemate menetlejate seisukohtadega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, siis pidas ta vajalikuks märkida seoses Riigiprokuratuurile esitatud kaebusega vaid alljärgnevat.
6.3.Riigiprokurör selgitas, et kuigi kaebaja on nii kuriteoteates kui ka hilisemates kaebustes Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile jõudnud järeldusele, et AS W juhatuse liige QQ, pakkudes X OÜ-le võlgnevuse summas 916 854,74 eurot kustutamiseks loovutada või pantida AS W kasuks kinnistute kompleksile aadressil SSS seatud 1 597 791,21 euro suurusest hüpoteegist 1 000 000 euro suuruse hüpoteegi seadmist OÜ X kasuks ja selliselt lahendada tsiviilasjas nr X-XXXXXXX OÜ X nõue AS W vastu kompromissiga, on X OÜ esindajale esitanud valesid andmeid hüpoteegi tegeliku olemuse kohta, et viia X OÜ esindaja eksimusse ja kallutada viimast nõustuma selliselt AS W võlgnevuse kustutamisega, toime pannud kelmuse katse, siis riigiprokurör sellise mõttekäiguga ei nõustunud. Riigiprokurör, tutvudes eeltoodud kaebuste ja lisaks nii tsiviilasja nr XXX-XXXXX kui ka nr Y-YY-YYYYY materjalidega, ei tuvastanud neis, et AS W esindaja oleks aadressil SSS asuvate kinnistute kompleksile seatud hüpoteeki võlgnevuse katteks pakkudes edastanud selle kohta ebaõigeid andmeid ehk selgitanud, et tegemist on nõudega kaetud hüpoteegiga, kuigi ta seda ei olnud.
6.4.Tsiviilasjas nr Y-YY-YYYYY esitatud hagiavaldusest nähtub, et 17.01.2006 on Pärnu notar MJ koostanud ja tõestanud kinnistu müügi-, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu, mille alusel omandas OÜ K aadressil SSS asuva kinnistu (registriosa nr SSSSSSS) hinnaga 27 120 000 krooni. Seejuures vastavalt lepingu p 10 seati AS SEB Pank kasuks kõnealusele kinnistule IV jakku I järjekohale hüpoteek summas 25 000 000 krooni, millega tagati kõiki AS SEB Pank kui hüpoteegipidaja ja OÜ K vahelistest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid OÜ K vastu esitatavaid nõudeid. 25.04.2008 saadetud kinnituskirjaga teavitas AS SEB Pank OÜ K sellest, et pärast 20 849 260,02 krooni tasumist hiljemalt 25.04.2008 AS SEB Pank kontole loeb AS SEB Pank OÜ K kohustused, mis tulenevad 17.01.2006 sõlmitud krediidilepingust nr 2006000992, täidetuks. 25.04.2008 kandis OÜ C AS SEB Pank kontole 20 849 260,02 krooni makseselgitusega „K eest“. 28.12.2012 loovutas sõlmitud lepingu alusel senine hüpoteegipidaja AS SEB Pank kinnistute kompleksi koormava hüpoteegi summas 25 000 000 krooni AS-le W. Kuriteoteatele lisatud materjalidest nähtuvalt on ajavahemikul 2019 september-oktoober AS W ja X OÜ esindajad pidanud tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX OÜ X nõude summas 916 854,74 eurot kustutamiseks läbirääkimisi. Selle käigus on AS W esindaja pakkunud 28.12.2012 talle AS SEB Panga poolt loovutatud hüpoteegist osa OÜ-le X loovutamist/pantimist. Läbirääkimisi kinnitavates e-kirjades ei ole tuvastatav, et AS W esindaja oleks vaidlusaluse hüpoteegi olemuse kohta esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid või jätnud X OÜ-le selles osas selgitavad andmed esitamata. Ekirjavahetusest nähtuvalt on X OÜ esindajale pakutud hüpoteegi sisu olnud arusaadav, talle tekitas küsimusi vaid asjaolu, kuidas arvas AS W esindaja, et ilma nõudeta hüpoteek saaks kustutada AS W võlgnevust. 15.10.2019 kell 12.26 AS W esindajale saadetud e-kirjas märkis X OÜ esindaja: „... Mina pole senini aru saanud, mida Sa konkreetselt tahad. Hüpoteek ei oma iseenesest mingit rahalist väärtust, kui hüpoteek ei taga mingit konkreetset nõuet. Hüpoteegiga peab kaasas käima mingi konkreetne nõue, mis on ka sissenõutavaks muutunud.“ Eeltoodud andmete pinnalt mõistab riigiprokurör, et kaebaja arvates täidab kelmuse katse koosseisu ainuüksi 2019 septembris-oktoobris AS W esindaja poolt võlgnevuse kustutamiseks nõudega mittekaetud hüpoteegi pakkumise fakt ise, mitte aga AS W esindaja poolt pakkumises teadlikult hüpoteegi tegeliku olemuse kohta valede andmete esitamine ja sellega OÜ X esindaja eksimusse viimine eesmärgiga saavutada võlgnevuse nõudest loobumine. Riigiprokuröri kohaselt selleks, et 5(9)
eelnevas tegevuses kelmuse katse tunnuseid sedastada, peab AS W esindaja pakkumisest olema tuvastatav püüe hüpoteegi olemuse osas ebaõigete andmete esitamiseks ja sellest lähtuvalt X OÜ esindaja eksimusse viimine. Sellist fakti aga kaebuse materjalid ei sisalda. Selline asjaolu ei selgu ka edasiste läbirääkimiste käigus, mil kaebajal on olnud võimalus küsida soovi korral andmeid tehtud ettepaneku kohta, sh pakutava hüpoteegi suuruse ja sisu kohta ning nende pinnalt nõustuda või mittenõustuda tehtud ettepanekuga. Nagu öeldud, nähtub e-kirjavahetusest pigem kaebaja väljendatud segadus nõudega mittekaetud hüpoteegiga võlgnevuse kustutamise võimalusest, kui kaebaja ebameeldiv imestus hüpoteegi üllatuslikust olemusest ehk kaebaja avastus teda hüpoteegi olemusest eksimusse viia. Eelnevate asjaolude tõttu ei näe riigiprokurör AS W esindaja poolt OÜ X esindajale nõudega mittekaetud hüpoteegiga võlgnevuse kustutamise ettepaneku tegemises eesmärgipärast kelmuse katse toimepanemist.
6.5.Riigiprokurör märkis lisaks eeltoodule, et ei kuriteoteade ega ka edasised kaebused anna veenvat vastust küsimusele, kas AS W esindaja poolt 2019. a läbirääkimistel OÜ X esindajaga võlgnevuse katteks pakutud hüpoteegi näol on kindlasti tegemist nn tühja hüpoteegiga või mitte. Riigiprokurör on seisukohal, et selle fakti kohta selge teadmise puudumine välistab samuti võimaluse sedastada AS W esindaja poolt X OÜ esindaja suhtes kelmuse katse toimepanemist. Eksimust loova asjaolu vaieldavus on kuriteoteate ja kaebuste kirjeldustest tuvastatav. Vaidlusaluse hüpoteegi kui nö tühja hüpoteegi kustutamise hagiavaldus on tsiviilasjas nr Y-YY-YYYYY arutuse all, selles pole kohus oma seisukohta seni kujundanud. Kostjana esinev AS W ei ole nõustunud hagiavalduses hüpoteegile antud hinnanguga selle nö tühjast olemusest. Sarnaselt AS W esindajaga on tsiviilasjas ka AS W ajutine pankrotihaldur BB avaldanud kahtlust, et vaidlusalune hüpoteek võiks olla nn tühine. Tsiviilasjas nr Y-YY-YYYYY 23.04.2020. a koostatud vastuses märkis pankrotihaldur, et “...küsimusi tekitav on ka hageja väide, et hüpoteek on n-ö. tühine, kuna vaidlusaluse hüpoteegiga tagatud nõue oli rahuldatud ja seda siis 25.04.2008. Arusaamatuks jääb, milleks AS SEB Eesti Ühispank loovutas hüpoteegi AS-le W 28.12.2012. Raske on endale ette kujutada sellist olukorda, kus soliidsed äriühingud lepivad kokku tühise hüpoteegi loovutamises, tasudes seejuures riigilõivu 1 065 194,14 euro suuruse tehingu väärtusest ning muud tasud. Ja kinnistu omanik samuti talub sellist olukorda. Segadust lisab asjaolu, et veel aastal 2017 võitleb AS W oma nn tühisest hüpoteegist tulenevate õiguste eest, finantseerides ka kohtuvaidlust tsiviilasjas nr E-EE-EEEE. Võttes arvesse, et nimetatud kohtuvaidluses oli kostjaks kinnistu omaniku K OÜ (kustutatud) osanik (osaühing P), ei ole usutav, et too ei teadnud kinnistu omanikule 25.04.2008 adresseeritud kinnituskirjast kohustuste täitmise kohta.“ Seega on riigiprokurör seisukohal, et kuivõrd pole võimalik üheselt mõistetavalt jõuda järeldusele, et X OÜ-le AS W esindaja poolt pakutud hüpoteek on nn tühine, siis pole ka võimalik olnud selles asjaolus X OÜ esindajat teadlikult eksimusse viia, et selliselt püüda oma võlgnevusest vabaneda ehk saada varalist kasu ja tekitada sellega omakorda kaebajale varalist kahju.
6.6.Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et kuivõrd X OÜ esindaja kaebuses ei ole esitatud argumente, millised võimaldaksid Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.08.2020.a koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruses esitatud seisukohta kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta muuta, jätab Riigiprokuratuur selle rahuldamata. Määruskaebus
7.Riigiprokuratuuri 22. septembri 2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele esitas määruskaebuse X OÜ esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv kes taotleb Riigiprokuratuuri
22.septembri 2020. a määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist.
6(9)
8.KrMS § 193 järgi on kriminaalmenetluse alustamine lubatud juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Karistusseadustik näeb ette süüteokoosseisu kelmuse korral. KarS § 209 lg 1 sätestab, et teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil- karistatakse rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistusega.
9.Avaldaja on varasemalt korduvalt toonud välja, et antud olukorras on täidetud KarS § 209 lg 2 p 3 – 25 lg 2 kelmuse katse tunnustele vastav kuritegu: QQ teoplaaniks oli esitada X OÜ juhatuse liikmele ebaõige ettekujutus kinnistule seatud hüpoteegi väärtusest ja mõjutada selle tulemusena YY tegema varakäsutus, millega ta tunnistab nõude AS W vastu rahuldatuks hüpoteegiõiguse saamisega. Kompromissi sõlmimise korral oleks X OÜ saanud varalist kahju ja AS W olulist varalist kasu. Eeltoodust tulenevalt, pani QQ teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. QQ oli vastavalt oma ettekujutusele teost ehk vastavalt teoplaanile vahetult alustanud süüteo toimepanemist. QQ tegi kõik endast oleneva, et saabuks kelmuse koosseisupärane tagajärg. Ta lõi X OÜ juhatuse liikmele teadlikult ebaõige ettekujutuse, et panditav või loovutatav hüpoteek on tõesti väärtuslik ja selle vastu on õiglane lugeda AS W võlgnevus X OÜ ees täidetuks. Eeltoodust on kaebuse esitaja hinnangul näha, et QQ käitumine vastab KarS § 209 lg 3 p 4 - 25 lg 2 alusel kelmuse katse süüteo koosseisule. Asjas puuduvad KrMS § 199 mõistes kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.
10.QQ poolt esitatud pettuslikud asjaolud seisnesid selles, et tegelikult ei olnud hüpoteegiga seotud mitte ühtegi nõuet ja X OÜ oleks kompromissi sõlmimisega kaotanud õiguse nõuda AS-ilt W kohustuse täitmist. Kaebuse esitaja ei saa nõustuda väitega, et AS W esindaja oleks vaidlusaluse hüpoteegi olemuse kohta teadvalt esitanud ebaõigeid andmeid või jätnud X OÜ-le selles osas selgitavad andmed esitamata. Nagu korduvalt mainitud, on QQ korduvalt läbirääkimiste käigus üritanud sõlmida X OÜ esindajaga kompromiss, mille tulemusena oleks X OÜ kaotanud õiguse nõuda AS-ilt W kohustuste täitmist.
11.QQ on teadlikult jätnud selgitamata hüpoteegiga kaasnevaid tegelike asjaolusid, kaebaja on ka seisukohal, et kelmuse katse koosseisu täidab AS W esindaja poolt võlgnevuse kustutamiseks nõudega mittekaetud hüpoteegi pakkumise fakt. QQ on teadlikult jätnud seletamata tegelikud asjaolud, eesmärgiga jõuda kompromissini. Asjaolu, et hüpoteegiga ei ole tagatud mitte ühtegi reaalset nõuet ja tegelikult on tegemist nö „tühja“ hüpoteegiga, näitab ka see, et QQ poeg on esitanud kinnistule aadressil SSS linn (registriosa SSSSSSS) seatud hüpoteegi kustutamise avalduse Pärnu Maakohtule. Kaebuse esitaja hinnangul on tegemist põhjalikult läbimõeldud ja ettekavatsetud tegevusega. Seda näitab ainuüksi ka see, et Sillutise 6 juhtkonda, kelle kinnistu kaasomandile on hüpoteek seatud, kuuluvad või on sellega seotud QQ lähikondsed. QQ-l oli algusest peale otsene tahtlus esitada X OÜ juhatuse liikmele ebaõige ettekujutus kinnistule seatud hüpoteegi väärtusest ja mõjutada selle tulemusena YY tegema varakäsutus, millega ta tunnistab nõude AS W vastu rahuldatuks hüpoteegiõiguse saamisega. QQ tegi alguses peale kõik endast võimaliku, et X OÜ juhatuse liiget YY mõjutada. Läbirääkimised QQ ja X OÜ esindaja YY vahel kestsid väga pika aja jooksul nii kirjalikult, telefoni teel kui ka läbi mitmete kohtumiste. QQ käitumisest on näha püüet hüpoteegi olemuse osas ebaõigete andmete esitamist ja sellest lähtuvalt eesmärki viia X OÜ esindaja YY eksimusse. 7(9)
X OÜ seaduslik esindaja YY palub eeltoodud asjaolusid arvestades ümber hinnata kaebuse aluseks olevad asjaolud ning sellest lähtuvalt teha asjas uus otsus, millega kohustada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri alustama QQ suhtes kriminaalmenetlust KarS § 209 lg 2 p 3 – 25 lg 2 tunnustel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus, vaadanud läbi nii esitatud kaebuse kui alustamata jäetud kriminaalasja materjalid, sh Riigiprokuratuuri 22. septembri 2020. a määruse leiab, et X OÜ esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab samaselt Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on käesolevalt seaduslik ja põhjendatud.
13.Kaebuse esitaja kohaselt seisneb QQ poolt KarS § 209 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo katse toimepanemine kompromissettepaneku tegemises, mis seisnes selles, et AS W loovutab või pandib AS W kasuks kinnistute kompleksile asukohaga SSS seatud hüpoteegist summas 1 597 791, 21 eurot X OÜ kasuks hüpoteegi summas 1 000 000 eurot, millega loetakse AS W võlgnevus summas 916 854, 74 eurot X OÜ ees täidetuks. Määruskaebuse kohaselt oli QQ teoplaaniks esitada X OÜ juhatuse liikmele ebaõige ettekujutus kinnistule seatud hüpoteegi väärtusest ja mõjutada selle tulemusena YY tegema varakäsutus, millega ta tunnistab nõude AS W vastu rahuldatuks hüpoteegiõiguse saamisega. Kaebuse esitaja kohaselt oleks kompromissi sõlmimise korral X OÜ saanud varalist kahju ja AS W olulist varalist kasu.
14.Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejatega selles, et käesolevalt ei tulene kuriteokaebusest alust, millele tuginedes oleks võimalik tõsikindlalt väita, et toime võib olla pandud KarS § 209 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 sätestatud tegu. Ringkonnakohus leiab, et X OÜ poolt esitatud kuriteokaebusest ning Riigiprokuratuuri määrusele esitatud kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, millistele tuginedes oleks võimalik tuvastada QQ poolt kompromissi sõlmimise läbirääkimistel selliste andmete esitamist, millega saanuks viia X OÜ esindaja eksimusse. Asja materjalidest ei nähtu, et AS W esindaja oleks kompromissi sõlmides ning aadressil SSS asuvate kinnistute kompleksile seatud hüpoteeki võlgnevuse katteks pakkudes edastanud hüpoteegi olemuse kohta ebaõigeid andmeid ehk selgitanud, et tegemist on nõudega kaetud hüpoteegiga. PPA 23.07.2020. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt olid hüpoteegiga seotud asjaolud kontrollitavad ka avalikest allikatest, seega X OÜ esindajal oli lisaküsimuste tekkimisel võimalus hüpoteegiga seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida. Siinjuures lisab ringkonnakohus, et hüpoteek iseenesest ei näita nõude olemasolu, seega ei saa võlausaldaja nõude tõendamisel toetuda kinnistusraamatu kandele. Eeltoodu ei väära ringkonnakohtu hinnangul aga tõsiasja, et AS W esindaja poolt pakutavast kompromissettepanekust ei ole tuvastatav, et QQ oleks kinnitanud, et loovutamiseks/pantimiseks pakutav hüpoteek on nõudega tagatud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri järeldusega, mille kohaselt ei ole tuvastatav ka AS W esindaja poolt püüe hüpoteegi olemuse osas valede andmete esitamine, millised oleksid võinud viia X OÜ esindaja eksimusse, eesmärgiga saavutada võlgnevuse nõudest loobumine. Pelgalt asjaolu, et AS W esindaja võis pakkuda kompromissina hüpoteegi loovutamist/pantimist, milline ei olnud nõudega tagatud, ei anna iseenesest alust kelmuse katse koosseisuks, kuivõrd sellisel juhul puudub pettuslik tegu eht teise poole eksimusse viimine. Ka käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et QQ oleks väitnud, et tegemist on nõudega tagatud hüpoteegiga või esitanud muid valeandmeid hüpoteegi olemuse või väärtuse kohta, seega puudub valede andmete esitamine, millistele tuginedes oleks kannatanu tehingu teinud ning varalist kahju 8(9)
saanud. Samuti kaebuses märgitu, mille kohaselt oleks X OÜ esindaja QQ poolt pakutava kompromissi sõlmimisel kaotanud õiguse nõuda AS- ilt W kohustuste täitmist, ei sisalda AS W esindaja poolt valeandmete esitamist, kuivõrd X OÜ esindajale ei esitanud QQ valesid andmeid hüpoteegi olemuse ega väärtuse kohta.
15.Riigiprokurör on täiendavalt viidanud asjaolule, mille kohaselt puudub täielik selgus, kas AS W esindaja poolt loovutamiseks/pantimiseks pakutav hüpoteek oli tõesti nõudega tagamata. Riigiprokuratuuri määruse punktist 3.6 tulenevad kahtlused, millistest lähtudes puudub kindel alus väitmaks, et pakutav hüpoteek ei olnud nõudega tagatud. Ringkonnakohus Riigiprokuratuuri arutluskäigu ning põhjendustega nõustub ning eeltoodule tuginedes, kuivõrd pole võimalik üheselt mõistetavalt järeldusele jõuda, et AS W poolt X OÜ-le pakutav hüpoteek oli nõudega tagamata, siis pole võimalik antud asjaolus X OÜ esindajat teadlikult eksimusse viia, et selliselt püüda oma võlgnevusest vabaneda ehk saada varalist kasu ja tekitada sellega X OÜ-le varalist kahju.
16.Ringkonnakohus leiab samaselt riigiprokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik tuvastada QQ poolt talle kuriteokaebuses KarS § 209 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi etteheidetava teo toimepanemist, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes.
17.Eeltoodule tuginedes ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 22. septembri 2020. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.