Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-2341 23. oktoober 2020 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2020. a määrus T. K. esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu, määruskaebus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Alar Kirs 30. september 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. K. esitas 30. septembril 2019 Põhja prefektuurile kuriteoteate, mille alusel alustati kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus lõpetati 27. novembril 2019 uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal. T. K. esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu esitas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Riigiprokuratuuri 28. jaanuari 2020. a määrusega jäeti see kaebus rahuldamata. 1. aprillil 2020 esitas T. K. esindaja Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale, taotledes selle tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse jätkamiseks.
2.Ringkonnakohtu 15. aprilli 2020. a määrusega jäeti kaebus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitas järgmist.
2.1.Riigiprokuratuuri 28. jaanuari 2020. a määrus tehti kannatanu esindajale e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks 29. jaanuaril 2020. Sellekohane teade pidi jõudma T. K. esindaja M. Kirsipuu poolt Riigiprokuratuurile teatatud e-posti aadressile. Pole andmeid selle kohta, et viimane ei ole Riigiprokuratuuri teadet saanud.
2.2.Kohtupraktika järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega tuleb lugeda e-kiri kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast selle saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et kui menetleja ei tee ise e-posti aadressi kindlaks, vaid lähtub menetlusosalise antud aadressist, ei too sellele saadetud dokumendi kättesaamise kinnitamata jätmine kaasa õiguslikku tagajärge ning see loetakse kättetoimetatuks selle saatmisele järgnevast päevast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-11-13 ja 3-1-1-137-13). Seega pidi kannatanu esindaja saama hiljemalt 30. jaanuaril 2020 e-kirja teavitusega, et Riigiprokuratuuri määrus on talle kättesaadavaks tehtud. Alates sellest päevast oli tal võimalik määrusega tutvuda ja saada selle koopia.
1-20-2341
2.3.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 171 lg 4 esimese lause kohaselt lõpeb menetlustähtaeg kuudes arvutamise korral viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel vastav kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Järelikult oli advokaadil Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamiseks aega kuni 29. veebruarini 2020. M. K. esindaja esitas kaebuse 1. aprillil 2020 ehk hilinenult.
2.4.Ringkonnakohus möönis, et e-toimiku süsteemi väljavõtte järgi toimetati prokuratuuri määrus esindajale kätte alles 2. märtsil 2020. See aga ei muuda asjaolu, et kuigi advokaat määrust enne
2.märtsi 2020 ei avanud, sai ta määruse kättesaadavaks tegemisest teada hiljemalt 30. jaanuaril 2020. Kaebaja ei ole möödalastud tähtaja ennistamist taotlenud.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3.T. K. esindaja esitas ringkonnakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb selle tühistamist. Kaebaja seisukohad on järgmised.
3.1.Esindaja sai Riigiprokuratuuri määruse kätte 2. märtsil 2020 ja esitas kaebuse 1. aprillil 2020. Kaebus on esitatud KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on vastuolus nii seaduse kui ka kohtupraktikaga. KrMS § 208 lg 1 seob tähtaja kulgema hakkamise sõnaselgelt määruse koopia saamisega. Viimase all ei ole alust mõista lahendist teadasaamist või selle avalikustamist. Ringkonnakohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendid on seotud kutse kättetoimetamisega, mille kohta on seaduses sätestatud erireeglid. Neid ei saa praeguses olukorras kohaldada.
3.2.Väär on arusaam, et kaebuse esitaja sai määruse kätte siis, kui talle saadeti lahendi kohta teavitus. E-toimiku süsteem saadab teavitusi selle kohta, et toimikus on uus dokument. Teavitusele ei ole dokumenti ennast lisatud. Seega ei ole esindajale koos teavitusega määruse koopiat saadetud ja pelgalt teavituse saatmisega ei saa määrust kättetoimetatuks lugeda.
3.3.Kaebuse esitamise tähtaja kindlakstegemisel ei ole tähtis, miks kaebuse esitaja ei saanud Riigiprokuratuuri määrust varem kätte. Kaebetähtaja ennistamist ei olnud vaja taotleda.
4.Riigiprokuratuur esitas kaebusele vastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kannatanu esindaja e-posti aadressile saadeti teade vastuvõtmist vajava dokumendi kohta 29. jaanuaril 2020. Pärast seda sisenes M. Kirsipuu korduvalt e-toimiku süsteemi (sh ka nt 30. ja
31.jaanuaril ning 3. ja 6. veebruaril 2020), enne kui ta viimaks 2. märtsil 2020 Riigiprokuratuuri määruse avas. Määrus oli talle kättesaadav alates teate saamisest ja on välistatud, et esindaja seda ei märganud. Esindajal oli tähtaegse kaebuse esitamiseks aega kuni 29. veebruarini 2020. Kaebuse esitas ta aga alles 1. aprillil 2020 ehk kaebetähtaega rikkudes.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui sama seadustiku § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Seega on vaja lahendada küsimus, millist hetke tuleb lugeda isikule e-toimiku süsteemi kaudu edastatud määruse koopia saamiseks KrMS § 208 lg 1 tähenduses. Vastusest sõltub, kas T. K. esindaja kaebus oli tähtaegne ja kas ringkonnakohus jättis selle õigesti läbi vaatamata.
6.Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtaja arvestamist on Riigikohus viimati käsitlenud 12. juuni 2020. a määruses nr 1-19-8852/13. Erinevus osutatud ja praeguse kaasuse vahel seisneb selles, et viidatud asjas saadeti Riigiprokuratuuri määrus kannatanu esindajale e-posti teel, praegusel juhul aga tehti kättesaadavaks e-toimiku süsteemi vahendusel. Mõlemad viisid on kooskõlas KrMS § 1602 lg-ga 1, mille järgi edastatakse kriminaalmenetluses digitaalsed taotlused, kaebused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigiprokuratuuri määruse edastamiseks ei näe menetlusseadustik ette eraldi korda. Järelikult on sellise määruse edastamine võrdselt võimalik nii vahetult e-kirja teel kui ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
2(3)
1-20-2341
7.Lahendis nr 1-19-8852/13 asus kolleegium seisukohale, et kaebetähtaega tuleb arvestada päevast, mil määrus saadetakse isikule e-posti teel ja tal tekib võimalus selle sisuga tutvuda (vt määruse p 27). Kolleegiumi hinnangul tuleb samast põhimõttest lähtuda ka juhul, kui määrus edastatakse adressaadile e-toimiku süsteemi vahendusel. Kui määrus tehakse isikule e-toimiku süsteemis nähtavaks, saadetakse tema meiliaadressile vastava sisuga teade. Ehkki teatele ei lisata määrust ennast, saab selle e-toimiku süsteemis üldjuhul vähese vaevaga avada. E-toimiku süsteemi vahendusel edastatud dokumendi avamisega kaasnevad liigutused (nt ID-kaardiga autentimine) ei ole niivõrd koormavad, et need saaksid õigustada tähtaja alguse edasilükkamist kuni dokumendi tegeliku avamiseni. KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud tähtaja algust tuleb seega arvestada hetkest, mil isikul avaneb võimalus prokuratuuri määrusega tutvuda, sõltumata sellest, kas määrus edastatakse e-posti teel või e-toimiku süsteemi kaudu. Võimalikke asjaolusid, mis takistavad lahendist kohest teada saamist, saab hinnata kaebetähtaja ennistamise otsustamisel.
8.Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on ringkonnakohtu määruses viidatud Riigikohtu praktika kutsete kättetoimetamise kohta asjakohatu. Nii on kolleegium lahendis nr 1-19-8852/13 selgitanud sedagi, et sarnaselt kutsete kättetoimetamisega eeldatakse ka Riigiprokuratuuri määruse edastamisel isiku enda avaldatud e-posti aadressile, et ta saab selle kätte põhjendamatu viivituseta (vt määruse p-d 25 ja 26). Määruse kättesaamise kinnitamisel KrMS § 208 lg 1 kontekstis aga tähtsust ei ole, kuivõrd erinevalt KrMS § 165 lg-test 4 ja 41 ei räägita selles määruse kättetoimetamisest, vaid koopia saamisest. Samad põhimõtted kehtivad ka Riigiprokuratuuri määruse e-toimiku süsteemi vahendusel edastamise korral.
9.Küll aga on ringkonnakohus ekslikult arvestanud kaebetähtaja algust määruse e-toimiku süsteemi kaudu edastamisele järgnevast päevast. Määruses viidatud Riigikohtu lahenditest sellist seisukohta ei tulene. Määruse edastamisel isiku enda poolt avaldatud e-posti aadressile eeldatakse, et tal on juba samal päeval võimalik selle sisust teada saada. Seega algab KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg juba samast päevast. T. K. esindaja ei vaidlusta seda, et ta sai e-toimiku süsteemi teate Riigiprokuratuuri määruse kättesaadavaks tegemise kohta 29. jaanuaril 2020. Seega tuleb lugeda, et ta sai kõnealuse määruse samal päeval kätte ning samast päevast on põhjendatud lugeda ka kaebetähtaja algust.
10.KrMS § 171 lg 4 sätestab, et kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Riigikohus on varem selgitanud, et "vastav" on KrMS § 171 lg 4 tähenduses tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või – juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole – kuu viimane päev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 756). Tähtaja kulgemise esimeseks päevaks tuleb kuudes arvutatava tähtaja puhul lugeda päev, millest loetakse tähtaja algust (vt viidatud otsuse p 759). Järelikult lõppes Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise ühekuuline tähtaeg praeguses asjas 29. veebruaril 2020. Kuna see kuupäev langes puhkepäevale, oli tähtaja viimaseks päevaks KrMS § 171 lg 5 järgi sellele järgnev esimene tööpäev ehk 2. märts 2020. Järelikult ei olnud 1. aprillil 2020 esitatud kaebus tähtaegne ja see tuli jätta läbi vaatamata.
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.