Riigiprokuratuuri 16. juuli 2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja
X OÜ (registrikood XXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
lepinguline
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri 16. juuli 2020. a määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti 07.04.2020 X OÜ (registrikood XXXXXXXX) lepingulise esindaja vandeadvokaat Tarmo Repi kuriteokaebus koos lisadega, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist KarS § 209 (kelmus), § 3811 (raamatupidamiskohustuse rikkumine), § 384 (maksevõime oluline vähendamine), § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine), § 255 (kuritegelikku ühendusse kuulumine) ja § 256 (kuritegeliku ühenduse organiseerimine) tunnustel. X OÜ on AS U (registrikood UUUUUUUU, endise nimega D AS, pankrotis alates 20.12.2019, edaspidi AS U) pankrotimenetluses osalev võlausaldaja. Kuriteokaebuse kohaselt oli AS U likvideerija KK ja G OÜ (registrikood GGGGGGG, juhatuse liige DD) toime pannud KarS § 209 mõttes kelmuse. Nimelt esitas G OÜ 02.09.2019 AS U vastu hagi Viru Maakohtusse. Oma hagis nõudis G OÜ AS-lt U põhivõla summas 24 541 509,52 eurot tasumist koos intressi ja viivisega. Võlg tulenes hagiavalduse kohaselt sellest, et 07.03.2017 omandas G OÜ nõude AS U vastu, milline omakorda tulenes 10.10.2008 sõlmitud sündikaatlaenulepinguga AS U poolt antud garantiist D AS (registrikood DDDDDDD) ja selle õiguseellasete laenukohustustele. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul oli hagiavalduses esitatud tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, s.o väidetud, et AS-l U on G OÜ ees kohustus ehkki tegelikkuses seda kohustust ei olnud. Et AS U ei vastanud esitatud hagile, rahuldas Viru Maakohus 14.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-13411 hagi. Kuna AS U ei esitanud ka kaja, jõustus otsus 15.11.2019. Sellisel moel tegi väidetavalt Viru Maakohus eksimusse 1(8)
1-20-5795 viiduna varakäsutuse, mille tulemusel tekitas AS-le U kahju summas enam kui 24 541 509,52 eurot (põhinõue + intress + viivis). Kuriteokaebuse esitaja hinnangul oli ülalkirjeldatud kelmusega kogumis AS U likvideerija KK toime pannud ka AS U maksevõime olulise vähendamise KarS § 384 mõttes. See seisnes G OÜ-le esitatud hagile vastuvaidlemata jätmises ja ka tagaseljaotsusele kaja esitamata jätmises ehkki selline käitumine oli vastuolus juhatuse liikme ja ka likvideerija hoolsuskohustusega. Selle tagajärjel vähenes oluliselt AS U võime rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid. AS U likvideerija KK loovutas 30.07.2019 AS-le U kuulunud nõude summas 224 796,21 eurot OÜ B (registrikood BBBBBBBB) vastu F OÜ-le (likvideerimisel, registrikood FFFFFFFF, likvideerija VV). Viimane omakorda ei tasunud omandatud nõude eest rahas, vaid tasaarvelduse korras vähendas 224 796,21 euro võrra nõuded AS U vastu. Seega osaliselt rahuldati F OÜ (likvideerimisel) nõue, samas kui teiste võlausaldajate nõuded jäid muutmatuks ning AS U vara vähenes nõude võrra OÜ B vastu. AS U suutlikkus rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid vähenes seeläbi kuriteokaebuse esitaja hinnangul vähemalt suurele kahjule vastava summa võrra ehk toime oli pandud KarS § 3841 mõttes võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine. Kuriteokaebuses leiti, et KK, kes jättis koostamata AS U likvideerimise algbilansi, samuti koostamata ja esitamata iga-aastaseid majandusaasta aruandeid alates aastast 2011, rikkus raamatupidamiskohustust. Selle tulemusel on olnud ülevaate saamine AS U finantsseisust oluliselt raskendatud, millisele seisukohale asus ka kohtu määratud AS U ajutine haldur oma aruandes. Sellises tegevuses nähti kuriteokaebuses KarS § 3811 järgi raamatupidamisekohustuse rikkumise tunnuseid. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul moodustavad KK, R AS, DD G OÜ, M OÜ, UU, OÜ A, T OÜ, E OÜ, S OÜ, W OÜ, LL, VV ja F OÜ (likvideerimisel) püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mis on organiseeritud kuritegude toimepanemiseks - eelkõige KarS § 384 (kirjeldatud eespool), § 209 (kirjeldatud eespool), § 3811 (kirjeldatud eespool), kuid samuti § 3891 (kohtuasi nr 1-18-158 süüdistatavad KK, VV, LL ja teised). Selliselt leiti kuriteokaebuses, et eelpooltoodud isikud olid toime pannud KarS § 255 mõttes kuritegelikku ühendusse kuulumise ja KarS § 256 mõttes kuritegeliku ühenduse organiseerimise.
2.16.04.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova p 1.1 kajastatud kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse uurimisalluvusse saatmise teate, milles alustas menetluse KarS § 3841 järgi võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise tunnustel. Samas jättis kriminaalmenetluse alustamata KarS § 209, § 3811, § 384, § 255 ja § 256 tunnustel kuriteokaebuses nende asjaolude osas kuriteotunnuste puudumise tõttu.
3.27.04.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat Tarmo Repi kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.04.2020. a määrusele. Kaebaja taotles osalise kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse tühistamist ja 07.04.2020 registreeritud kuriteokaebuse alusel KarS § 209, § 3811, § 384, § 255 ja § 256 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist.
4.12.05.2020.a määrusega jättis Riigiprokuratuur X OÜ esindaja vandeadvokaat Tarmo Repi kaebuse läbi vaatamata, leides, et X OÜ-le ei ole võimalik omistada tema esindaja kaebuses toodud asjaolude kohaselt kannatanu staatust.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020.a määrusega tühistati Riigiprokuratuuri 12.05.2020.a määrus osaliselt ja kohustati Riigiprokuratuuri X OÜ lepingulise esindaja Tarmo Repi kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises KarS § 3811 ja § 384 tunnustel sisuliselt lahendama.
2(8)
1-20-5795 Riigiprokuratuuri määrus
6.Riigiprokuratuuri 16.07.2020.a määrusega jäeti X OÜ esindaja vandeadvokaat Tarmo Repi kaebus rahuldamata.
6.1.Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröriga, et kuna G OÜ 02.09.2019.a hagi ei sisaldanud tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, pole hagile vastamata ega ka tagaseljaotsusele kaja esitamata jätmist võimalik käsitleda võlgniku (AS U) varalise seisundi kohustustevastase kahjustamisena. AS U varalist seisundit võis küll oluliselt mõjutada AS D õiguseellaste võetava ülisuure laenukohustuse tagamine, kuid nimetatud sündmusele karistusõigusliku hinnangu andmine KarS § 384 mõttes pole kohane ainuüksi põhjusel, et garantii anti 2008. Teise astme kuriteona oleks käsitletav tegevus käesolevaks hetkeks aegunud. Lisaks koosseisupärase teo puudumisele ei ole sedastatav ka koosseisupärane tagajärg, s.o maksevõime oluline vähenemine ega ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Maksevõime saab oluliselt väheneda vaid olukorras, kus äriühing on siiski teatud ulatuses maksevõimeline. AS U ajutise halduri aruandest nähtub aga, et ta hindas maksejõuetuse tekkimise ajaks hiljemalt 2017 algust. Samuti nähtub halduri aruandest, et juba enne OÜ G poolse hagi esitamist puudus AS-l U igasugune vara, mistõttu OÜ G nõude tunnustamine ei saanud kuidagi omakorda vähendada niigi maksejõuetu AS U maksevõimet ega põhjustanud äriühingu maksejõuetust, kuivõrd on alust arvata, et AS U maksejõuetus kujunes hagi esitamisest oluliselt varem. Seega leidis ringkonnaprokurör põhjendatult, et antud faktis pole alust kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 384 järgi maksevõime olulise vähendamise tunnustel.
6.2.Raamatupidamise kohustuse rikkumise kuriteokoosseisu küsimuses nõustus riigiprokurör ringkonnaprokuröriga, et üksnes likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruannete esitamata jätmine iseenesest ei täida KarS § 3811 koosseisu põhjusel, et sama tegevus on sanktsioneeritud oluliselt leebemalt näiteks äriseadustiku (ÄS) §-s 60 (majandusaasta aruande esitamata jätmisele võimalikult järgnev registrist kustutamine) ja ÄS §-s 71 (trahvimine seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korra). Kui muud raamatupidamise seaduse §-st 4 tulenevad raamatupidamise korraldamisele esitatavad põhinõuded on täidetud, pole põhjust rääkida KarS § 3811 koosseisu täitmisest nimetatud sättes nõutava tagajärje mõttes. Ainuüksi majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja likvideerimise algbilansi koostamata jätmine ei raskenda (vähemalt mitte oluliselt) ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. KarS § 3811 koosseisu ei täida ükskõik milline raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumine, vaid oluline on rikkumise ulatus. Ajutine haldur märgib küll aruandes üldsõnaliselt, et raamatupidamist ei peetud vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud korrale ja ülevaate saamine võlgniku varalisest seisundist on oluliselt raskendatud, ent ei põhjenda, milles väidetavad raamatupidamise nõuete rikkumised seisnesid ning miks need rikkumised on sedavõrd ulatuslikud, et ei võimalda mõistlikult saada ülevaadet AS U varalisest seisundist. Samas aruandes sedastab haldur piisava põhjalikkusega AS U varade koosseisu (õigemini varade puudumise), samuti kohustused ja jõuab järeldusele nimetatud äriühingu maksejõuetusest. Seega oli ajutisel halduril siiski võimalik suhteliselt piiratud aja jooksul saada ettekujutus AS U finantsseisust sel määral, mis võimaldas teha järeldusi äriühingu maksevõime ning isegi maksejõuetuse tekkimise eeldatava aja kohta. Seega leidis ringkonnaprokurör igati põhjendatult, et kuriteokaebuse põhjal pole kõnealusel juhul sedastatavad raamatupidamise kohustuse rikkumise tunnused KarS § 3811 järgi.
6.3.Riigiprokurör rõhutas, et KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust üksnes kuriteo asjaolude ilmnemisel. Kaebuses kirjeldatud olukorra puhul ei ole ühegi isiku käitumises KarS § 384 ega KarS § 3811 järgi kvalifitseeritavate
3(8)
1-20-5795 kuritegude tunnuseid ja seetõttu pole ka võimalik nimetatud sätete järgi kriminaalmenetlust alustada. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
7.Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 16.07.2020.a kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri läbi vaatama ja alustama kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 20730000130 KarS § 3811 ja § 384 tunnustel. Lisaks palub kaebaja viia läbi kõik võimalikud uurimistoimingud, sh välja selgitada, kus on U AS raamatupidamise algdokumendid.
8.Kaebuse esitaja märgib, et G OÜ esitas 02.09.2019 U AS vastu hagi Viru Maakohtusse. Hagiavaldus sisaldas ebaõigeid väiteid selle kohta, et G-l on nõue U AS vastu. Oma hagis nõudis G OÜ U AS-lt põhivõla summas 24 541 509,52 eurot tasumist koos intressi ja viivisega. Võlg tulenes sellest, et 07.03.2017 omandas G OÜ nõude U AS vastu, mis omakorda tulenes 10.10.2008.a. sõlmitud sündikaatlaenulepinguga U AS poolt antud garantiist D AS ja selle õiguseellaste laenukohustustele. Riigiprokurör tunnistas ise 16.07.2020.a määruses, et U AS varalist seisundit võis oluliselt mõjutada AS D õiguseellaste võetava ülisuure laenukohustuse tagamine. Põhjusel, et U AS ei vastanud esitatud hagile, rahuldas Viru Maakohus 14.10.2019.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-13411 hagi. Kuna U AS ei esitanud ka kaja, jõustus otsus 15.11.2019. Selle tulemusel tekkis AS-l U kahju enam kui 24 541 509,52 eurot. Sellega seoses pani U AS likvideerija KK toime U AS maksevõime olulise vähendamise ehk maksejõuetuse põhjustamise teiste võlausaldajate suhtes KarS § 384 mõttes. Sellise käitumise tagajärjena vähenes oluliselt U AS võime rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid.
8.1.Teates ja määruses on lähtutud formaalselt asjaoludest, et garantii on väljastatud. Tähelepanuta on jäetud küsimus, kas G-l reaalselt üldse eksisteeris nõue U AS vastu. Siiani on lähtutud hagiavalduses esitatust, kuid tähelepanuta on jäänud asjaolu, et kuriteokaebuses välja toodud teo sisuks ongi hagiavalduses ebaõigete asjaolude avaldamine. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-34-13 seisukohale, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet. Garantiil puudub igasugune mõistlik sisu, sest D on osa M kontsernist. Tekkinud on nõudeõigus, mille realiseerimine ei ole praktikas võimalik ehk tegemist on nn tühja garantiiga. Garantii on loovutatud G-le tasuta. Sellest tulenevalt saab garantiid pidada väärtusetuks. Halvas usus käitumiseks saab lugeda olukorda, kus kasutati ära hagimenetluse võistlevat olemust. Hagimenetluse käigus toovad asjaolusid kohtu ette üksnes osapooled. Lisaks jäeti hagile vastamata, mille tulemusena pidi kohus TsMS § 407 lg 1 alusel mõistma U AS-lt nõutud summad välja.
8.2.Riigikohus on oma lahendis nr 1-16-5665/224 välja toonud KarS § 384 objektiivse koosseisu. Objektiivse koosseisu täitmine eeldab, et a) isik paneb toime kohustusevastase teo, mis b) kahjustab võlgniku varalist seisundit, mis omakorda c) põhjustab võlgniku maksevõime olulise vähenemise. Käesoleval juhul on KarS § 384 objektiivne koosseis kaebaja hinnangul täidetud järgnevalt: a) U AS likvideerija KK pani teo toime tegevusetusega. KK jättis G OÜ esitatud hagile vastu vaidlemata ega esitanud ka tagaseljaotsusele kaja. Selline käitumine on vastuolus juhatuse liikme ja ka likvideerija hoolsuskohustusega, mis b) kahjustas võlgniku varalist seisundit vähemalt 24 541 509,52 euro suuruses, mis omakorda c) põhjustas olukorra mille tagajärjel vähenes oluliselt U AS maksevõime ehk võime rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid.
4(8)
1-20-5795
8.3.Riigikohus on öelnud, et KarS § 384 koosseisupärane tegu on võlgniku varalise seisundi kohustustevastane kahjustamine. Varalise seisundi kahjustamine võib seisneda mistahes teos, mis vähendab võlgniku vara väärtust või selle vara võõrandatavust. Käesoleval juhul vähenes vara võõrandatavus olukorra tõttu, kus KK jättis G OÜ hagile vastu vaidlemata ega esitanud ka tagaseljaotsusele kaja ja lasi tahtlikult maakohtu otsusel jõustuda. Seda enam, et hagiavalduses oli esitatud mitmeid ebaõigeid asjaolusid ning nõue põhines nn tühjal garantiil. Ehk KK käitus vastuolus juhatuse liikme ja ka likvideerija hoolsuskohustusega.
8.4.Kaebaja hinnangul on kummaline prokuratuuri seisukoht, et maksejõuetut ühingut ei saa veel maksejõuetumaks muuta. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-49-11 selgitanud, et KarS § 384 objektiivne koosseis eeldab põhjuslikku seost kohustusevastase teo ja maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse vahel. Riigikohtu nägemusel ei ole oluline KarS § 384 kohase objektiivse koosseisu täitmiseks, et just konkreetsest tehingust tulenev maksevõime vähendamine tõi endaga kaasa maksejõuetuse. Objektiivse koosseisu täitmiseks piisab üksnes maksevõime olulise vähenemise tuvastamisest. KarS kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb võlgniku maksevõime oluliseks vähenemiseks lugeda võlgniku vara vähenemist määral, mis mõjutab oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Antud juhul saab selleks pidada U vastu G OÜ-l tagaseljaotsuse tulemusel 24 541 509, 52 euro suuruses nõude koos viivistega tekkimist. Seega võlausaldajate vaatekohaselt muutus maksejõuetu ühing veelgi maksejõuetumaks asjaolu tõttu, et U-l tekkis kohustus 24 541 509,52 euro suuruses. U AS ei ole G-lt mainitud nõude vastu kunagi midagi saanud ning omakorda on G vastava nõude omandanud tasuta.
8.5.Kaebaja ei nõustu sellega, et maksevõime saab väheneda ainult olukorras, kus äriühing on teatud ulatuses maksevõimeline. Prokuratuuri arvamus, et maksevõimetut äriühingut ei saa veel maksejõuetumaks muuta on ekslik. Sellise väite puhul välistab maksejõuetuse saabumine isiku karistatavuse. Samuti saab maksevõime olla negatiivne. TsÜS § 66 järgi tuleb isiku vara määrata õiguste ja kohustuste kogumina. Seega võib isiku vara olla väiksem kui isiku kohustused. Riigikohtu lahendis nr 1-16-4665 on öeldud selgelt, et vara väärtuse vähenemine võib seisneda muu hulgas kohustuste mahu suurenemises, kui samaaegselt aktiva väärtus ei suurene. Seega on valesti leitud, et maksejõuetu äriühingu maksevõime ei saa veel rohkem väheneda. U maksevõime kahjustumisest saab rääkida ka põhjusel, et prokuratuur on samas möönnud, et U nõude loovutamine OÜ-le F (likvideerimisel) võis kahjustada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Teate punktis 2 leitakse, et G nõude tunnustamine ei saanud U AS maksevõimet vähendada, sest U AS oli niigi maksevõimetu. Sama teate viimasel lehel on siiski prokuröri hinnang, et nõude loovutamine võis kaasa tuua teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaliku kahjustamise vähemalt suurele kahjule vastavas ulatuses. Antud juhul on KK tegutsenud sihilikult. Ei ole õige, et selline tegu jääb karistuseta. Prokuröri arvamus, et süüst pääseb olukorras kus maksejõuetut äriühingut ei saa veel rohkem maksejõuetumaks muuta, on ebaõige. Ei ole reaalne, et isik saab tugineda maksejõuetusele, põhjustades selge kuriteotunnustele teo vastavalt KarS § 384 – maksejõuetuse põhjustamine.
9.KK jättis koostamata U AS likvideerimise algbilansi. Sama on väidetud nii kuriteokaebuses kui U ajutise halduri aruandes. Lisaks jättis ta koostamata ja esitamata ka igaaastaseid majandusaasta aruandeid alates 2011.a ning sellega rikkus raamatupidamiskohustust. Selline tegevus vastab kaebaja hinnangul KarS § 3811 raamatupidamiskohustuse rikkumise
5(8)
1-20-5795 tunnustele. Oluliselt raskendatud on KK tegevusetuse tõttu ülevaate saamine U AS finantsseisust.
9.1.Ilmselge on KarS § 3811 kohane raamatupidamiskohustuse rikkumine olukorras, kus U AS raamatupidamine on alates 2011 aastast pidamata. Koostamata on juba ainuüksi likvideerimise algbilanss, seetõttu ei ole võimalik täita ka järgnevat raamatupidamiskohustust. Ometi on KarS § 3811 sätestanud, et raamatupidamisdokumentides andmete esitamata jätmine on karistatav. U AS ajutise halduri arvamuses on selgelt välja toodud, et seoses raamatupidamisdokumentatsiooni esitamata jätmisega ei ole võimalik saada täit ülevaadet äriühingu varalisest seisundist. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjust. Puudub igasugune loogiline seletus, mis eesmärgil on äriühing võtnud endale selgelt üle jõu käivaid kohustusi. 16.01.2020 U AS võlausaldajate esimesel üldkoosolekul keeldus KK PankrS § 86 kohase vande andmisest, mis omakorda kinnitab seda, et KK on jätnud U AS raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata ega ole U varalisest seisust esitanud õiget ülevaadet. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-109-15 leidnud järgmist: rikkumise ulatus peab olema selline, et ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist on mõistliku objektiivse kõrvalvaataja jaoks oluliselt raskendatud. See, kas raamatupidamise kohustuse rikkumisest tingitud objektiivsed raskused raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaate saamisel on KarS § 3811 mõttes olulised või mitte, on õiguslik küsimus, millele peab vastuse leidma kohus. Seega on prokurör kohustatud alustama KarS § 3811 tunnustel menetlust ja laskma kohtul otsustada kas raamatupidamisdokumentidest ülevaate saamine oli oluliselt raskendatud või mitte. Hetkel on olukord, kus sisuliselt võibki Eestis karistamatult jätta raamatupidamise korraldamata.
9.2.Tõsiasjale, et KK ei ole pikema aja jooksul raamatupidamiskohustust täitnud, viitab ka ajutise halduri märkus, et tal ei võimaldatud tutvuda raamatupidamise algdokumentatsiooniga. PankrS § 22 lg 3 p 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult kõiki vajalikke dokumente. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama raamatupidamise teabe ajutisele haldurile. Lisaks saab KK vande andmise keeldumist selle kohta, et U majandusseis on korrektne, mõista kui asjaolu, et järelikult ei ole U AS raamatupidamiskohustus täidetud. Prokurör on märkinud, et ajutine haldur ei ole piisavalt põhjalikult välja toonud KK konkreetseid rikkumisi. Ebaõige on väita, et kuriteokaebuse esitaja või ajutine haldur ei ole välja selgitanud, milliseid konkreetseid raamatupidamislikke rikkumisi on toime pandud. U raamatupidamise dokumentidele puudub ligipääs, sest U ei ole alates aastast 2011 esitanud majandusaasta aruannet. Samuti on ka ajutisel halduril ligipääs väga piiratud ning KK pole olnud nõus andma vannet selle kohta, et tema poolt esitatud raamatupidamisandmed on korrektsed. Lisaks ei allu ajutine haldur kuriteoteate koostajale, mistõttu ei ole võimalik tal panna ajutisele haldurile ülesannet, välja tuua, milliseid konkreetseid kohustusi on rikutud. Kuna ajutine haldur ja kuriteoteate koostaja ei ole omavahel käsutussuhtes, ei saa ka menetleja ajutise halduri vähestele põhjendustele tugineda ja väita, et selle tõttu ei ole võimalik KK kohustuste rikkumist pidada oluliseks. Kaebaja hinnangul on ka väär prokuröri esitatud väide, et KarS § 3811 täitmine ei ole äriseadustiku haldusõiguslike sanktsioonide tõttu võimalik. Prokuratuuri poolt viidatud normid, sh ÄS § 71 tulenev sanktsioon rahatrahvi näol pole karistus karistusseadustiku mõttes, vaid need on haldusõigusliku iseloomuga sanktsioonid. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud alustama kuriteo asjaolude ilmnemisel kriminaalmenetlust. Hetkel seda
6(8)
1-20-5795 tehtud ei ole, kuigi esinevad ilmselged asjaolud kuriteotunnuste kohta ja puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 mõttes. Väär on teha kuriteoteate esitajale etteheiteid, et ta ei ole esitanud piisavalt tõendeid kahtlustatava süü tõendamiseks. KrMS § 211 järgi on tõendite kogumine kohtueelse menetluse eesmärk. Kuriteokaebuses tuleb välja tuua võimalikud viited kuriteole ning kohtueelses menetluses tuleb koguda kahtlustatavat õigustavad ja süüdistavad tõendid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.04.2020.a teate ja Riigiprokuratuuri 16.07.2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ning kriminaalasja nr 20730000130 materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 16.07.2020. a määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse alustamiseks.
11.Kaebuse esitaja kordab ringkonnakohtule esitatud kaebuses samu väiteid, mis on esitatud juba kuriteoteates ja varasemas kaebuses. Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole. Kaebaja väidetele on aga eelnevad menetlejad juba ammendavalt vastanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid seisukohti üle kordama hakata.
12.Kaebuse esitaja leiab jätkuvalt, et AS U likvideerija KK pani toime U AS maksevõime olulise vähendamise ehk maksejõuetuse põhjustamise teiste võlausaldajate suhtes KarS § 384 mõttes. Esindaja märgib, et teates ja määruses on lähtutud formaalselt asjaoludest, et garantii on väljastatud. Tähelepanuta on jäetud küsimus, kas G OÜ-l reaalselt üldse eksisteeris nõue U AS vastu.
13.Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Põhja Ringkonnaprokuratuur on 16.04.2020.a teates üksikasjalikult selgitanud seonduvalt protsessikelmusega, et G OÜ 02.09.2019 esitatud hagiavaldus ei sisalda tegelikke asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, kuivõrd G OÜ on omandanud AS U poolt antud garantii ning on asunud garantiist tulenevat nõuet iseseisvalt realiseerima. Kuivõrd G OÜ 02.09.2019 esitatud hagi ei sisaldanud tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, pole hagile vastamata jätmist ega ka tagaseljaotsusele kaja esitamata jätmist võimalik käsitleda võlgniku (AS U) varalise seisundi kohustustevastase kahjustamisena. AS U varalist seisundit võis küll oluliselt mõjutada AS D õiguseellaste võetava ülisuure laenukohustuse tagamine, kuid nimetatud sündmusele karistusõigusliku hinnangu andmine KarS § 384 prisma läbi pole kohane ainuüksi põhjusel, et garantii anti 2008. aastal. Riigiprokurör on ringkonnaprokuröriga nõustunud, et kuna G OÜ 02.09.2019.a hagi ei sisaldanud tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, pole hagile vastamata ega ka tagaseljaotsusele kaja esitamata jätmist võimalik käsitleda võlgniku (AS U) varalise seisundi kohustustevastase kahjustamisena. Asjaolu, et Riigiprokuratuur nõustub ringkonnaprokuratuuri põhjendustega, ei tähenda seda, et Riigiprokuratuur ei ole oma otsustust põhistanud. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tähelepanuta on jäetud küsimus, kas G OÜ-l reaalselt üldse eksisteeris nõue U AS vastu. Seda küsimust on käsitletud protsessikelmuse koosseisu puudutavas osas, kuivõrd kaebaja ise on maksejõuetuse põhjustamise sidunud hagiavalduses ebaõigete andmete esitamisena. Protsessikelmust puudutavas osas aga on X OÜ oma kaebeõiguse minetanud. X OÜ esindaja ei saa käesoleva menetluse raames tuletada enda õigust vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist osas, milles tal kaebeõigus puudub.
14.Alusetu on ka kaebaja etteheide, justkui oleks prokurör leidnud, et KarS § 3811 täitmine ei ole äriseadustiku haldusõiguslike sanktsioonide tõttu võimalik. Ringkonnaprokurör on teates selgitanud, et KarS § 3811 koosseisu ei täida ükskõik milline raamatupidamise korraldamise
7(8)
1-20-5795 nõuete rikkumine, vaid oluline on rikkumise ulatus, kuivõrd sama tegevus on sanktsioneeritud oluliselt leebemalt teistes õigusaktides. Seetõttu on karistusõiguslikult põhjust sekkuda üksnes siis, kui rikkumine on niivõrd ulatuslik, et selle tõttu on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Sellega seonduvalt on eelnevad menetlejad asjakohaselt märkinud, et aruandes sedastab haldur siiski piisava põhjalikkusega AS U varade koosseisu, samuti kohustusi, ning jõuab järeldusele äriühingu maksejõuetusest. Järelikult oli ajutisel halduril siiski võimalik suhteliselt piiratud aja jooksul saada ettekujutus AS U finantsseisust sel määral, mis võimaldas teha järeldusi äriühingu maksevõime kohta ning isegi maksejõuetuse tekkimise eeldatava aja kohta.
15.Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega selles, et kriminaalmenetlust ei alustata pelgalt seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist väidetava süüteo toimepanemise eest, vaid kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Ringkonnakohus kordab, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kui pädeva menetleja poolt kriminaalmenetluse alust ei tuvastata, nii nagu käesoleval juhul, siis ei saa rakenduda ka KrMS §-s 6 sätestatud in dubio pro duriore põhimõte.
16.Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on õigesti kohaldatud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning puuduvad alused seadusliku Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 16.07.2020. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.