3. september 2020, Tallinn, kirjalik menetlus 1-20-5188 (20230100435)
Kohtunik
Meelika Aava
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 06.07.2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Riigiprokuratuuri 06.07.2020. a määrus muutmata ja XX esindaja kaebus rahuldamata.
2.Käesolev määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.22.04.2020 registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) XX esindaja vandeadvokaat Marko Pilve avaldus. Avalduse kohaselt investeeris XX internetiportaalis http://CCC raha, misjärel ei ole võimaldatud raha tagastamist ja seda ka peale lepingu lõpetamist kannatanu poolt, kuigi kasutajakontole sisse logides näeb seal oma konto jääki, mis oli 348 809,32 eurot. Portaal suleti ja konto kanti uude portaali http://PPP, mida avaldaja seostab Eestiga, kuid on selgunud, et kodulehel oleval ametlikul aadressil kontorit ei ole. Internetis avalikult kätte saadava informatsiooni kohaselt nimetatakse internetiportaale PPP ja CCC, mida opereeris Eestis registreeritud äriühing E OÜ, pettuseks, kuivõrd kasutajatelt välja petetud raha ei tagastata. Avalduse kohaselt on põhjendatud kahtlus, et internetilehekülge PPP.com opereeritakse Eestist ja sellega on seotud samad isikud, kes olid seotud E OÜ-ga. Kannatanul on põhjust arvata, et on langenud kuriteo ohvriks ja tegelikult pole PPP-il kavatsust temalt saadud rahaliste vahendite tagastamiseks ja need vahendid on kelmuse teel välja petetud või omastatud.
2.PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse vanemuurija koostatud teatisega jäeti kriminaalmenetlus alustamata seetõttu, et avalduses toodud kuritegu ei ole toime pandud Karistusseadustiku järgselt ruumilise ega isikulise kehtivuse põhimõtetest lähtuvalt Eesti Vabariigis ja seega puudub kriminaalmenetluse alus.
3.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas XX esindaja v.adv M. Pilv kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile.
1(6)
4.19.05.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör kaebuse rahuldamata jätmise määruse, leides, et kaebuses puuduvad konkreetsed argumendid, et kuritegu sooritati faktiliselt Eesti Vabariigis.
5.Kannatanu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega jätkuvalt ei nõustunud ning 28.05.2020 vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.05.2020 kaebuse rahuldamata jätmise määruse Riigiprokuratuuris, taotledes määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 209 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo tunnustel kuriteoteates nimetatud asjaolude välja selgitamiseks ja kontrollimiseks. Riigiprokuratuuri määrus
6.Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud ja seaduslik ning sellele esitatud kaebus jääb rahuldamata. Riigiprokuratuuri hinnangul on antud asjas vaidlus küsimuses, kas võimalikule toimepandud kuriteole kehtib Eesti karistusõigus. Eelnevad menetlejad on jätnud kriminaalmenetluse alustamata, kuivõrd ei nähtu, et tegu oleks toime pandud Eesti territooriumil vastavalt KarS § 6 lg-le 1 ja samuti ei nähtu muid karistusseaduse kehtivuse aluseid. Määruses nõustus riigiprokurör eelnevate menetlejatega, et ei ole alust arvata teo toimepanemist Eesti territooriumil. Ka kaebusele lisatud artiklis on juttu sellest, et sarnase skeemi alusel on toime pandud pettusi üksnes Eesti äriühinguid kasutades, ilma, et sellega seotud isikud reaalselt Eestis oleksid viibinud. Samuti nimetatakse artiklis, et R OÜ on asutanud mitteresidentidele Eesti ettevõtteid ning pakub võimalust kirjutada ettevõtte aadressiks XXX, Tallinn, Eesti Vabariik, millist aadressi on kaebuse kohaselt näidanud ka PPP oma kodulehel oma kontori asukohana ning millisele aadressile oli registreeritud E OÜ. Samuti on kaebaja ise välja selgitanud, et PPP nimetatud aadressil tegelikkuses ei tegutse. Sellised asjaolud vähendavad kahtlust, et kaebuses nimetatud internetiportaalidega seotud isikud oleksid reaalselt Eestis tegutsenud või üleüldse Eestis viibinud. Kaebuse kohaselt kinnitas PPP töötaja LL, et just kiire internetiühendus on üheks põhjuseks, miks nende kontor asub Eestis. Arvestades, et näidatud aadressil PPP füüsilist kontorit reaalselt ei asu ja arvestades, et tegemist võib olla pettusega, siis ei ole alust pidada tõeseks ka LL väidet selle kohta, justkui asuks ettevõtte kontor reaalselt Eestis. Kaebuses on leitud, et kriminaalmenetluse kestel tuleb välja selgitada, milliseid toiminguid on E OÜ seoses internetiplatvormi haldamise/opereerimisega teinud ja kes on sellega seotud isikud. Riigiprokurör selgitas, et menetlus- ja uurimistoiminguid saab läbi viia üksnes kriminaalmenetluse raames. Kuivõrd antud juhul ei ole alust arvata, et tegu oleks toime pandud Eesti territooriumil, siis puudub kriminaalmenetluse alus ja ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ega kriminaalmenetluse raames toiminguid läbi viia. Kriminaalmenetlust ei saa alustada selleks, et alles otsida kriminaalmenetluse alust, milleks käesoleval juhul oleks võimalike kuriteo toimepannud isikute seose leidmine Eestiga, ja seda olukorras, kus esitatud asjaolude pinnalt on alust arvata, et selline seos puudub. Alust ei ole ka arvamuseks, et Eestis mõni võimalik kuriteo toimepannud isik reaalselt tegutses. Seonduvalt kaebuse väitega, et kuriteo võib toime panna lisaks äriühingu juhatuse liikmele ka mõni teine isik, kes äriühingus töötas või neilt teenust tellis või nendega seotud oli või juhatuse liikme korraldusi täitis jne ja kes võib olla Eestiga seotud või Eestis tegutsenud, märkis riigiprokurör, et tegemist on hüpoteetilise väitega, kuivõrd kaebusest ei nähtu selliseid isikuid ning nende otsimiseks alust ei ole. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
2(6)
7.Kannatanu vaidlustas läbi esindaja Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruse ning palub selle tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist alustada kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 209 lg 2 p 3 sätestatud alustel. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et Riigiprokuratuuri määrus ei vasta KrMS § 145 sätestatud nõuetele ega Riigikohtu praktikast tulenevale määruse põhjendamise kohustuse nõudele, sest sisaldab mitmeid vastuolulisi seisukoht ja järeldusi. Kannatanu suhtes kuriteo toimepanemise fakt on tõendamist leidnud ning kannatanu hinnangul vaidlus selles osas puudub. Kannatanu hinnangul ei saa prokuratuur ette heita kannatanu poolt piisavalt tõendite esitamata jätmist. Kannatanu ei saa interneti vahendusel pandud kuriteo puhul eeldada, et ta peab olema võimeline isikuliselt identifitseerima konkreetse teo toime pannud isiku või selle toime panemise koha. Kannatanu saabki kuriteo omapära arvestades esile tuua üksnes põhjendatud kahtluse. Kannatanu on antud juhul lähtunud talle esitatud informatsioonist ja teinud omalt poolt kõik võimaliku selleks, et ka avalikult kättesaadavate andmete alusel täiendavalt informatsiooni koguda. Kannatanu ei ole pöördunud õiguskaitseorganite poole paljasõnalise kuriteoteatega ega kergekäeliselt. Vaidlus puudub selles, et antud juhul presenteeris PPP enda kodulehel ametliku tegevuskoha aadressi XXX. Kannatanu on välja selgitanud, et sellel aadressil tegelikult PPP-i kontorit ei asunud ega olegi kunagi asunud. Prokurör on eeltoodust teinud meelevaldse ja paljasõnalise oletuse, mille kohaselt on kõnealust aadressi kasutatud lihtsalt kannatanu eksitamiseks ja sellel puudub igasugune muu seos Eesti Vabariigiga. Isegi kui oletada, et see aadress oli välja mõeldud kannatanu eksitamiseks, siis jääb selgusetuks, kuidas saab see ümber lükata kannatanu väite, et PPP-il peab olema konkreetne seos Eestiga, s.t kannatanu hinnangul on kuritegu toime pandud Eestis. Lisaks on prokurör jätnud tähelepanuta asjaolu, et sellel aadressil tegutseb tegelikult hoopis äriühing R OÜ, mis tegeleb äriühingute asutamisega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et see viitab aga sellele, et R OÜ ja PPP vahel võib olla omavaheline seos. Kannatanu hinnangul on prokurör valesti hinnanud ka PPP-i töötaja LL poolt kannatanule e-kirja teel esitatud kinnitust, mille kohaselt on nende tegevuskohaks valitud Eesti justnimelt kiire internetiühenduse pärast. Prokurör on esitanud täiesti paljasõnalise oletuse, et tõenäoliselt on tegemist kannatanu eksitamisega. Samas jääb selgusetuks, milliste faktiliste asjaolude ja tõendite analüüsi tulemusena on prokurör sellise järelduse teinud. Tegelikult ei ole prokurörile teada, kas kõnealune isik on Eestiga seotud või mitte. Kannatanu kahtlusi süvendab täiendavalt ka asjaolu, et internetist leitud informatsiooni alusel opereeris PPP-i eelkäijaks olnud internetilehte nimega CCC Eestis registreeritud äriühing E OÜ, kelle tegevusaadressiks oli samuti XXX. Oluliseks peab kaebaja rõhutada, et kannatanu avas konto internetilehel nimega CCC, mis hiljem vahetas oma nime ja asus kasutama uut nime PPP.com, kuhu kannatanu konto nö „üle kanti“. Seega on ilmne, et E OÜ-l peab olema konkreetne seos internetilehega CCC, mille kaudu kannatanu endale konto avas. Prokuröri mõttekäik, mille kohaselt ei tõenda E OÜ Eestis registreerimine ja siin asumine mitte midagi, on vastuolus teise seisukohaga, mille kohaselt pole kannatanu justkui tõendanud kuriteo toimepanemist Eestis. Kui veebilehte www.CCC opereeris E OÜ, mille tegevuskohana on märgitud XXX, siis on ilmne, et äriühingul ja selle asutajatel peab olema Eestiga seos. Lisaks leiab kaebaja, et Riigiprokuratuur on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kannatanu poolt esitatud tõendid viitavad R OÜ võimalikule seosele erinevate sarnaste petuskeemidega. Kannatanu on
3(6)
esitanud ka täiendava tõendi, mis kinnitab, et analoogsed petuskeemid on hetkel levinud ja nende läbiviimiseks on kasutatud R OÜ poolt loodud äriühinguid. Arvestades asjaolu, et E OÜ on loodud R OÜ poolt ja registreeritud samal aadressil (s.t XXX), mis E OÜ, kes opereeris petuskeemis osalenud internetilehte on ilmne, et kannatanu suhtes toime pandud kuriteol peab olema seos Eestiga. Prokurör pole neid väiteid ega esitatud täiendavat tõendit sisuliselt üldse analüüsinud. Ka leiab kaebuse esitaja, et kaevatavas määruses on valesti tõlgendatud KrMS §-st 6 tulenevat legaliteedi põhimõtet – Riigiprokuratuuri seisukohtadest lähtudes polekski võimalik interneti vahenduselt toime pandud kuritegusid uurida ega avastada. KrMS §-st 6 tuleneva kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõtte kohaselt lasub nii uurimisasutusel kui ka prokuratuuril kohustus kuriteole viitavate asjaolude ilmnemisel alustada ja toimetada kriminaalmenetlust, kui selgelt ei ilmne KrMS §-s 199 loetletud menetlust välistavaid asjaolusid või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. KrMS § 193 lg-st 1 ja §-st 194 tulenevalt peab kriminaalmenetluse alustamiseks esinema nii ajend kui alus. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul on eelnimetatud eeldused taidetud antud juhul taidetud ning kuna selgelt ei nähtu kriminaalmenetlust välistavaid tunnuseid, tuleb käesoleva kuriteokaebuse alusel süüdistatava tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust alustada ning toimetada. Kannatanu hinnangul on õiguskaitseorganitele esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus kogumis lisatud tõenditega piisav selleks, et luua vähemalt põhjendatud kahtlus selles osas, et CCC ja PPP internetilehekülgede vahel on toime pandud kuritegusid Eesti territooriumil. Kriminaalmenetluse alustamisest ei saa kergekäeliselt keelduda olukorras, kus faktilised asjaolud viitavad kuriteo toimepanemisele äriühingu (E OÜ ) poolt, mis on omakorda asutatud teise Eesti äriühingu (R OÜ) poolt ja mis mõlemad on registreeritud aadressil XXX. Vastupidi, kõik need asjaolud viitavad otseselt kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi territooriumil.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, kui ka kuriteokaebusele lisatud materjalid, samuti kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri määrused, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ning kohustamiseks alustada kriminaalmenetlust.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Riigiprokuratuurile alust ette heita KrMS § 145 põhistatud määruse kohta sätestatud nõuetele mittevastavust. Peamiselt heidab kaebaja selles kontekstis ette vastuoluliste seisukohtade ja järelduste olemasolu. Ringkonnakohus selliseid vastuolusid ei tuvastanud. Riigiprokuratuuri määruses on nõustutud varasemate menetlejate seisukohtadega kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ning täiendavalt on riigiprokurör andnud selgitusi kaebuses tõstatatud küsimustele.
10.Kriminaalmenetluse alustamise etapis hinnatakse, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas vajalik alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS §-s 6 sätestatud legaliteedipõhimõte ei tähenda, et uurimisasutus või prokuratuur oleks kohustatud kuriteoteate saamisel alati alustama kriminaalmenetlust. KrMS § 6, mis sätestab menetluse kohustuslikkuse põhimõtte, näeb ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ning juhul, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid või asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise. Lisaks sellele, et juba KrMS §-s 6 sätestatu kohaselt alustatakse menetlust üksnes kuriteo asjaolude ilmnemisel, nimetab KrMS § 199 lg 1 p 1 esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes seega samuti ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada.
4(6)
Käesolevas asjas on menetleja ja prokuratuurid asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamiseks alus puudub, kuivõrd esitatud kuriteokaebuses toodud kuritegu ei ole toime pandud karistusseadustiku järgselt ruumilise ega isikulise kehtivuse põhimõtetest lähtuvalt Eesti Vabariigis ja seega puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 6 lg-st 1 tulenevalt kehtib karistusseadustik teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil ning KarS § 7 lg-st 1 tulenevalt kehtib Eesti karistusseadustik väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseadustiku järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusseadustik ning tegu on toime pandud Eesti kodaniku või või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eesti kinni peetud ja keda ei anta välja. XX esindaja kuriteokaebusest ei ole võimalik sedastada, et etteheidetav tegu oleks toime pandud Eesti territooriumil ning väidetava teo toimepanija Eesti kodakondsuse kohta puudus kuriteokaebuses ja ka sellele lisatud lisades viide. Oletusteks jäävad Eestiga seotud mistahes isikud, kes võisid äriühingu nimel tegutseda. Küll aga on menetleja poolt välja selgitatud, et juriidilise isiku E OÜ (tegelikult Äriregistrist kustutatud juba 14.06.2019), kes oli kuriteo toimepanemise ajal registreeritud Eesti Äriregistris, juhatuse liikmeks oli Bulgaaria kodanik VV, kelle alaline elukoht on Bulgaaria ja kellel puudub teadaolevalt mingi seos Eestiga. Kuriteokaebuses väljatoodu domeen PPP.com on menetleja poolt väljaselgitatud andmetel registreeritud Ameerika Ühendriikides ja domeenil puudub seos Eestis registreeritud ettevõtte või füüsilise isikuga. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on märgitud, et PPP presenteeris enda kodulehel ametliku tegevuskoha aadressina XXX, kuid kannatanu on ka ise välja selgitanud, et sellel aadressil tegelikult PPP-i kontorit ei asunud ega olegi kunagi asunud. Seega mööndakse kaebuses üheselt, et PPP internetiportaalil mingit seost Eestiga ei ole. Kannatanu esindaja etteheited eelnevatele menetlejatele ja Riigiprokuratuurile selles, et asjaolude ja tõendite analüüsi tulemusena ei ole võimalik järeldada, et PPP tegevuskohaks ei olnud Eesti, jäävad paraku pelgalt oletusteks. Ühtegi tuvastatavat asjaolu, mis seoks internetiportaali ja E OÜ-d Eestis tegutsemisega, ei esine. Seda ka mitte R OÜ-ga seostamisel. Viimatinimetatud ettevõte pakub asutamise ja juriidilise aadressiga seotud teenuseid mitteresidentidele Eestis ning ettevõtte veebilehe kohaselt on nad asutanud umbes 5000 ettevõtet. Nimetatu viitab aga vaieldamatult sellele, et mingit isiklikku seost asutaja ettevõttel E OÜ-ga ei olnud ning kaebaja oletus nimetatud ettevõtete omavahelisele seotusele jääb tagajärjetuks. Seega on kuriteokaebuses toodud asjaolude pinnalt Eestiga seostatav vaid juriidiline isik E OÜ. Kaebuses etteheidetava kuriteo toimepanijaks saab seega olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik E OÜ, kui väidetav kuritegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu (vt nt RKKKo nr 3-1-1-84-16 p 27). Käesoleval juhul oli E OÜ juhatuse liikmeks menetleja poolt tuvastatud Bulgaaria kodanik VV, kelle alaline elukoht on Bulgaaria ja kellel ei ole teadaolevalt mingit seost Eestiga. Seega ei laieneks Eesti karistusseadustik ka füüsilise isiku suhtes, kes läbi ettevõtte organi liikme tegutses juriidilise isiku huvides. Üldjuhul kuulub kriminaalmenetluse alustamine ja eeluurimine selle riigi pädevusse, kus kuritegu toime pandi/lõpule viidi või kus elab kuriteo toimepannud isik. Käesolevas asjas puuduvad viited
5(6)
asjaolule, et teo toimepanemise koht oleks seotud Eestiga ja kuriteo toimepannud isik oleks Eesti kodanik.
10.Kaebaja heidab Riigiprokuratuurile ette KrMS §-s 6 sätestatud in dubio pro duriore põhimõtte valesti tõlgendamist. Ringkonnakohus kaebuses esitatud etteheitega ei nõustu. Riigiprokuröri määrusest nähtub, kriminaalmenetluse alustamisel antud juhul seisneb küsimus Eesti karistusõiguse kehtivuses väidetavalt toimepandud kuriteos. Seega ei ole vaidlust kuriteo asjaolude ilmnemises või nende puudumises. Ükski eelmenetleja ei ole sedastanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendamisel kuriteo asjaolude puudumist. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb juhinduda ka KarS §-dest 6 ja 7. Kriminaalmenetlust ei saa toimetada Eestis, kui teo kohta ei kehti Eesti karistusseadus. Samal põhjusel on jäetud kriminaalmenetlus XX esitatud kaebuse alusel alustamata.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus Riigiprokuratuuriga nõustuvalt, et alust kriminaalmenetluse alustamiseks käesoleval juhul ei ole ning juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1 jätab Riigiprokuratuuri 06.07.2020.a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.