Liiklussüüteod

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Heigo Boisenit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 03. detsembri 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9367 süüdi mõistetud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti 05. juulil 2020. a kella 16.50 paiku Tartumaal Kambja vallas Tatra külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 199. kilomeetri juures mootorsõidukit Opel Zafira registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,33 mg/l kohta. Heigo Boisen rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Heigo Boisen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Heigo Boisenile karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest tuleb koheselt ära kanda 15 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata KarS § 68 lg 1 alusel Heigo Boiseni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 05. juulist 2020. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Heigo Boiseni suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 8 kuud 15 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Heigo Boisen ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Heigo Boisen käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Heigo Boisenile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Heigo Boisenit 1 kuu jooksul vangistuse kandmiselt vabanemisest alates registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele Valga Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Heigo Boisenit käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames arst. Heigo Boisen on ravile allumiseks andnud eelneva nõusoleku. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Heigo Boisenilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 262,56 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Heigo Boisenilt menetluskuluna välja 438 eurot sundraha ja 112,80 eurot kaitsjatasu (kokku menetluskulud summas 550,80 eurot) ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 149,76 eurot (kaitsja sõidukulude osas) riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Heigo Boisenil menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Heigo Boisen tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada Heigo Boiseni suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

esitatud

ei

ole.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Heigo Boiseni menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuse ja korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.