Kohtulahend

kriminaalmenetluse

mittealustamise

peale

kaebuse

Põhja

1(4)

kriminaalkorras karistatavat tegu. KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. KarS § 201 kohaselt saab omastada isiku valduses olevat asja, mis on omastaja jaoks võõras ning millele tal ei ole õiguslikku võimu. M.Vle ei olnud koer võõras vallasasi, ta ei ole seda edasi võõrandanud, müünud ega kinkinud. Riigiprokurör selgitas, et kogutud materjalide pinnalt on 04.08.2016 Poolas, Myslowices sõlmitud ostu-müügi leping, mille kohaselt ostis R.L 900 euro eest U.L Landseeri tõugu kutsika (sünd. 29.04.2016). Väidetavalt maksis M.V R.L sularahas pool ostuhinnast ning olevat kokku lepitud, et koera omanikuks saab M.V. Kaebaja on lisanud paberitüki, millel puuduvad allkirjad, tempel, koostamise kuupäev jm selle autentsust kontrollida võimaldavad rekvisiidid, mille kohaselt on Landseeri nimega BzA omaniku andmetena märgitud R.L. Samuti on lisatud meilitõmmis, millelt on näha, et emane koer (landseer, must-valge) 4 aastat omanik on R.L (kuupäev puudub) samuti kuupäevata kuvatõmmis -omaniku andmed- R.L – lemmikloomade üldandmed – B.L. M.V oli koera omanikuna registreeritud Eesti Lemmikloomade registris kuni aprill 2020, mil R.L lasi registreeringu enda nimele muuta. Seega saab riigiprokuröri hinnangu väita, et pärast kooselu lõppemist 2019 juulis ja M.V ärakolimist senisest ühisest elukohast xxx Tallinn, tekkis endiste elukaaslaste vahel kaasomandi jagamisel vaidlusi (vt ka Põhja prefektuuri mittealustamise teade 24.03.2020 nr 20231700707 kasuka ja sülearvuti varguse kuriteokaebuse esitamine R.L poolt M.V suhtes) ja seda ka koera BzA osas. Abiprokurör H. Kiviloo on oma määruses õigesti märkinud, et kuna koera suhtes on valduse- ja omandivaidlus, mida reguleerib asjaõigusseadus, siis need küsimused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras, mitte kriminaalmenetluse kaudu. Ülaltoodu viitab tsiviilõiguslikule suhtele vara jagamisel ning kuulub eraõiguse valdkonda ning tuleb lahendada tsiviilõiguslike regulatsioonidega. Enne omandisuhte kindlakstegemist ei ole võimalik võtta seiskohta, kas M.V käitumises esineb KarS § 201 kuriteokoosseis või mitte. Seetõttu käesoleval ajal omastamisele viitavad kuriteotunnused puuduvad. Riigiprokurör lisas, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole isikute eraõiguslike nõuete rahuldamine ega sellele kaasaaitamine. Selleks on teised õiguslikud vahendid. Karistusõigus peab isikutevahelistesse suhetesse sekkuma alles olukorras, kus ei ole küllalt efektiivselt võimalik kaitsta end rünnete eest tsiviilõiguslike vahenditega. Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebus

2(4)

eelnevalt tuleks teha tsiviilkohtus asi selgeks ja alles peale sellise vaidluse lõpptulemust pöörduda politsei poole kuriteokaebusega. Kaebajale jääb selgusetuks, miks on riigiprokurör läinud lihtsama vastupanu teed, esitades seisukoha, et juhul kui M.V võõrast asja õigel ajal ei tagasta, siis ei olegi selles mitte midagi kriminaalset. Kaebuse esitajana on arvamusel, et nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur ei ole sisuliselt esitatud kaebust lahendanud, jättes sh välja selgitamata peale kõige vajaliku ka kõige olulisema, so jättes ümber lükkamata kaebaja seadusliku ja kehtival Perekonnaseaduse sätetel tugineva väite, et tegemist on lahusvaraga. Nii abiprokurör Kiviloo kui ka riigiprokurör Kirs tõlgendused Perekonnaseaduse sätetest on seejuures äärmiselt asjakohatud ja ebaõiged. Nimelt on kaebaja konkreetselt ja juhinduvalt Perekonnaseaduses sätestatuga esile toonud seadusesätted, millest selgub, et tegemist ei saa mitte mingilgi viisil olla ühisvaraga. Seega on tekkinud olukord, kus R.L kaebust ei ole igakülgselt ja objektiivselt prokuratuuris menetletud, mistõttu on prokuratuuri poolt R.L suhtes rikutud mh õigust õiglasele ja objektiivsele menetlusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3(4)

kokkulepe, et tema on koera omanik. Ostulepingusse märgiti koera omanikuna R.L seetõttu, et tema suhtles isikutega kes koera müüsid. Ka on väidetavalt M.V tasunud poole koera ostuhinnast. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tegemist osapoolte vahelise vaidlusega koera kuuluvuse üle, mida ei ole võimalik lahendada kriminaalasja raames selleks, et leida alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Seni kuni ei ole määratletud, kellele koer kuulub, ei ole alust kriminaalmenetluslikust aspektist väita, et koer oleks M.V jaoks võõras. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et eelkõige on vaidlus seoses asja valduse- ja omandiküsimusega, mida reguleerib Asjaõigusseadus. Koera, kui asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist saab samuti nõuda tsiviilkohtupidamise korras, kui isikud ei jõua kohtuvälisele kokkuleppele. Esindaja etteheited Perekonnaseaduse ebaõigest tõlgendamisest prokuröride poolt on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatud, kuna prokuratuur ei ole käsitlenud koera ühisvarana Perekonnaseaduse mõttes, vaid tegemist on eelkõige ühise kooselu ajal soetatud vallasvara omandiküsimusega, sest mõlemad osapooled peavad peale kooselu lõppemist koera enda omandiks. Selle väljaselgitamiseks ei ole aga kohaseks vahendiks kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole isikute eraõiguslike nõuete ja omandikuuluvuse kindlakstegemine ega sellele kaasaaitamine.

allkirjastatud digitaalselt

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.