Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus
Kohtuasja number
1-20-4144
Alustamata jäetud kriminaalasja number Kohtunik
20230100409
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 4. juuni 2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Õigusabi taotleja
XX (ik XXXXXXXXXXX)
Julia Katškovskaja
Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kuriteoteade
enesemääramise vastane süütegu. Uurimisasutus selgitas, et viidatud süütegude üheks objektiivseks koosseisu tunnuseks on kannatanu tahtevastasus, millega allutatakse kannatanu toimepanija tahtele. Kohtuistungi protokollist nähtub, et XX ei saanud sugulist rahuldust. See pole aga Eesti karistusõiguses karistatav tegu. XX on korduvalt kirjutanud erineva sisuga avaldusi. Politseiametnik on 19. märtsil 2019 külastanud XX kinnipidamisasutuses. Ka suulises vestluses ei ilmnenud uusi asjaolusid, mis viitaks kuriteo tunnustele. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et XX ei avalda kohtueelse menetluse ajal temale teadaolevaid fakte. See viitab XX pahatahtlikult kättemaksusoovile ja YY käitumise meelevaldsele tõlgendamisele. Lapse väärkohtlemise osas on võetud seisukoht kriminaalmenetluse nr YYYYYYYYYYYYYY alustamata jätmise teates. Ütlusi on saanud avaldaja anda kohtuistungil. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et esinevad viited kuriteo tunnustele, edastanuks kohus avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks kas uurimisasutusse või prokuratuuri.
XX vaidlustas ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris 27. mail 2020.
kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks see, kui esitatav kaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Arvestades, mis asjaoludel ja kuriteo tunnustel taotleb XX kriminaalmenetluse alustamist, on kaebuse rahuldamise võimalused ringkonnakohtus väga tagasihoidlikud. Nimelt, XX taotleb kriminaalmenetluse alustamist YY suhtes seoses sellega, et too pani XX toime suhtes seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. XX kuriteoteate kohaselt selgus see kuritegu alles kriminaalasja X-XX-XXXX kohtumenetluses. See tähendab, et XX-le meenus see kuritegu siis, kui tema oli antud kohtu alla, süüdistatavana erinevates rasketes kuritegudes, sh seksuaalse enesemääramise vastases kuriteos. YY on viidatud kohtuasjas aga kohtumenetluse pooleks, kelle avalduste alusel XX kriminaalasi on jõudnud kohtusse. Uurimisasutus ja prokuratuur on XX-le asjakohaselt selgitanud, et XX esitatud andmetest peaks nähtuma tõsiseltvõetavalt viiteid sellest, et kõnealune süütegu pandi toime XX tahte vastaselt. Seejuures, uurimisasutus ja prokuratuur tutvusid kohtuistungite protokollidega, millest peaks nähtuma kõnealune XX tahtevastane tegu, kuid seda nad ei tuvastanud. Uurimisasutus ja prokuratuur on igakülgselt käsitlenud XX väiteid ja jõudnud järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumisest. Arvestades XX käitumist, ehk kuriteoteatega välja tulemise aega, samuti selle sisu, ehk YY süüstamist, siis võib väita, et XX nii pikk vaikimine tema suhtes toime pandud kuriteost põhineb „kunstlikul mälukaotusel.“ Kuriteoteate väidete otsitust kinnitab seegi, et XX hakkas viitama, et YY tegevus oli tahtevastane, alles pärast seda, kui uurimisasutus oli selgitanud selle kuriteotunnuse vajalikkust kuriteokahtluse sedastamiseks. Arvestades, et uurimisasutuse ja prokuratuuri seisukohad, sh õiguslik käsitlus, on asjakohased, XX väited pole tõsiseltvõetavad, on kriminaalmenetluse alustamise taotlemine ringkonnakohtus perspektiivitu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.