XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
23.aprilli 2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamiseks ja XX kaebus Riigiprokuratuuri 23. aprilli 2020 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele
Kaebuse esitaja/Õigusabi taotleja
XX (ik XXXXXXXXXX; viibimiskoht XXX)
RESOLUTSIOON
XX esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata ja määruskaebus Riigiprokuratuuri 23. aprilli 2020. a määruse peale jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
1.27.02.2020 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Sisekontrollibüroos (edaspidi SKB) XX poolt 22.02.2020 koostatud kuriteoavaldus. Selles taotleti kriminaalmenetluse alustamist - erinevate politseiametnike suhtes nende poolt temalt 21.08.2013, 02.10.2015, 26.11.2015, 03.03.2017 ja 08.08.2017 ebaseadusliku vabaduse võtmisega, - Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik AT suhtes seoses tema poolt Pärnu Maakohtus toimunud kohtuasja nr X-XX-XXXX arutelu käigus teadvalt valeütluste andmise ja - Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinike AT ja VG suhtes seoses viimaste poolt 05.01.2016 tema suhtes toime pandud võimuliialdusega. Kuriteoavalduses leidis XX, et eelpoolloetletud tegudega on talle tekitanud varalist kahju 5000 euro suuruses summas ja mittevaralist kahju 10 000 euro suuruses summas. 1(4)
1-20-3798
2.05.03.2020 koostas PPA SKB Lääne sisekontrollitalituse eriasjade uurija ML XX kuriteoavalduses kirjeldatu põhjal kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20210000019, leides, et selles kirjeldatud asjaoludes puuduvad kuriteotunnused ehk kriminaalmenetluse alus.
3.24.03.2020 esitas XX Lääne Ringkonnaprokuratuurile kaebuse 05.03.2020 PPA SKB Lääne sisekontrollitalituse eriasjade uurija ML poolt koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20210000019 peale. Kaebaja ei nõustunud tema poolt esitatud kuriteoavalduse alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsusega ja kordas juba kuriteoavalduses esitatud asjaolusid.
4.03.04.2020 koostas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman XX kaebuse alusel selle rahuldamata jätmise määruse. Ringkonnaprokurör selgitas kõigepealt kriminaalmenetluse alustamise tingimusi lähtuvalt KrMS §-dest 193-194 ja seejärel märkis täpsemalt vastusena esitatud kaebusele, miks ta leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 20210000019 avaldatud seisukohad erinevate politseiametnike tegevuses KarS § 136, 291 ja 320 tunnuste puudumise kohta on seaduslikud ja põhjendatud.
5.16.04.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris 13.04.2020 koostatud XX kaebus Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör E. Keemani poolt 03.04.2020 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale, millega jäi muutmata 05.03.2020 PPA SKB Lääne sisekontrollitalituse eriasjade uurija ML poolt koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis nr 20210000019. Kaebaja taotles eelpoolnimetatud määruse ja teatise tühistamist ning patrullpolitseinik AT suhtes KarS § 291 lg 1 ja § 320 lg 1 alusel kriminaalmenetluse alustamist.
6.21.04.2020. a määrusega jättis riigiprokurör esitatud kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör, olles tutvunud XX esitatud kuriteoavaldusega, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, prokuratuuri määruse ja XX poolt esitatud kriminaalmenetluse alustamata jätmisele esitatud kaebustega, leidis, et ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses langetatud otsus, jätta kriminaalmenetlus alustamata, on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Riigiprokurör selgitas seadusest tulenevaid kriminaalmenetluse alustamise põhimõtteid ning märkis, et ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Nendest põhimõtetest lähtuvalt on võetud ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri poolt vastu menetlusotsus mitte alustada XX poolt esitatud kuriteoavalduse alusel kriminaalmenetlust. Riigiprokurör nõustus Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör E. Keemani poolt 03.04.2020 koostatud XX kaebuse rahuldamata jätmise määruses avaldatud seisukohaga, et kuriteoavalduses ja kaebuses toodud asjaolude pinnalt ei ole põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine, kuivõrd need ei vasta tõele või ei sisalda endas kuriteo tunnuseid. Riigiprokurör märkis, et 05.03.2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on väidetavalt kuriteo toime pannud patrullpolitseinik AT tegevust 05.01.2016 XX kinnipidamisel ja kainenema toimetamisel, niisamuti AT poolt selle fakti ning ka XX-le esitatud 05.04.2017 süüdistuseepisoodi kohta Pärnu Maakohtus arutusel olnud kohtuasjas nr X-XX-XXXX valeütluste andmise osas üksikasjalikult, seadustest tulenevaid aluseid arvestades, selgitatud, miks nendes faktides ei ole võimalik täheldada kuriteotunnuseid. Riigiprokurör nõustus nendega täies ulatuses ega pidanud vajalikuks neid üle korrata. Ka leidis riigiprokurör, et XX kaebused sisaldavad andmeid, millised ei vasta tegelikkusele ja on kantud soovist AT laimata. Riigiprokurör ei nõustunud kuriteoavalduses ja edasistes kaebustes XX väidetega selles, et 2(4)
1-20-3798 Pärnu Maakohtus arutusel olnud kohtuasja nr X-XX-XXXX raames on patrullpolitseinik AT andnud valeütlusi nii 05.01.2016 tema oma elukohast kainenema toimetamise kui ka kohtuasjas XX süüdistuse episoodina käsitletud YY suhtes 05.04.2017 toimepandud röövimises. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
7.03.06.2020. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule XX määruskaebus ühes taotlusega riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 23.04.2020 kaebuse rahuldamata jätmise määrust. XX soovib, et kohus kontrolliks kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkust. Selleks soovib ta riigi õigusabi korras advokaadi määramist, riigilõivust vabastamist ning hagi tagamise avalduse menetlusse võtmist. Tal puudub selline sissetulek, et ise advokaati võtta. Kaebuses selgitab XX, et ei nõustu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega ja tema poolt sellele esitatud kaebuste rahuldamata jätmisega. Kaebuses kirjeldab ta taas üksikasjalikult kõiki kuriteoavalduses esitatud episoode ning leiab, et tema suhtes on politsei kasutanud ebaseaduslikult vägivalda, võttes temalt ebaseaduslikult vabaduse ning kohtuasjas nr X-XXXXXX on antud tema kohta valeütlusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et KrMS § 208 lg-st 1 tulenevalt võib Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada kaebuse või taotluse esitaja selle rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Nimetatud kaebekord nähtub ka Riigiprokuratuuri 23.04.2020. a määrusest. Kuivõrd XX on Riigiprokuratuuri 23.04.2020. a määruse vaidlustamiseks taotlenud ka riigi õigusabi, on isik teadlik asjaolust, et kaebust saab esitada vaid advokaadi vahendusel. XX on koos riigi õigusabi taotlusega edastanud ringkonnakohtule käsikirjalise dokumendi, kus vaidlustab prokuratuuri seisukohti, mida tuleb seega käsitleda kui määruskaebust Riigiprokuratuuri määrusele. Kuivõrd kaebust ringkonnakohtule saab esitada advokaadi vahendusel, st selleks õigustatud isiku poolt, siis tuleb jätta XX määruskaebus Riigiprokuratuuri 23.04.2020. a määrusele kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata.
9.KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras.
10.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel.
11.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 20210000019. RÕS § 13 lg 1 kohaselt on nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis isiku majandusliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Käesoleva taotluse juurde ei ole XX oma majandusliku 3(4)
1-20-3798 seisundi kohta teatist esitanud. Ringkonnakohus ei pea aga vajalikuks asja käiguta jätmist ja puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 02.06.2020 asjas nr 1-20-3403 lahendanud XX riigi õigusabi taotlust, millele oli kaebuse esitaja poolt lisatud 19.05.2020 seisuga tema majandusliku seisundi allkirjastatud teatis. Ringkonnakohus leiab käesolevat taotlust lahendades, et saab lähtuda eelnevalt, vähem kui üks kuu tagasi, esitatud majandusliku seisundi teatise andmetest. Nende andmete kohaselt puudub XX-l vara ning ka püsiv sissetulek. Taotleja on märkinud, et tema igakuisteks püsikulutusteks on kokku 80 eurot. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid arvestades, leiab ringkonnakohus, et sellised isiku majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad alust lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
12.Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p-ga 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud XX riigi õigusabi taotlusega, Riigiprokuratuuri määrusega ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaoludega nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli käesoleval juhul põhjendatud ning seega on XX võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene.
13.Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises, millega on ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur nõustunud, on põhjalikult selgitatud, miks ei ole alust politseinikele ette heita XX poolt esitatud mitmetes episoodides (21.08.2013, 26.11.2015, 02.10.2015, 03.03.2017 ja 08.08.2017) temalt ebaseaduslikku vabaduse võtmist seoses kainenema paigutamisega. Samuti on antud hinnang ja selgitused seoses patrullpolitseiniku AT väidetavate valeütluste andmisega Pärnu Maakohtus asjas nr X-XX-XXXX. Eelnimetatud asjas tehtud kohtuotsus on apelleeritud Tallinna Ringkonnakohtus ning apellatsioonis ei seatud kahtluse alla AT poolt antud ütluste usaldusväärsust. Kohtuotsus on jõustunud ning käesoleval ajal selle õiguspärasust vaidlustada ei ole ilma teistmismenetluseta võimalik. Ka XX poolt 05.01.2016 tema suhtes politsei poolt liigset jõudu ja käeraudu kasutatud etteheite kohta on menetleja ammendavad selgitused kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta esitanud. Ringkonnakohtule esitatud taotluses pole välja toodud asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule aluse asuda prokuratuurist erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.