Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse P.H selles, et tema isikuna, keda on 06.06.2017 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5491 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 28.03.2020 kella 07:35 paiku Tartus, Jaama 173a juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta) ja põhjustas avarii, sõites teelt välja vastu liiklusmärki. Eeltooduga rikkus P.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: 3 (5)

KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena P.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 1 (üks) päev (28. märts 2020), mille vältel P.H oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 8 (kaheksa) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkusest vangistusest peab P.H koheselt ära kandma 9 (üheksa) päeva vangistust, mille kandmise aega hakata arvestama alates P.H kinnipidamiskohta saabumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et P.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab P.H endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et P.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 83 lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida P.H-le kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz C 180 reg nr XXX (VIN kood XXX ), kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend, mis asub XXX asuvas parklas, kuna P.H kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toimepanemise vahendina Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 244,80 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot.

4 (5)

Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 1120,80 eurot – ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades P.H tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 93,40 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse P.H süüditunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi. Seega tuleb P.H süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Prokurör taotles KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida P.H-le kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz C 180 registreerimismärgiga XXX , VIN-kood XXX . KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohtu hinnangul on P.H näol tegemist isikuga, kes ei arvesta ega hooli kaasliiklejatest. Süüdistatav on oma mõtlematu käitumise tõttu ohtlik nii kaasliiklejatele kui ka iseendale. P.H põhjustas joobeseisundis mootorsõidukit juhtides avarii, sõites teelt välja vastu liiklusmärki. Märkimist väärib ka asjaolu, et Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-5491 karistati süüdistatavat mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille ta pani toime sama sõidukiga – Mercedes-Benz C 180 registreerimismärgiga XXX . Sellise suhtumisega isikule sõiduki tagastamine võib ka edaspidi olla teistele kaasliiklejatele ohtlik. Seega on põhjendatud sõiduki konfiskeerimine, kuna P.H puhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes auto juhtimist. Auto konfiskeerimisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka ja arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist teole vastavaks. Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 01.04.2020a määruse nr 1 -20-2285 alusel arestitud P.H-le kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz C 180 registreerimismärgiga XXX , VIN-kood XXX .

Rutt Teeveer Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.