1-20-3021/3 - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt ja taotluse kohaselt on Maksim Judini elukoht x, s.o Harju maakond. Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Seega on Harju Maakohus pädev otsustama Maksim Judini suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Tunnistuse kohaselt mõisteti Maksim Judin kohtu otsusega süüdi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (alkoholisisaldus 1 liitris väljahingatavas õhus oli 0,61 mg/l kohta). Nimetatud rikkumise toimepanemise eest karistati Maksim Judinit Soome Vabariigi karistusseadustiku 23. peatüki § 4 järgi rahalise karistusega 180 eurot. KrMS § 50869 lg 11 p 1 kohaselt kuulub rahalise karistusena tunnustatavate rahaliste kohustuste hulka süüteo eest süüdimõistva kohtuotsusega määratud rahasumma. KrMS § 58070 p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo eest. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et Maksim Judin on Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 12.06.2018. a otsusega süüdi mõistetud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (alkoholisisaldus 1 liitris väljahingatavas õhus oli 0,61 mg/l kohta), ehk tegemist on liiklussüüteoga. Kohus nõustub, et Maksim Judini poolt toimepandud tegu kuulub olemuslikult liiklussüütegude alla. Soome Vabariigis on tegu karistatav Soome Vabariigi karistusseadustiku 23. peatüki § 4 järgi. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt KrMS § 58070 p-st 2 kontrollima, kas Maksim Judini poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. Samas märgib kohus, et tegemist on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega (alkoholisisaldus 1 liitris väljahingatavas õhus oli 0,61 mg/l kohta), mis on karistatav väärteokorras ka Eestis liiklusseaduse § 242 lg 2 järgi. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused.

Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Kohtu hinnangul ei esine selles asjas ka lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 508 71 mõttes. Kohtule on esitatud nõuetekohane tunnistus; isikut ei ole sama teo eest varem Eestis või välisriigis karistatud; tegu on nimetatud KrMS § 50870 p-s 2; karistuse täitmisele pööramine KarS § 82 lg 4 tähenduses ei ole aegunud; süüdimõistetul ei ole puutumatust; isik ei ole alla neljateistaastane; tegu ei ole toime pandud Eestis; karistus ületab 70 eurot. Tunnistusest nähtub, et asjaomasele isikule esitati 05.05.2018 isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusena otsus tehti. Isikut teavitati ka sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Samuti teavitati isikut tema õigusest asi vaidlustada ja vaidlustamise tähtaegadest. Kohtu hinnangul ei ole selline otsustus käsitatav tagaselja tehtud otsusena. Ühtlasi märgib kohus, et praegusel juhul ei ole alust kohaldada ka KrMS § 50872 lg 1 p 4, mille kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Tunnistusest nähtuvalt on Maksim Judinile mõistetud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (alkoholisisaldus 1 liitris väljahingatavas õhus oli 0,61 mg/l kohta) rahaline karistus summas 180 eurot. Eesti Vabariigis oleks nimetatud tegu kvalifitseeritav väärteona liiklusseaduse § 424 lg 2 järgi. Sellise teo eest Eestis järgneb kas rahaline karistus 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega võiks Eestis isikut sellise teo eest karistada kuni 1200 euro suuruse rahatrahviga, mistõttu praegusel juhul ei tule kohaldamisele KrMS § 50872 lg 1 p-s 4 märgitu. Eeltoodust tulenevalt ja KrMS § 48911 lg 1 p ning § 50872 kohaselt tunnistada Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 12.06.2018. a otsusega mõistetud ja 12.07.2018. a jõustunud rahalise karistuse täitmine lubatavaks. KrMS § 50874 kohaselt pööratakse rahalise karistusena välja mõistetud summa Eesti riigi tuludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole kokku leppinud teisiti.