Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2020.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-3462 (19267000510)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Jaanika Lusti
Prokurör
Abiprokurör Maarja Gustavson
Kriminaalasi
Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine X suhtes süüdistatuna KarS § 120 lg 1 järgi
Süüdistatav
X Isikukood või sünniaeg: X Elu- või asukoht ja aadress: X
Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5
Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 120 lg 1 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada X tasuma riigituludesse kindla summana 80 (kaheksakümmend) eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks 25.10.2020. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda Xi poolt Rahandusministeerium arveldusarvele EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank; või EE567700771003819792 LHV Pank kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33392000009809. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Menetluskulud, so kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 255 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 33,60 eurot – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda 1 (4)
Määrus saata Xile ja Lääne Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 19267000510, milles alustati menetlust 21.06.2019 KarS § 120 lg 1 tunnustel selles, et X, olles, 13.05.2019 kella 10:00 ajal Pärnu linnas Suur-Sepa 16 asuva Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kabinetis vehkis ärritunud ja vihases meeleolus temal käes oleva vihmavarjuga ning sõimas ebatsensuursete sõnadega X ning ähvardas teda põlema panemise ning tapmisega, milliste ähvarduste täideviimist oli X alust karta. X on 03.03.2020 kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on selgitanud, et ta on selle teo toime pannud. Tema poolt antud ütluste kohaselt ei mõelnud ta X öeldut tõsiselt, vaid tahtis üksnes mõjutada, et ta teeks oma tööd. Kahtlustatav avaldas, et ta oli väga vihane ning ärritunud X peale, kes ajab tema rahaasju. Kahtlustatavale ei meeldi X, kuna tema hinnangul X ei tee üldse oma tööd, sest ta ei anna kahtlustatavale tema raha, on väga aeglane, venitab maksete ja asjade ajamisega öeldes, et kahtlustatav peab ootama, kui X on tema arved (telefon, üür, internet) maksnud, pärast mida annab ta kahtlustatavale temale ettenähtud raha. Kahtlustatava sõnul ütleb ta ärritunud olekus inetuid asju ega suuda end kontrollida ega oma käitumist pidurdada. Samas ei mõtle ta seda tõsiselt, mida ütleb, kättpidi X ta kallale läinud ei ole. Kahtlustatava ütluste kohaselt on tema eesmärk X oma sõnade ja käitumisega mõjutada, et X teeks oma tööd ning ei oleks temaga üleolev. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kahtlustatava suhtes on küll 04.10.2019 lõpetatud KrMS § 202 lg 1, 2, 7 alusel menetlus kriminaalasjas nr 19267000591 KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti on täidetud kriminaalasja nr 19267000591 lõpetamisel kahtlustatavale määratud kohustused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtu poole tuleb pöörduda ka juhul, kui esinevad KrMS § 180 lg-s 3 toodud alused menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused: 1. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, 2. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks, 3. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. X on isik, kelle teovõime on täielikult piiratud ning tema eestkostjaks on Pärnu Linnavalitsus. Xil esineb kriminaalmenetluse käigus teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kohaselt XXX. XXX. Tulenevalt Xi eelkirjeldatud tervislikust seisundist ei ole põhjendatud talle kohustusena üldkasuliku töö määramine. X ei suuda iseseisvalt enda igapäevast elu korraldada, seega ei ole ta ilmselt võimeline täitma distsipliini nõudvat üldkasuliku töö tegemise kohustust. Samuti oleks talle liialt koormav summa 250 euro tasumine riigituludesse arvestades, et tema ainsaks sissetulekuks on riigilt saadav puudest tulenev toetus. Seega on põhjendatud Xile määratava rahalise kohustuse suuruse vähendamine, määrates tasumisele kuuluvaks kohustuseks 80 eurot. 2 (4)
Üldise praktika kohaselt määratakse KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses. Antud juhul on kahtlustatavale kriminaalmenetluse käigus määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis. Seoses ekspertiisi tegemisega on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tekkinud menetluskulu summas 255 eurot. Samuti on kahtlustatavale KrMS § 45 lg 2 p 2 alusel määratud riigi õigusabi ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on tekkinud seoses määratud kaitsjale tasu määramisega menetluskulu summas 33,60 eurot. Arvestades kahtlustatava varalist seisundit; asjaolu, et tegemist on eeskostetava isikuga, ning asjaolu, et menetluskulud on tekkinud seoses kahtlustatavale tema psüühilise seisundi tõttu määratud ekspertiisi määramisega ning asjaoluga, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest oli kohustuslik kahtlustatava psüühilise puude tõttu, taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude riigi kanda jätmist. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates kohustuseks tasuda riigituludesse rahalise kohustusena 80 eurot ning jätta menetluskuludest – kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 255 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 33,60 eurot – KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, prokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 19267000510 kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Kohustada X’it (ik: X):
oma käitumist pidurdada. Samas ei mõtle ta seda tõsiselt, mida ütleb, kättpidi X ta kallale läinud ei ole. Kahtlustatava ütluste kohaselt oli tema eesmärk X oma sõnade ja käitumisega mõjutada, et X teeks oma tööd ning ei oleks temaga üleolev. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kahtlustatava suhtes on küll 04.10.2019 lõpetatud KrMS § 202 lg 1, 2, 7 alusel menetlus kriminaalasjas nr 19267000591 KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti on täidetud kriminaalasja nr 19267000591 lõpetamisel kahtlustatavale määratud kohustused. Kõike eelnevat arvestades, leiab kohus, et Xi süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegusid ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X on teinud toimepandust piisavaid järeldusi. X on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X on isik, kelle teovõime on täielikult piiratud ning tema eestkostjaks on Pärnu Linnavalitsus. Xil esineb kriminaalmenetluse käigus teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kohaselt XXX. XXX. Tulenevalt Xi eelkirjeldatud tervislikust seisundist ei ole põhjendatud talle kohustusena üldkasuliku töö määramine. X ei suuda iseseisvalt enda igapäevast elu korraldada, seega ei ole ta ilmselt võimeline täitma distsipliini nõudvat üldkasuliku töö tegemise kohustust. Samuti oleks talle liialt koormav summa 250 euro tasumine riigituludesse arvestades, et tema ainsaks sissetulekuks on riigilt saadav puudest tulenev toetus. Seega nõustub kohus prokuratuuriga, et põhjendatud on Xi suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamine, määrates kohustuseks tasuda riigituludesse rahalise kohustusena 80 eurot ning jätta menetluskulud – kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 255 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 33,60 eurot – KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kui X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.