Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-17-4942 20. mai 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Juhan Sarv Välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks tunnistamine ja kohtuotsuses ette nähtud järelevalve tegemine Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrus Alari Piperali kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, määruskaebus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys 6. mai 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. veebruari 2018. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
21.märtsi 2018. a määrus, millega tunnistati Läti Vabariigi Riia linna Latgale piirkonnakohtu 24. jaanuari 2017. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks ning määrati kindlaks Eestis täidetav karistus.
2.Lõpetada asja menetlus.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Mõista Eesti Vabariigilt Alari Piperali kasuks välja 5009 (viis tuhat üheksa) eurot 6 (kuus) senti (sh käibemaks) valitud kaitsjale Riigikohtus ja ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse varasem käik
1.Läti Vabariigi Riia linna Latgale piirkonnakohtu (toimiku materjali kohaselt „eeslinna kohtu“) 24. jaanuari 2017. a otsusega tunnistati Alari Piperal süüdi Läti karistusseadustiku § 20 lg 4 ja § 195 lg 3 järgi suures ulatuses rahapesule kaasaaitamises. A. Piperali karistati 3-aastase vangistusega, mis jäeti 3 aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata,
1-17-4942 kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu. Kohtuotsus jõustus 7. veebruaril 2017.
2.22. mail 2017 edastas Justiitsministeerium Harju Maakohtule Läti Vabariigist saabunud materjali, milles taotletakse A. Piperali suhtes tehtud 24. jaanuari 2017. a kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis.
3.Harju Maakohtu 16. veebruari 2018. a määrusega tunnistati Läti Vabariigi Riia linna Latgale piirkonnakohtu 24. jaanuari 2017. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. A. Piperalile määrati karistuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Määruse kohaselt hakkas katseaeg kulgema 7. veebruarist 2017.
4.Harju Maakohtu määruse vaidlustas A. Piperali kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, taotledes määruse tühistamist, välisriigi kohtuotsuse tunnustamata jätmist ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määrusega jäeti A. Piperali kaitsja kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid sellesse tehti täpsustus, mille kohaselt on A. Piperalile Läti Vabariigi Riia linna Latgale piirkonnakohtu otsusega mõistetud ning Eestis täidetavaks karistuseks 3 aastat vangistust, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu jäeti süüdimõistetu kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A. Piperali kaitsja vandeadvokaat M. Lentsius, taotledes nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist, Läti kohtu otsuse tunnustamata jätmist, menetluskulude jätmist riigi kanda ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2018. a määrusega anti kriminaalasi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel tekkisid seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused.
8.Riigikohtu kriminaalkolleegium peatas 11. detsembri 2018. a määrusega asja menetluse ja esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse järgmises küsimuses: „Kas Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 2008. a raamotsusega nr 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet, on kooskõlas liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamine ning selle täitmise üle valvamine ka juhul, kui süüdimõistetu on selle otsusega vangistusest tingimisi vabastatud ilma mingeid lisakohustusi panemata nii, et isiku ainuke kohustus on hoiduda katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisest (tegemist on karistusest tingimisi vabastamisega Eesti karistusseadustiku § 73 tähenduses)?“
9.Euroopa Kohtult eelotsuse taotluse küsimise põhjenduste ja menetluse varasema käigu kohta lähemalt vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2018. a määrusest nr 1-17-4942/16.
2(6)
1-17-4942
10.Euroopa Kohus tegi asjas nr C-2/19 otsuse 26. märtsil 2020 (vt täpsemalt tagapool p-d 15– 16). Määruskaebemenetluse poolte täiendavad seisukohad ning taotlused
11.30. märtsil 2020 esitasid A. Piperali kaitsjad vandeadvokaadid M. Lentsius ja Geidi Sile Riigikohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kaitsjad märgivad muu hulgas järgmist.
12.Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et A. Piperali suhtes tehtud kohtuotsusest ei tule kohustust hoiduda katseajal uue kuriteo toimepanemisest. Siiski leiti ekslikult, et seaduses sätestatud kohustust pole vaja kohtuotsuses eraldi nimetada. Euroopa Kohtu otsuse järgi on seaduses sätestatud kohustuse ülekordamine kohtuotsuses määrava tähendusega, seda eriti olukorras, kus erinevates riikides sisustatakse katseajal uue kuriteo toimepanemisest hoidumise kohustust erinevalt. Seetõttu oleks tulnud jätta Läti Vabariigi taotlus rahuldamata.
13.A. Piperali suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 7. veebruaril 2017. Praeguseks on möödunud kohtuotsusega kindlaks määratud kolme aasta pikkune katseaeg. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja menetlus lõpetada. KrMS § 50862 lg 3 kohaselt ei tohi tingimisi karistuse kestus olla ühelgi juhul rangem kui isikule otsuse teinud riigis määratud tingimisi karistuse kestus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
14.Asja eelneval läbivaatamisel tekkis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisul küsimus Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 2008. a raamotsuse 2008/947/JSK (edaspidi raamotsus) tõlgendamisest ja peeti oluliseks välja selgitada, kas raamotsus on kohaldatav ka siis, kui tegemist on karistusest tingimisi vabastamisega karistusseadustiku (KarS) § 73 tähenduses. Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt ei nähtunud kriminaalasja materjalist ega tunnustamiseks esitatud Läti kohtu otsusest see, et A. Piperali suhtes oleks kohaldatud mõnda KrMS §-s 50857 ette nähtud tingimuslikku meedet või alternatiivset mõjutusvahendit (vt 11. detsembri 2018. a määrus nr 1-17-4942/16, p 18). Kogu tunnustamismenetluse kestel ei tekkinud ühelgi kohtul ega menetlusosalisel küsimust, et kohtuotsus või mõni kohtuotsuse alusel koostatud dokument sisaldaks lisatingimusi. Järelikult oleks eelotsusetaotluses sõnastatud küsimusele antavast vastusest sõltunud otseselt see, kas süüdimõistetu suhtes tehtud liikmesriigi otsust saab KrMS §-de 50854– 50864 kohaselt tunnustada ning selle otsuse täitmise üle järelevalvet teha.
15.Euroopa Kohus asus 26. märtsi 2020. a otsuses asjas nr C-2/19 seisukohale, et raamotsuse artikli 1 lõiget 2 tuleb koostoimes sama raamotsuse artikli 4 lõike 1 punktiga d tõlgendada nii, et sellise kohtuotsuse tunnustamine, millega on mõistetud vangistus, mis on jäetud täitmisele pööramata üksnes tingimusel, et täidetakse seadusjärgset kohustust hoiduda katseajal uue kuriteo toimepanemisest, kuulub selle raamotsuse kohaldamisalasse, kui see seadusjärgne kohustus nähtub nimetatud kohtuotsusest või selle kohtuotsuse alusel tehtud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevast otsusest. Samuti märgiti otsuses, et seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. 3(6)
1-17-4942
16.Viidatud otsuse punktides 55–58 selgitati muu hulgas, et kohustus hoiduda katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib põhimõtteliselt kujutada endast tingimuslikku meedet raamotsuse artikli 2 punkti 7 tähenduses, kui see on üks tingimustest, mis on vangistuse täitmisele pööramata jätmisele seatud. Raamotsuse artikli 2 punktis 2 on täpsustatud, et täitmisele mittepööratud karistusega seotud tingimuslikud meetmed võivad olla lisatud kohtuotsusele või olla kindlaks määratud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevas eraldi otsuses, mille on teinud pädev asutus. Lisaks tuleneb raamotsuse artikli 2 punktist 7, et tingimuslikud meetmed, millele nimetatud punkt viitab, on määratlusest tulenevalt pädeva asutuse määratud. Sellest järeldub, et kohtuotsuse teinud liikmesriigi pädeva asutuse ülesanne on kindlaks määrata tingimused, millistel jäetakse mõistetud vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav meede täitmisele pööramata, võimaldades nii täidesaatva liikmesriigi asutustel kohtuotsuse või karistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse alusel kindlaks teha, milliseid tingimuslikke meetmeid süüdimõistetule on kohaldatud.
17.Riigikohtu kriminaalkolleegium avaldas asja eelneval läbivaatamisel kahtlust, kas süüdistatava karistusest tingimisi vabastamise korral KarS § 73 lg 1 tähenduses saab kõneleda tingimusliku meetme kohaldamisest raamotsuse mõttes (vt 11. detsembri 2018. a määrus nr 1-17-4942/16, p 19). Käesoleva määruse p-des 15 ja 16 refereeritud seisukohti silmas pidades on Euroopa Kohus tekkinud kahtluse kummutanud, vastates eelotsusetaotluses püstitatud küsimusele jaatavalt ning pidades raamotsust kohaldatavaks ka siis, kui karistuse kandmisest tingimisi vabastatud isiku ainuke kohustus on hoiduda katseajal uue kuriteo toimepanemisest. Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt kujutab KarS § 73 lg-s 1 nimetatud kohustus endast tingimuslikku meedet raamotsuse artikli 2 punkti 7 ja artikli 4 lg 1 punkti d tähenduses. KrMS § 50857 punkti 4 kohaselt võib tingimuslik meede muu hulgas seisneda ka isiku käitumist puudutava juhise andmises. Järelikult on viidatud kriminaalmenetluse seadustiku sättega raamotsuse artikli 4 lg 1 p-s d kirjeldatud meede Eesti õigusesse üle võetud ning liikmesriigi kohtu otsust saab tunnustada ja selle täitmise üle järelevalvet teha ka siis, kui tegemist on karistusest tingimisi vabastamisega analoogiliselt KarS §-ga 73. Öeldust johtuvalt ei ole vastupidist väitvad määruskaebuse argumendid põhjendatud.
18.Eespool kirjeldatud seisukohtadele toetudes peaks kolleegium asuma järgmisena kontrollima, kas ja missugused kohustused A. Piperalile katseajaks määrati ning kas need kohustused nähtuvad tunnustamiseks esitatud Läti kohtu otsusest või selle kohtuotsuse alusel tehtud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevast otsusest. Esiletoodud asjaolude kontrollimine pole aga enam vajalik.
19.Kuigi vahepeal on ilmnenud lisateave (vt viidatud Euroopa Kohtu otsuse p-d 23–24 ja 28), mis iseenesest annaks aluse taotleda Läti Vabariigilt järelevalve tegemise tunnistuse täiendamist, osutavad kaitsjad põhjendatult sellele, et A. Piperali suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 7. veebruaril 2017. Järelikult on Läti kohtu otsusega kindlaks määratud kolme aasta pikkune katseaeg praeguseks lõppenud. Puuduvad andmed, et süüdimõistetu oleks toime pannud uue kuriteo. Seega puudub seaduslik alus ja võimalus Läti kohtu otsust tunnustada ning selle täitmise üle järelevalvet teha, olenemata sellest, kas muud menetlusseaduses loetletud eeldused on täidetud. KrMS § 48911 lg 1 p 3 alusel lõpetatakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus määrusega, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguse juhtumi asjaoludel toob katseaja lõppemine vältimatu järelmina kaasa taotluse suhtes alustatud asja menetluse lõpetamise.
4(6)
1-17-4942
20.Kolleegium selgitab täiendavalt, et praeguse kohtuasja lahendamise raames ei tekkinud küsimust raamotsuse kontekstis sobiva teavitamis- ja suhtlemisstandardi kohta põhjusel, et nii raamotsuses kui ka riigisiseses õiguses nähakse suhtlemise lihtsustamiseks ette kindlad vormi- ja sisunõuded. Kuivõrd järelevalve tegemise tunnistuses rohkem andmeid A. Piperali suhtes rakendatud meetmete ega käitumisjuhiste kohta ei olnud, kuid Eesti õiguses nähakse ette KarS § 73 järgi ka karistusest tingimisi vabastamine, ei saa maa- ega ringkonnakohtule ette heita lisateabe küsimata jätmist. Lisateabe küsimist peab kohus KrMS § 50861 kohaselt kaaluma ja kasutama eeskätt siis, kui tunnustamise käigus tekib nö põhjendatud kahtlus, keegi menetlusosalistest tõstatab küsimuse lisateabe vajaduse kohta või kohtul endal tekib selle kohta küsimusi (nt vastuolu tunnistuse ning sellele lisatud kohtuotsuse või pädeva asutuse tingimuste määramise kohta tehtud otsusega).
21.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 16. veebruari 2018. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2018. a määruse, millega tunnistati Läti Vabariigi Riia linna Latgale piirkonnakohtu 24. jaanuari 2017. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks ning määrati kindlaks Eestis täidetav karistus, ja lõpetab KrMS § 48911 lg 1 p 3 alusel asja menetluse. Määruskaebus tuleb rahuldada. II
22.Riigikohtule on esitatud taotlus valitud kaitsjale määruskaebemenetluses, sh Euroopa Kohtus eelotsusetaotluse lahendamisega seotud menetluses, makstud tasu hüvitamiseks. Samuti on taotletud ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitamist. Taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud 1624 eurot (sh käibemaks), eelotsusetaotluse lahendamisega seotud kaitsjatasu ja kulude suurus kokku on 3411 eurot 20 senti (sh käibemaks). Ringkonnakohtus kantud menetluskulu suurus on 420 eurot (sh käibemaks). Kaitsja ühe töötunni hind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
23.Riigikohtu menetluses kulus kaitsjal menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende koostamiseks ning kaitsealusega suhtlemiseks aega 9 tundi 40 minutit. Eelotsusetaotluse lahendamisega seotud ajakulu oli 15 tundi, mis hõlmab Euroopa Kohtu istungi ettevalmistusele ja kohtuistungist osavõtule kulunud aega. Nimetatud kaitsjatasule lisandub sõidu- ja majutuskulu ning postikulu. Ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi seisnes maakohtu määrusega tutvumises ja määruskaebuse koostamises, mille jaoks kulus aega 2,5 tundi.
24.Kriminaalmenetluse seadustikus pole reguleeritud seda, kuidas peab toimima eelotsusetaotluse lahendamisega seotud menetluskulude hüvitamisel. Nimetatud menetluse puhul on tegemist ühe osaga põhikohtuasjast, mis on vajalik määruskaebuse lahendamiseks ning milles osalemiseks on süüdimõistetul õigus kasutada ka kaitsja abi. Seetõttu tuleb eelotsusetaotluse lahendamisega seotud kulu hüvitamine otsustada praeguses asjas tehtava määrusega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses ja eelotsusetaotluse lahendamise menetluses tehtud toimingud olnud vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
25.Menetluse lõpetamise ja nii maa- kui ka ringkonnakohtu lahendi tühistamise tõttu peab A. Piperalile hüvitama ka ringkonnakohtu menetluses tekkinud kaitsjatasu. Ringkonnakohus leidis, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna saab 5(6)
1-17-4942 käsitada kaitsja kahele töötunnile vastavat summat, millele lisandub käibemaks (312 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta kohtuasja keerukus kaitsja keskmisest tunnihinnast (130 eurot) kõrgema tasu maksmist. Neid järeldusi pole määruskaebuses vaidlustatud.
26.Kolleegium nõustub seisukohaga, et selles asjas saab pidada mõistliku suurusega kaitsjatasuks 130 euro suurust tunnihinda, millele lisandub käibemaks (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-7077/14, p-d 81 ja 82). Öeldut silmas pidades tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt lugeda Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses, sh eelotsusetaotluse lahendamisega seoses, valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks ja kuludeks 4697 eurot 60 senti (1466,40 + 3231,20 eurot) (sh käibemaks), ringkonnakohtu menetluse puhul aga 312 eurot (sh käibemaks). Arvestades, et Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud lahendi, peab nimetatud menetluskulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt hüvitama riik.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.